InfoHub Logo

Sheńber men dóńgelektiń qasıetteri
Maqsaty:
GV 9. 2 Sheńberdegi kesindiler (túzýler) men sheńberdegi buryshtardy (hordalar, janama, qıýshy, sentrlik jáne ishteı syzylǵan buryshtar) biledi, tanıdy
GV 9. 3 Sheńber hordasynyń qasıetterin dáleldeıdi jáne qoldanady.
GV 9. 5 Sheńberge júrgizilgen janamanyń qasıetin dáleldeıdi jáne qoldanady: janama men hordanyń arasyndaǵy burysh olardyń arasyndaǵy doǵanyń buryshtyq shamasynyń jartysyna teń (jeke jaǵdaıda, janama janasý núktesine júrgizilgen radıýsqa perpendıkýlár bolady)

Kútiletin nátıje: Sheńber men dóńgelekke anyqtama beredi
Sheńberdiń elementterin, qasıetterin biledi.

Sóılemdi jalǵastyr:

Sheńber – geometrıalyq fıgýra.... (Núkteden birdeı qashyqtyqta ornalasqan núktelerdiń jıyny geometrıalyq fıgýra)
Dóńgelek – jazyqtyqtyń bóligi.... (Sheńbermen shektelgen jazyqtyqtyń bóligi.)
Radıýs – bul kesindi.... (Sentrdi sheńberdiń kez kelgen núktesimen qosatyn kesindi.)
Horda – bul kesindi.... (Sheńberdiń eki núktesin qosatyn kesindi)
Dıametr – bul kesindi.... (Sheńberdiń sentri arqyly ótetin kesindi, eń úlken horda)

Sheńber men túzýdiń ornalasýy

Eger sheńberdiń sentrinen túzýge deıingi qashyqtyq sheńberdiń radıýsynan kishi bolsa, onda túzý men sheńberdiń ortaq eki núktesi bar bolady..

AV – qıýshy, eger d˂ r.

AB sheńbermen qıylyspaıdy, eger OH>r
Eger sheńberdiń sentrinen túzýge deıingi qashyqtyq sheńberdiń radıýsynan úlken bolsa, onda túzý men sheńberdiń ortaq núkteleri joq.

AB – janama, eger OH= r
Eger sheńberdiń sentrinen túzýge deıingi qashyqtyq sheńberdiń radıýsyna teń bolsa, onda túzý men sheńberdiń bir ǵana ortaq núktesi bolady.
Sheńber men dóńgelektiń qasıetteri slaıd júkteý