InfoHub Logo

Taqyryby: «Sarǵaısa da tarıhtyń aq paraǵy,
Ol kúnder máńgi este saqtalady...»
Maqsaty:
• Uly Jeńistiń 68 jyldyǵyn atap ótý.
• Uly Otan soǵysy jyldaryndaǵy tyl eńbekkerleriniń eren eńbegin eske alý.
• Uly Otan soǵysynda erlik kórsetken ata - babalarymyzdyń erlik isterin qasterlep, rýhyn kóterý, úlgi - ónege tutý.
Túri: «Aıtýǵa ońaı...» baǵdarlamasynyń jelisi boıynsha tyl ardagerlerimen kezdesý
Kórnekiligi: taqyryptyq prezentasıa, sharlar, gúlder.

Barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi
- Akt zaly. «Kesteli oramal» áni oınap turady.
- Kelgen ata - analar men qonaqtardy qarsy alý. Synyp boıynsha ata - analar qatysyn baqylaý.
İİ. Kirispe bólim
Jibek Serikqyzy:
- «Soǵys» degen sózdi estigende adamzat balasynyń júregi dir ete qalady. Nege? Óıtkeni sońǵy 5 myń jyl ishinde 15. 583 soǵys /irisi men usaǵy/ ótken eken. 4 mlrd. Adam qaza tapqan. Osy 5 myń jyl ishinde tek 295 jyl ǵana soǵyssyz tynysh ótken eken. Osynaý joıqyn soǵystardyń ishindegi eń irisi – 72 memleket qatysqan Ekinshi dúnıejúzilik soǵys. 110 mıllıon adam qolyna qarý alyp qandy shaıqasqa kirgen.

Shárbat Amangeldiqyzy:
- 1941 - 1945 jyldar aralyǵyndaǵy soǵysqa 35 mln. Adam, sonyń ishinde 1. 5 mln. Qazaqstandyq qatysty. Bul respýblıka halqynyń 18 - 50 jas aralyǵyndaǵy eresekterdiń 80 paıyzyn qurady.
- Qazaqstannan attanǵan 1 mln. 500 myń adamnyń 700 myńy, oblysymyzdan attanǵan 40 myń azamatynyń 20 myńy, al aýdanymyzdan attanǵan 4929 adamnyń 2932 – si ǵana aman - esen elge oraldy.

Jibek Serikqyzy:
- Arma, ardaqty aǵaıyn, ata - ana, ustazdar men qurmetti qonaqtar!
- Sóz barysynan ańǵaryp otyrǵan bolarsyzdar, búgingi tálimgerler otaýynyń kezekti sabaǵyn Uly Jeńistiń 68 jyldyǵy onyń ishinde tyl ardagerleriniń eren eńbekteri jaıly bolmaq.
- Búgingi «Sarǵaısa da tarıhtyń aq paraǵy, Ol kúnder máńgi este saqtalady...» atty saltanatty keshimizge ardaqty atalarymyz ben aq jaýlyqty analarymyzdy qonaqqa shaqyryp edik. Qol soǵyp, qoshemettep aramyzǵa, syıly orynǵa shaqyrsaq.
- Tilepbek aǵa - Zúpıa apa - Tıshken apa, Karl aǵa - Dánıa apa

Shárbat Amangeldiqyzy:
Otan - Ana jylaǵanda sherlenip,
Tapjylmastan shógedi eken jerge bult.
Qara bultty qaq jaraıyq dedi de,
Qoldaryna qarý aldy erlenip.
- Bul soǵys halqymyzǵa tóngen aýyr kúnder boldy. Tórt jyl, 1418 kún men tún boıy surapyl soǵys júrip jatty.

Jibek Serikqyzy:
Batyr ul - qyz esimderi saqtalady,
Jyr bolyp júrekterde jattalady.
Ǵasyrdan ǵasyrlarǵa ańyz bolyp,
Urpaǵy máńgi baqı maqtanady.
- Sol bir jyldary 500 - den asa jerlesterimiz, onyń ishinde 96 qazaq «Keńes Odaǵynyń Batyry» ataǵyn aldy. Solardyń biri de, biregeıi – jerlesimiz Nurken Ábdirov.

Shárbat Amangeldiqyzy:
- Uly Jeńiske at salysýda tyldaǵy eńbekte apalarymyz ben analarymyz, ákelerimizden kem túsken joq. Ýaqytpen sanaspaı, ystyqqa kúıip, sýyqqa tońa júrip, Uly Jeńiske óz úlesterin qosqan edi. Jaýǵa atylǵan úsh oqtyń ekýi Qazaqstanda jasalǵandy. Soǵys órti qashanda halyq esinde.

İİ. Negizgi bólim
Ryskeldi Imanbekqyzy: Soǵys jyldaryndaǵy aýyldyń tynysy.
Murajaı derekterimen tolyqtyrady.
Jibek Serikqyzy:
Soǵys jalmap aǵa - ini, baýyrdy,
Zar jylatty tynysh jatqan aýyldy.
Biraq bizder sizderdiń arqalaryńyzda,
Kórgen joqpyz sol bir qyrǵan daýyldy.
Jalǵyzynan aıyrypty anany,
Ákesinen aıyrypty balany,
Biraq bizder sizderdiń arqalaryńyzda,
Kórgen joqpyz qaıǵy jutqan dalany,
Qan maıdanǵa shyǵaryp sap ardaǵyn,
Qyz - kelinshek túsirmepti salmaǵyn.
- Tyńdarman qaýym, kókeılerińizde qoıar saýaldaryńyz bolsa ázirlep, pikiralysýǵa belsene qatysyp otyraıyq.

a/ Tyl ardagerlerine arnalǵan saýaldar:
№ 1 suraq:
Surapyl soǵys jyldaryndaǵy aýyldyń turmys tirshiligine qysqasha toqtalyp ótseńizder.
№2 suraq:
Soǵys jyldaryndaǵy eńbek túrlerin atap ótseńizder.
№3 suraq:
«Qaraly qaǵaz» kelgendegi aýyldyń jaǵdaı qandaı boldy?
№4 suraq:
Sol kezdegi aýylda basqarma kim edi? Basqarmanyń is - áreketi týraly qysqasha túsinik berseńizder?
№ 5 suraq:
Eń alǵash soǵys ýaqytynda elge oralǵan jaýyngerler kimder edi? Esterińizde bar ma?
№ 6 suraq:
«Soǵystyń quny» sizdershe ne?
Soǵystyń quny – kesilgen bilek,
Soǵystyń quny – tesilgen júrek,
Soǵystyń quny - laýlaǵan orman,
Soǵystyń quny – ýlanǵan arman,
Soǵystyń quny - órtengen aspan,
Soǵystyń quny - tógilgen jas qan....
№ 7 suraq:
«Jeńis» degen sózdi qandaı jaǵdaıda estidińizder? Sol ýaqyttaǵy kóńil - kúılerińiz qandaı boldy eken?
№8 suraq:
Soǵys ýaqytynda oqý – bilim máselesi qandaı boldy? Ustazdar kimder edi?
№9 suraq:
Beıbit ómirdegi jas jetkinshekterdiń patrıottyq, Otansúıgishtik qasıetterine kóńilderińiz tola ma?

á/ Oqýshylar tilegi:
Merýert Qusaıynqyzy:
Jas ulanbyz jany jarqyn,
Qaıtar - kúsh qurysh myǵym.
Tamyljyǵan jany altyn,
Qorǵaımyz el tynyshtyǵyn.
Jelbiregen jalaýymyz,
Uly Otannyń ulanymyz.
Beıbitshilik qalaýymyz,
Asqaqtaǵan jyr - ánimiz! - dep sizderdi merekelerińizben quttyqtaýǵa bastaýysh synyptyń oqýshylary kelip tur. Kezekti óleń shýmaqtaryna bersek.

Dılnaz: Silkintip zeńbirekter jerdiń júzin,
Oq borap, snarádtar qaqqanda yzyń,
Qaptaǵan qalyń jaýdan taısalmaǵan,
Men kórdim pılotkaly qazaq qyzyn.

Rásil: Jeńis keldi dalama,
Jeńis keldi qalama,
Jeńis keldi áke bop,
Eldegi bar balaǵa.
Jeńis keldi án bolyp,
Keldi aýylǵa sán - kórik,
Jeńis keldi alaqaı,
Toıyp jeıtin nan bolyp.

Aıaýlym: Aıgúl:
Uljan: Bekjan:

Án: «Aq kógershin»
Oryndaıtyn: Sarsekeeva Qundyz

b/ Qonaq káde aıdary
- Búgingi keshimizge arnaıy shaqyrylǵan taǵy qonaqtarymyz bar. Aýylymyzdyń máıegi – kitaphana, endeshe ortaǵa osy taqyrypty jalǵastyryp, óz oılarymen bólisý úshin kitaphanashy apaılarymyzdy shaqyrsaq.

v/ Kórermender saýaly
/ tyńdarman qaýymnyń ishinen saýaldar, tilek aıtamyn deýshilerdi ortaǵa shaqyramyz./

Otan – Ana: / Nazerke: /zarly únmen/
Jıyrma mıllıon soldattar joq tizimde,
Jıyrma mıllıon juldyz joq kók júzinde.
Olar qaldy Stalıngrad bıiginde,
Kýrsk ıinide!
Jıyrma mıllıon bastaryn tikti ólimge,
Olar qaldy teńizdiń túpterinde,
Altyn oshaq kóre almaı mekenderin,
Olar qaldy jerinde shet elderdiń.
Olar qaldy Osvensıým túrmesinde,
Olar qaldy Berlınniń irgesinde.
Jutty soǵys olardy otty tilmen,
Japty soǵys júzderin kók tútinmen.
Jıyrma mıllıon Otannyń soldattary,
Anttaı bizge qasıetti boldy attary
Eskertkishke batyr qyz, nar jigitke,
Jıyrma mıllıon ot jaqtyq máńgilikke!

Máńgilik otty Otan - ana jaǵady da, kópshilikke qarap turyp:
- Qasıetti Jer – Ananyń tósinde beıbit ómir, beıbit eńbek jasasyn!

İÚ. Qorytyndy
Qymbat Saparǵalıqyzy:
- Jıyrma mıllıon azamattardyń erligine taǵzym ete otyryp, quran baǵyshtasaq.
- Ia, sodan beri 68 beıbit jyl artta qalyp otyr. Búgin sol Jeńiske qarýmen, qaharmandyqpen at salysqan maıdangerlerdi eske alsaq, ony janqıarlyq eńbegimen jaqyndatqan tyl ardagerleri saltanatty keshimizdiń qadirli qonaqtary. Qurmetti tyl ardagerleri» Sizderdi Jeńis merekesimen shyn júrekten taǵy bir márte quttyqtaımyz! Barshańyzǵa myqty densaýlyq, molshylyq pen baqyt, otbasylaryńyzǵa ıgilik tileımiz.

Jibek Serikqyzy:
Jas urpaq!
Asyr sap, shyrqaıdy erlikti án qylyp,
Nebir zańǵar taýlar qulazyp shókse de,
Erlerdiń beınesi jasaıdy máńgilik.
- Stalıngrad shaıqasynda opat bolǵan myńdaǵan jaýyngerlerdiń denesi jerlengen Mamaı qorǵanyndaǵy eskertkish ansambliniń kire beris oń jaǵyndaǵy mramor taqtaǵa jazylǵan ósıet sózben búgingi kezdesýimizdi aıaqtasaq.

- «Soǵysta qurban bolǵandardyń jete almaǵan jerine Sen jetesiń! Jer betinde baıandy beıbitshilik ornatý – tiri adam seniń boryshyń! Saǵan qalǵan úles sol – osyny ótesiń, adamgershilik paryzdan qutylasyń, Otan mindetin, ana sútin aqtaǵanyń.»

- Búgingi kezdesýden estelik retinde sizderge «oramal - ton bolmaıdy, jol bolady»- degen saltpen apalarymyzǵa kóılek kıgizip, Atalarymyzǵa tátti kámpıt qoraptaryn tartý etpekpiz. Sonymen birge sizdermen eskertkishke fotoǵa túsip qalsaq dep edik.

Qaraǵandy oblysy, Qarqaraly aýdany,
Nurken aýyly. Bastaýysh synyp muǵalimi
Nurmaǵanbet Jibek Serikqyzy