InfoHub Logo

Artyna mol mura qaldyrǵan Shákárim Qudaıberdiuly 1858 jyldyń 24 shildesi kúni burynǵy Semeı oblysynyń Abaı aýdanynda týyp, 1931 jyldyń 21 qyrkúıeginde sol mekende qaıtys boldy. Ol asqan aqyndyǵyna qosa, jazýshy, aýdarmashy ári kompozıtor bolǵan. Shákárim - uly Abaıdyń nemere inisi, naqtyraq aıtsaq, Qunanbaıdyń úlken áıeli Kúnkeden týǵan Qudaıberdiniń balasy. Qudaıberdi 36 jasynda qaıtys bolǵanda, Shákárim jeti jasta eken. Uly Abaıdyń «atadan altaý, anadan tórteý» degendegi atalas aǵasy osy Qudaıberdi bolady. Jastaı jetim qalǵan Shákárim atasy Qunanbaıdyń baýyrynda ósip erjetedi. Aqyndyqqa baýlyp tárbıelegen uly Abaı onyń áıgili aqyn bolyp qalyptasýyna eleýli úles qosqady. Bes jasynan oqyp, az ǵana jylda saýatyn ashqan zeıindi de zerek jas kóne túrik, arab, parsy tilderin ıgerip, kóp uzatpaı orys tilin de erkin meńgeredi. Arab, parsy, túrik tilderin óziniń týǵan anasy Dámetkennen (shyn aty Tólebıke. – M.J.) úırense ákesi Qudaıberdi eski kitaptardy, qazaqtyń kóne qıssa–dastandaryn, aqyn, jyraýlardyń óleń, jyrlaryn jatqa aıtatyn kisi bolǵan desedi. Osyndaı tárbıe kórip ósken Shákárimniń óleńge degen qushtarlyǵynyń oıanýyna osy úlgi qolaıly jaǵdaı jasaıdy. Buǵan bala Shákárimniń ákesi Qudaıberdi qaıtys bolǵanda aıtqan myna bir tyrnaq aldy óleńi dálel bola alady. Dalada oınap júrgen jas Shákárim órlep bara jatqan bir juldyz qurtyn óltirip alady. Azdan soń óziniń sol isine ári ákesiniń ólimi esine túsip, myna bir óleń joldaryn juldyz qurty atynan sýyryp salyp aıtsa kerek:
     
      «Óltirdiń, onan taptyń qandaı paıda,
      Ómir súrip júrýshi em jazda saıda.
      Ólimniń qandaılyǵyn kóziń kórdi,
      Keshegi tiri júrgen ákeń qaıda?!
     
      Meniń de jetim qaldy balalarym,
      Olar da jylaıdy izdep analaryn.
      Óziń jetim, jetimdi aıasańshy,
      Joq eken basyńda mı-sanalaryń!»
     
Osy bolǵan oqıǵany ájelerine kelip aıtqan jas Shákárimge olar «Endi budan bylaı óleń shyǵarma!» dep tyıym salypty. Muny estigen Abaı tiri tuqymnan shyqqandarǵa óleń jazý aıyp sanalatynyn bile tura, álgi analarǵa qarsy, «óleń jazba deý durys emes» dep Shákárimdi qorǵap qalypty. Osy bir aýyz sóz Shákárimniń aqyn bolyp qalyptasýyna tikeleı áser etedi. Eseıe kele Shákárim aǵasy Abaıdyń sol umytylmas qamqorlyǵyn eske alyp: «Abaı bolmasa, meniń aqyn bolýym ekitalaı edi» degen eken. Osyndaı sheshýshi ómir kezeńderin aqyn óziniń «Mutylǵannyń ómiri» atty kólemdi jyrynda iri-iri úsh dáýirge bólip qarastyryp, alǵashqysy, Qunanbaı qajy men anasynyń tárbıesinde ótken jıyrma jyl dese, ekinshisi, bolystyqpen zaıa ketken jıyrıa jyl, al sońǵy otyz eki jyl Abaı aınalasynda ótken izdený, ósip jetilý merzimi edi dep kórsetedi. Sóıtip, aqyn alǵashqy qyryq jyldyq ómirin nátıjesiz, zaıa ketken dese, sońǵy jyldardy ǵana jemisti kezeń dep sanaıdy. Aqyn óziniń 19 jasta jazǵan «Jastarǵa» atty óleńinde de uly ustazynyń óz ómirinen alatyn orny men mánin, tipti keıingi býyn jastarǵa degen áser-yqpalyn oryndy baǵalap:
     
      «Kel, jastar, biz bir túrli jol tabalyq,
      Aram, aıla, zorlyqsyz mal tabalyq.
      Óshpes ómir, taýsylmas mal bererlik
      Bir bilimdi danyshpan jan tabalyq.
     
      Saq bolalyq, bir shoqyp, bir qaralyq!
      Qaraýyldar mezgil ǵoı, tur, qaralyq!
      Júz aıtqanmen, ózgeniń bári nadan,
      Jalynalyq Abaıǵa, júr baralyq!
     
      Mynaý Abaı – bir ǵalym jol shyǵarlyq,
      Zamandasy bolmady sózdi uǵarlyq.
      Amaly joq, aınaldy endi bizge,
      Kún týdy etegine jabysarlyq!» - deıdi.
     
Osyndaı arnaly baǵyt beretin óleń joldary aqyn oqý, bilimsiz nadandyq pen qarańǵylyq túneginde qalǵan halqyn oıatyp, onyń mádenıetti elder qataryna qosylýy úshin, Abaı ustanǵan joldy jastarǵa úlgi etip usynady, aldaǵy jarqyn bolashaqtyń tek jastarǵa baılanysty ekenin durys túsinip, nadandyqtan arylýǵa úndep, nadandardyń artyna eshnárse qalmaıtynyn eskertedi:
     
      «Senderden belgi neń qalar,
      Jemtigin jegen jem qalar.
      Aqyly darıa Abaıdan
      Taýsylmas qory – ken qalar!» - deıdi.
     
Shákárim ózi jemisti kezeń dep ataǵan jyldarynda da uly Abaı bastaǵan ıgi dástúrdi jalǵastyrýǵa, el ómiriniń shyndyq kórinisterin kórkem beıneleýge aıtarlyqtaı úles qosty, ádebıetimizge san alýan poezıalyq týyndylarmen qatar proza men aýdarma salasynda da máni zor eńbekter qaldyrdy, uly Abaıdyń laıyqty shákirti bola bildi. Osyǵan oraı uly jazýshymyz M. Áýezovtyń Shákárim jóninde aıtqan myna bir salıqaly pikiri oıǵa oralady: «Abaıdyń dál óz tusynda, óz dáýirinde eńbek etken aqyndar tórteý. Onyń ekeýi Aqylbaı, Maǵaýıa – Abaıdyń balalary. Qalǵan ekeýi – Kókbaı, Shákárim. Osy tórt aqyn Abaıdyń naǵyz tolyq maǵynasyndaǵy shákirtteri. Abaıdan atalyq, aǵalyq, ustazdyq tárbıe alýdan basqa, bular Abaı basshylyǵymen óz jandarynan jyrlar da jazǵan... Abaı olarǵa taqyryp berip, óleńderin synaıdy, túzeıdi, qalaı túzetýdiń jolyn aıtady. Dálin aıtqanda, mynalar Abaıdyń aqyn-shákirtteri esepti de, Abaı aldy olarǵa jazýshynyń mektebi sıaqty bolady» (M. Áýezov. Abaı Qunanbaev. Maqalalar men zertteýler. Almaty, 1967. 244-b.), - dep kórsetedi.

Shákárim óz betinshe de kóp izdenip áıgili tól týyndylarynan tys, arab, parsy, orys ádebıetiniń asyl úlgilerin de qazaqshaǵa aýdaryp, ádebıetimizge úlken úles qosty, alaıda osy shyǵarmalarynyń jaryq kórmegenderi kezinde qoldy bolyp ketken edi. Sol sebepti bulardyń bas – aıaǵyn qurap, jınaqtap, túgendegen aqynnyń balasy Ahat boldy. Ol Shákárimniń san alýan óleńderi men dastandaryn, prozasy men aýdarmalaryn tirnektep jınap, ózi biletinderin qoldan kóshirip, ortalyqtaǵy kitaphanalarǵa tapsyrdy. Aqynnyń 1988 jylǵy «Jazýshy» baspasynan jaryq kórgen kólemdi jınaǵyn qurastyrýǵa da belsene qatysty.

Bul oraıda Ahattyń taǵy bir eleýli eńbegi: ákesiniń kóptegen óleńderiniń qaı jyldary, qandaı jaǵdaıda jazylǵanyn dál anyqtap bergeni der edim. Bul – aqynnyń kózqaras tanymy men oı-órisiniń qalyptasý kezeńderin ashyp taný úshin ǵylymǵa asa qajetti ekeni málim. Budan tys ol kisi Shákárim ómirine tikeleı sáýle túsiretin máni zor oqıǵalardy óziniń «Shákárim jaıyndaǵy estelikter» atty qoljazbasyna (74 bet) engizip, úzindilerin jarıalap ketti. Munda Shákárimniń shyǵarmashylyq ómiriniń asa mándi qyrlary men adamgershilik bıik tulǵasy áserli de utymdy baıandalǵan.

Mine, osyndaı asyl aǵamen oılamaǵan jerden tanysyp bilisýdiń, birge jumys isteýdiń sáti tústi. Bul 1968 jyldyń jarqyraǵan jazy edi. Men qazaqstan Ǵylym akademıasynyń M.O.Áýezov atyndaǵy ádebıet jáne óner ınstıtýtynda aǵa ǵylymı qyzmetker bolyp istep júrgen kezim bolatyn-dy. Instıtýt basshylyǵy men ádebıet tarıhy bóliminiń sol kezdegi meńgerýshisi, belgili iri ǵalym Ysqaq Tákimuly Dúısenbaev Shákárimniń balasy Ahat Qudaıberdıevti aqynnyń shyǵarmalar jınaǵyn qurastyrýdyń jaýapkershiligi bólim meńgerýshisine júkteldi de, Ahat aǵa ekeýmiz qoljazbany daıyndaýshy bolyp bekitildik.

Ýádeli mezette Ǵylym akademıasynyń sol kezdegi sáýletti úıiniń úshinshi qabatynda ornalasqan bizdiń bólmege Ahat aqsaqal kirip keldi. Uzyn boıly, shoqsha saqaldy, qapsaǵaı deneli, aq sur kisi eken. Sálemdesip sóıleskennen keıingi bir baıqaǵanym: júzi jyly, meıirimdi, báseń daýyspen kúlip sóıleıtin adam eken. Ústinde qarapaıym eýropa kostúmy, taqqan ordenderi men medaldary bar. Kóp jyldar boıy osy Almatyda muǵalim bolyp istegen eken, al kókiregindegi álgi belgiler sol tárbıeshilik qyzmeti úshin berilgen marapattaýlar ekeni ańǵarylady.

Áńgime arqaýy Shákárimniń azamattyq aqtalýynan keıingi (1957 j.) «Qazaq ádebıeti» gazetiniń 1959 jylǵy bir betin túgel alyp jatqan aqynnyń sýreti men bir top óleńderiniń jarıalanýy jaıly, sol basylymdy jarıalatqan redaktordyń jazalaný máselesi jaıynda boldy. Bul – sol tusta aqyn murasynyń jıi-jıi sóz bolyp, munyń aqyry Qazaqstan Kompartıasy Ortalyq Komıtetiniń Shákárimdi aqtaý týraly arnaıy qaýly qabyldaýyna kelip ulasty (1988 j.). Endi aqyn shyǵarmalaryn baspa betinde tolyq jarıalaý máselesi qolǵa alynyp, buryn bizde daıyn turǵan Shákárim shyǵarmalarynyń eki tomdyq qoljazbasyn «Jasýshy» baspasyna tapsyrdyq. Bul jınaqtyń basylýyna ketken olqylyq, burmalaýlar jóninde sál keıinirek sóz bolady...

Ahańnyń qarapaıymdylyǵy men kishipeıildigine qosa, ákesiniń óleńderin jatqa saqtaý qabiletiniń moldyǵy erekshe qaıran qaldyrdy. Mátindi salystyra oqý, ózara salystyrý barysynda qaısybir óleńderdiń joldary men jeke sózderin aıqyndaýda kez-kelgen tarmaqty tutqıyldan suraı qalsań, sál ǵana oılanyp qolma-qol jaýap berip, sol joldardy ári qaraı jatqa aıtyp jalǵastyra jóneletin. «Bul qaı óleńnen edi, oılanyp kóreıinshi» degendi birde-bir ret estigen emespin, sondyqtan ishteı «Ahań Shákárim óleńderin túgeldeı jatqa biledi eken» degen qorytyndyǵa keldim. Buǵan ol kisiniń áldeqalaı, kezdeısoq aıtqandary ǵana emes, talaı ret tap basyp jatqa aıtqan dál jaýaptary aıqyn dálel.

Shákárim jınaǵyn baspaǵa daıyndaý jumysy birden iske asatyndaı sharýa bolǵan joq. Bizdiń ınstıtýt pen Ortalyq kitaphana qorlaryndaǵy Shákárim qoljazbalary men ózge de muralardyń, sondaı-aq buryn jaryq kórgen aqyn kitaptaryn ózara salystyrý, mátindegi ózgergen sózderdi suryptap laıyqtysyn alý isi úlken jaýapkershilikti talap eteri sózsiz. Bul kúrdeli jumysty ıgerip sheshýde de Ahat aǵanyń kómegi orasan zor boldy. Bul ǵylym úshin mán-mańyzy asa zor isterge kezinde Ahań qosqan alǵyrlyq pen biliktilikti erekshe iltıpatpen bólip ataǵan jón.

Ahat aǵaı, áli esimde, jumysqa bir ret te keshigip kelegen emes. Kelisilgen qoljazbalardy ózara salystyryp oqýǵa ne mashınkadan shyqqan óleńderdi salystyrýǵa birden kirisedi. Ara-tura, sóz oraıy kelgende, atasy Qudaıberdi men ákesi Shákárimniń tárbıeden qanǵa sińgen adaldyǵy men ádildigin aıta otyrýdy unatatyn. Birde atasy Qudaıberdiniń ádildigine oraı, mynadaı oqıǵany ortaǵa jaıyp salǵany bar. Atasy keshqurym qas qaraıa qolynda búrkiti bar ańnan qaıtyp kele jatsa, ózen boıymen órlegen bir top erkek pen áıelderdi kóredi, báriniń arqasynda arqalaǵan qapshyqtarynyń syrtynan qan taby baıqalady. Qudaıberdiniń qolyndaǵy búrkit ań kezdespeı qanǵa tilek bildirip ushpaqshy bolǵanda, ol qusyn bosatpaı, tez burylyp júrip ketedi. Áıel, erkekter sasqanynan qaptaryn astyna basyp otyra ketse kerek. Qudaıberdi munyń bárin istegen Dámetken ekenin sezse de, bilgen syńaı tanytpapty. Úıge kelgen soń, ol etti bólip bergen Dámetkenge: «Biz osylardyń (et arqalaǵandardyń. – M.J) adal nıetterimen sińirgen eńbekterin aqtarlyq ne istedik? Baǵanaǵy et arqalaǵan jaıaýlarǵa jolyqqannan keıin oılap tapqanym: bular kedeı el, alym-shyǵan tóleýge shamasy joq... Dámetken sen olar úshin artyq soǵym soıǵyzyp, búgingideı jaıaý arqalatpa, bas biletin túıelerge arttyryp jiber... Bulardy bir nársege muqtaj etpelik» - depti. Ahat osy tusta: «Shákárimniń de bireýdi baı, bireýdi kedeı dep alalap bólmegeni osyndaı tárbıeniń nátıjesinen bolsa kerek» dep oı túıdi.

Ahattyń júris-turysy men sóz sóıleý máneri meılinshe kishipeıil, sypaıy bolatyn. Ákesi týraly aıtqanda, aǵamyz kózi ushqyn atyp shabyttana, áserlene sóıleıtin. Qara sózderiniń ózi keıde úndese uıqasyp, óleń joldary sekildi bolyp quıylyp otyratyn. Birde jumysqa erterek kelsem, men otyratyn ústeldiń ústinde óleń jazylǵan bir bet qaǵaz jatyr eken. «Jınaqty daıyndaý kezinde qalyp qoıǵan Shákárim óleńderi shyǵar» dep oılap, oqyp kórsem fálsapalyq máni bar kórkem jyr eken. Ahań jumysqa kelgen soń mánisin anyqtap surasam, álgi óleńniń Ahańnyń óz týyndysy ekeni málim boldy. Keıin baryp osy jaıttyń anyǵyna kóz jetkizdim: Ahat aǵaı da óleńnen qur alaqan emes, aqyndyǵy áýelden bar ekeni belgili boldy. Óz óleńderin bylaı qoıyp, áke paryzyn aldymen óteýge umtylyp júrgen jan ekenin sodan bildim.

Shákárimniń kemeńger aqyn, kórnekti jazýshy bolyp qalyptasýyna nemere aǵasy, uly Abaıdyń áser-yqpalynyń erekshe bolǵanyn aqynnyń óz jıi-jıi qaıtalap otyrady. Ol óziniń Orynborda basylǵan «Túrik, qyrǵyz, qazaq hám handar shejiresi» degen kitabynda bylaı dep jazady: «Ákemizdiń (Qudaıberdi.- M.J) bir sheshesinen týǵan Ibrahım myrzany qazaq ishinde Abaı dep ataıdy. Sol kisi musylmansha hám oryssha ǵylymǵa júırik hám Allanyń bergen aqyly da bul qazaqtan bólek, dana kisi edi. Er jetken soń sol kisiden taǵylym alyp, ár túrli kitaptaryn oqyp, nasıhat tyńdap, az ǵana ǵylymnyń sáýlesin sezdim. Ibrahım myrzanyń turaǵy qazaq ishi bolǵandyqtan, qadiri azyraq belgili. Olaı bolmaǵanda danyshpan, hákim kisi edi. Qor elde týdy da qorlyqpen ótti» (59-60 bb) dep baǵalaıdy.

Shákárimniń ózine úlgi tutyp ósken uly Abaıdan tys úsh bulaq bastaýy bar desek, solardyń alǵashqysy qazaqtyń tól ádebıetiniń yqpal áseri edi deı alamyz. Ekinshisi Shyǵys ádebıetiniń týyndylary degen jón. Osy baǵytta ol áıgili Qoja Hafız lırıkalarynyń Fızýlıdiń «Láıli Májnún» dastanyn qazaqshaǵa aýdardy. Úshinshisi, orys aqyn jazýshylarynan M.E.Saltıkov–Shedrın, M.Iý.Lermontov, N.A.Nekrasov, A.S.Pýshkın, L.N.Tolstoı shyǵarmalarynyń ıgi áseri edi. Shákárim bulardan A.S.Pýshkınniń «Dýbrovskıı» povesimen «Boranyn» qazaq tiline óleńmen aýdarsa, L.N.Tolstoıdyń bir top áńgimelerin qazaqsha sóıletti.

Ómirge, ádebıetke kózqaras, tanymy men túsinigi jaǵynan Shákárimge eń jaqyn turǵany orystyń uly jazýshysy L.N.Tolstoı bolǵany málim. Ol ózin L.N.Tolstoıdyń shákirtimin dep sanap, ony maqtan tutty. «Áıel, bala-shaǵasynan bezip, elsiz qorada L.Tolstoısha bólinip turyp jatyr» dep qanqý sóz taratqan qaısybir kisilerge jaýap retinde aqyn:
     
      «Keıbireý bezdi deıdi qatynynan,
      Týysqan, baýyr bala jaqynan.
      Qańǵyryp, Tolstoısha óler deıdi,
      Shatasyp qartaıǵan soń aqylynan,
      Men bolsam Tolstoıdaı armanym joq,
      Shatasyp aqylymnan qalǵanym joq.
      Syrymdy biletuǵyn sender emes,
      Óleıin dep elsizge barǵanym joq», - deı kelip, osyǵan oraı óz basynyń arman-muńyn da ortaǵa jaıyp salady:
     
      «Taza oı oılaı almas úıde basym,
      Oısyz sińbes boıyma ishken asym
      Oı jemisin teremin ólgenimshe,
      Ósektesin, kúndesin meıli qasym!» - deıdi.
     

Aqyn L.N.Tolstoı týraly oılaryn tek munymen shektep qalmaı, uly oıshyldyń óz ómirinen alatyn ornyn da ashyp sanamalaı kelip, óziniń «Jasymnan jetik bildim» degen óleńinde onyń týyndylaryn joǵary sanap, ádil baǵalaıdy.
     
      «Oıatqan meni erte Shyǵys jyry,
      Aınadaı aıqyn boldy álem syry.
      Talpynyp orys tilin úırenýmen,
      Nadandyqtyń tazaryp ketti kiri.
     
      Tanbaımyn, shákirtimin Tolstoıdyń,
      Aldampaz, aram sopy kápir qoıdyń.
      Janymen súıdi ádilet ardyń jolyn,
      Sondyqtan ol ıesi tereń oıdyń...
     
      Kónbeımin dindi teris burǵanyńa,
      Sopynyń bara qoıman qurbanyna.
      Haqıqat syrymdy aıtsam, Tolstoıdyń
      Myń sopyny almaımyn tyrnaǵyna!» - dep aǵynan jarylady.
     

Ahat aǵaıdyń jumys barysynda aıtqan áńgimeleriniń birinen Shákárimniń L.N.Tolstoıdǵa hat jazyp, kókeıinde júrgen saýaldarǵa jaýap alǵanyn áldeneshe ret estigenim bar, alaıda ol hattyń saqtalmaýy sebepti oǵan kezinde mán bere qoımaǵan edik. Al endi Ahańnyń ákesi jóninde esteligin qaıta bir oqı otyryp, bul máseleniń rastyǵyna kóz jetzizgendeı boldym. Rasynda, keń saharada jatqan qazaqtyń orys oıshylyna sol tusta suraq qoıyp, odan laıyqty jaýap alypty degen sózge senýde alǵash qıyn boldy. Ahat aǵaı keltirgen suraq-jaýaptyń kúrdeliligimen mazmun-sıpaty onyń Shákárimge tán ekendigi kúdik týǵyzbaıtyn sekildi. Sol máni asa zor suraqtar men jaýaptardy taǵy bir ret oqyp kórelik. «Marqum ákemmen bolǵan bir áńgimesinde: «Siz Tolstoı týraly jaı áńgimeńizde de, Tolstoı týraly jazǵan óleńińizde de ony óte joǵary baǵalaısyz», - dedim. Sonda ákeı aıtty: «Men Tolstoıdy burynda da baǵalaıtynmyn. Ásirese, men Tolstoıdan úsh suraq suradym. Sol suraqtaryma Tolstoı maǵan óte qymbatty jaýap qaıtardy. Sol jaýaptary meni tolǵandyryp, ǵıbadat alatyn sabaq bolyp, kóńilime ornap qaldy. «Adamnyń aryna tıetin jaǵymsyz qylyqtardyń ishinde jáne Siz biletin arǵa eń aýyr tıetini ne?» - dedim. Tolstoı buǵan: «Osy tizip turǵandaryńnyń barlyǵy da adamshylyq arǵa tıetin nárseler. Menińshe, arǵa eń aýyr tıetin bir is bar. Ol adam kópshilikke ne qoǵamǵa zıan keletin haqıqat isti bilip, sony bir nárseden qorǵanyp, sol haqıqatty aıtpaı qalsa, sol arǵa óte aýyr tıedi. Birinshi: sen óte baı bolyp, sol haqıqatty aıtsań, malyńa zıan tıse, ekinshi: sen mansap ıesi bolyp, sol haqıqatty aıtsań, mansabyńnan aırylatyn bolsań, úshinshi: sol haqıqatty aıtsań, basyń jazalanatyn bolsa, mine osy úsh túrli zardaptardan qorǵanyp, kópke zıan keletin haqıqatty aıtpaı qalsań, arǵa eń aýyr tıetini osy», - dedi. Ekinshi: «İri shyǵarmalar jazýǵa bet aldym. Buǵan qandaı keńes beresiz?» - dedim. Buǵan ol kisi: «Kóp adamdar qatysatyn shyǵarma bolsyn, ne áńgime bolsyn, aldymen, sol áńgimeniń ýaqıǵasyna, is-áreketine jazýshy ózi aralasqandaı jetik bolýy kerek. Sol ýaqıǵanyń jaıy jazýshyǵa aınadaı aıqyndaı aıqyndalyp, sezinip turǵandaı bolýy kerek. Olaı bolmaǵan kúnde áńgime dál, qyzyqty bolyp shyqpaıdy. «Kóleńkege pishken ton boıǵa shaq kelmeıdi» degen máteldi jazýshy oıdan shyǵarmaýy kerek. İshine aralaspaı, syrttaı oı–jotamen jazylǵan shyǵarma shyndyqqa janaspaı, qyzyqty bolyp shyqpaıdy», - dedi. Úshinshi: «Óz jazǵanymnyń durys, terisin synaý qıyn, óz shyǵarmamnyń qatesin qandaı ádispen kórip, synap túzeýge bolady?» - degen suraǵyma uly jazýshy: «Jazýshynyń artyq qasıeti - óz qatesin kórip, sony túzeı alýy. Bul árkimniń qolynan kele bermeıdi. «Bireýdiń qatesin bireý kóredi», - degen de bar. Bárinen adam óz qatesin ózi kórip, ózi túzegen artyq, óz qatesin túzeı alatyn qajet adamnyń óz boıynda bar. Ol – adamǵa bitken aq júrek. Eger adam istegen óz isin, jazǵan sózin aq júregine synata bilse, aq júrektiń sezimi ony ashyp bere alady. Aqyl tolǵaýynan ótken qorytyndyny júrek eleginen ótkizý kerek. Júrek ymbalyna berilip daǵdylanǵan adam óz minin de bireýdiń minin de kóre alady, sondyqtan ádil synshy – aq júrek», - dedi» (Ahat Qudaıberdiuly. Shákárim jaıyndaǵy estelik. 64-b.).

Ahat Qudaıberdiuly ákesiniń kitaphanasyndaǵy qazaqtyń týyndylarynan tys, shyǵys pen batys, orys elderi kitaptarynyń moldyǵyn da atap kórsetken. Bulardy qazir tizbelep jatpaı-aq qoıalyq, óıtkeni sol kitaptardyń Ahat aıtqan estelik ishine enip otyrǵanyn ǵana eskertemiz. Tek, bir atap aıtatyn másele: munda shyǵys, batys, orys oıshyl, aqyn, jazýshylary eńbekteriniń birińǵaı ataýlarynan-aq aqynnyń oqyǵan kitaptarynyń kóptigi men mazmun baılyǵyna qaıran qalý múmkin emes. Bir ókinishtisi, sol atalǵan asa qundy, baı kitaphananyń 1931 jylǵy eldegi sholaq belsendilerdiń qolyna túsip, órtelip ketken der edik. Degenmen osy atalǵan tizimniń ózinen-aq ıesiniń tanymy tereń aqyn, ozyq oıly jazýshy-ǵalym ekendigi aıqyn ańǵarylady.

Ahań marqum ákesiniń iz-tússiz joǵalyp ketken eńbekteriniń qatarynda G.Bıcher-Stoýdan aýdarǵan «Tom aǵaıdyń balaǵany» atty romanyn da oryndy ataǵan. Bul aýdarma da órtenip ketken qoljazbalar men qoldy bolǵan kitaptar ishinde ketken bolsa kerek. Bir nazar aýdararlyq másele: sondaǵy Tom aǵaıdyń quldyq ómiri eske túsip, óz qasyndaǵy qyzmetshi serigi Áýpishti bosatyp, elge qaıyratyn izgi áreketi óziniń óleń joldarynan da laıyqty oryn alǵanyn atap aıtqan jón.

Aqyn bul oraıda Áýpishke arnaǵan óleńinde:
     
      "Kózime elesteıdi quldyq dáýir,
      Adamdy Shyn oılasam ekeýin salystyryp,
      Tom aǵaıdyń Áýpishten nesi táýir?...
      Tom aǵaıda satady bazarǵa aıdap,
      Kónbese basyn alar qylysh qaırap.
      Erkin baılap otyrmyn men de Áýpishtiń,
      Bosattym ony elge osyny oılap", - deıdi.
     

Shákárim – barynsha izdengish, jańashyl da talǵampaz aqyn. Buǵan onyń san alýan óleńderi men án mátinderi aıqyn aıǵaq bola alady. Biz bul oraıda onyń jyr óleńderin de tizbelep jatpaı-aq, sonyń qajetti degen keıbireýlerine ǵana toqtalyp ótsek deımiz. Aıtalyq, ol óziniń «Oıdan shyǵarylǵan bar túrli ánderin» atty óleńinde atalǵan án talabyna oraı birinshi joldy 9, ekinshi joldy 10, úshinshi joldy 9, tórtinshisin 8, altynshy joldy 11, jetinshi tarmaqty 7 býyndy etip qurady. Tipti, keıbir mátinderdi 2 jáne 8 býyndy etip te qubyltady. Al endi birińǵaı 8,9,10,11,12 býyndy óleńder de jıi ushyrasady. Bular ózimizdegi ár alýan zertteýlerde ár kezde arnaıy qarastyrylyp, laıyqty baǵasyn alyp kelegendikten, biz sózdi osymen shekteı turamyz.

Endi bir–eki aýyz sóz Qazaqstan Ǵylym akademıasy M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty daıyndap, 1988 jyly jarıalaǵan Shákárimniń shyǵarmalar jınaǵy týraly der edik. «Buǵan engen keıbir óleńder nege burmalanyp basylǵan» degen pikirler áli kúnge deıin ár jerden estilip qalyp júr. Sol qaısybir ózgeris, óńdeýler týraly kezinde baspa betinde belgili ádebıetshi Qaıym Muhamedhanovtyń «qudaı degen sózden qudaı saqtasyn» degen syn maqalasy da basylǵan bolatyn. Shynyna kelgende, «Jazýshy» baspasy qyzmetkerleri tarapynan bolǵan ózgertýlerdiń sol tustaǵy saıası talaptar turǵysynan amalsyz jasalǵanyn ashyp aıtýǵa tıispiz. Bul jınaq mundaı ózgeris, burmalaýlardan, qudaıǵa shúkir, taza, osy jolǵy qurastyrýshylar burynǵy jınaq sekildi Shákárimniń balasy Ahat daıyndaǵan qoljazba-túpnusqany negizge aldy.

Shákárim ómiriniń sońǵy jyldary zaman qyspaǵy men ártúrli qýdalaý-túrtkini kóp kórip, óziniń aldaǵy bolashaǵyna da kúdikpen qaraýǵa májbúr boldy. Sol sebepti ol ózin azan aıtyp qoıǵan esiminde ózgertip «Mutylǵan» dep at qoıdy. Alaıda aqyn aldaǵy Ádildik pen Shyndyqtyń, Aqyl men Ardyń jeńisine zor senim bildirip, keıingi keler jańa býynǵa:
     
      «Kórmese de kózimdi,
      Bilmese de ózimdi,
      Keıingi jastar qabyldar
      Aıtylǵan túzý sózimdi...
      Qınalǵan tánim azapqa,
      Janǵan janym dozaqqa.
      Ádil jandar aldynda
      Aqtalyp shyqsa ǵajap pa?» - dep úlken úmit artady, týǵan eliniń bolashaǵy úshin janyn sala kúresken kemeńger aqyn óz týyndylary arqyly týǵan halqymen qaıtadan qaýyshqaly otyr, osynyń bári de sátti bolǵaı!

Muhamedrahym Jarmuhameduly
      fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor

---