InfoHub Logo

Eń aldymen "sheshen" sóziniń maǵynasyna toqtala ketsek. Bul sóz qazaq tilinde erteden qoldanylyp kele jatyr. "Sheshen" sóziniń maǵynasy sózdikterde "tilmar, tilýar, sózger, tapqyr" sózderimen baılanystyrylady. Sonymen qatar, "sheshen" - "sásán" sózi qyrǵyz, qalpaq, ózbek tilderinde de qazaq tilindegideı maǵynaǵa, keıde "mergen, dál tıgizetin" degen maǵynaǵa ıe. Ózbek tilinde "chechen" sózi - usta, sheber, týva tilinde - ádemi, kórkem, al qalmaq tilinde "kákán" - danyshpan, aqylgóı, dana degen qosymsha maǵynalary bar. Al halyqaralyq termınderge "sheshen" - "orator" dep atalady. Orator latyn tilinde "orare" - aıtý, sóıleý sózinen shyqqan. Orys ǵalymy Daldyń túsindirme sózdiginde "orator - qyzyl sóz, sózsheń adam, sóıleý sheberi" dep túsindiriledi. Iaǵnı, sheshen degenimiz - oıǵa ushqyr, sózge tapqyr, sóıleýge usta jáne bilimdi adam.

Sheshendik sózderdi zertteıtin ǵylym salasy - sheshendiktaný, halyqaralyq tilde "rıtorıka". Eski grekter rıtorıkany "sendirý óneri" dep eseptegen. Rım órkenıeti kezinde rıtorıka dep "sheshen sóıleý ónerin" aıtqan. Al ortaǵasyrda "sózdi ásemdeý óneri" degen atqa ıe bolǵan. Rıtorıka Ejelgi Grekıada b.z.d IV - V ǵasyrlarda paıda bolyp, II - III ǵasyrlarda júıeli qalyptasty. Negizgin salǵan grek oratory Protagor bolyp esepteledi. Tarıhqa úńilsek bul ónerdiń damýyna Afıny memleketiniń bıleýshisi Solonnyń zańy sebep bolypty. Zań boıynsha árbir azamat sotta óz múddesin ózi qorǵaýy tıis boldy. Nátıjesinde óz quqyǵyn qorǵaı bilýi úshin tipti mektepterde arnaıy pán engizilgen kórinedi. Dúnıe júzine áıgili sheshender Protagor, Demosfen, Sıseron, Kvıntılıan bolǵan.

M.V.Lomonosovtyń 1748 jyly basylyp shyqqan "Sheshendikke qysqasha basshylyq" atty eńbegi bul ónerdiń Reseıde damýyna jol ashty.

Solon zańyna uqsas zań "Jeti jarǵy" qazaq elinde de bolǵan. Alaıda qazaq sheshendik óneri aýyzsha jattalyp taratylǵandyqan  paıda bolǵan ýaqytyn dóp basyp aıtý qıyn. Bizge jetken derekterge súıensek qazaq sheshenderiniń atasy - Jırenshe sheshen. "Túgel sózdiń túbi bir, sóz atasy Maıqy bı" degen sóz de bar. Sonda qazaqtyń sheshendik sóz óneri XII - XIII ǵasyrlarda Maıqy bı men Aıaz bıden bastaý alady, Jırenshe sheshen men Asan qaıǵy arqyly qalyptasyp, keıingi bı - jyraýlar arqyly jalǵasady. Qazaqtyń sheshendik sóz ónerin  ózge jurttyń ataqty adamdary joǵary baǵalady. Mysaly, akademık V.V.Rodlov: " Qazaqtar múdirmeı, kidirmeı erekshe ekpinmen sóıleıdi. Oıyn dál, aıqyn uǵyndyrady. Aýyzeki sóılep otyrǵannyń ózinde, sóılegen sózderi uıqaspen, yrǵaqpen keletindigi sonshalyq, beıne bir óleń eken dep qalasyń" ,- dep kórsetedi. Sheshendik ónerdi zertteýde Ál-Farabıden Abaıǵa deıin, keıinirek Sh.Ýálıhanov, Y.Altynsarın, A.Baıtursynov, M.Áýezov, S.Seıfýllın sekildi kóptegen azamattar eren eńbek etti.

Sonymen sheshendik tarıhynda únemi  týyndap otyratyn suraq: "Sheshen bolýdy úırený múmkin be álde sheshen bolý týma talant pa?". Bul kezde oı eki tarapqa bólinedi: biri týma talant dep eseptese, endi biri úırenýge bolatyndyǵyn aıtyp jatady. Osy týraly Mark Týlıı Sıseron: " Aqyn bolyp týady, sheshen bolyp shyǵady" degen pikir qaldyrǵan. Biraq A.F.Konıdiń oıynsha: "Sheshendik pen kópshilik aldynda sóıleý - eki túrli zat. Sheshendik adamnyń tabıǵatynan bar talant bolsa, kópshilik aldynda sóıleý - úzdiksiz izdenis pen eńbek nátıjesi". Endi taǵy da tarıh betine úńilsek, grek shesheni Demosfenniń tilinde múkisi bolǵan eken. Sonda da ol óz tilin jattyqtyryp,sol kezdiń sheshendik sózderin jattap, qaıtalap, zor kúsh - qaırat jumsaýy arqasynda zamanynyń ataqty sheshenderiniń birine aınaldy. Iaǵnı, adamǵa eń aldymen nıet qajet, keıin qaıratyń jetkilikti bolýy shart.

Qorytyndylaı kelgende, qazaq eli qanshama ǵasyrlar boıy saqtaǵan sheshendik óneri - ultymyzdyń  asyl qazynasy.Kez kelgen adam sheshen bola almaıdy, tek shyn júrekten qalap, talmaı eńbek etip, kóp izdense ǵana barlyǵyna qol jetkizýi múmkin ekendigin esten shyǵarmaǵan jón.

Ergesh Araılym

---