InfoHub Logo

Baımaǵambetov Erlan Rýslanuly 
Qazaqstan Respýblıkasy, Atyraý qalasy

Qazaq halqy men onyń etnıkalyq aýmaǵynyń qalyptasý dáýirindegi  qalyptasqan iri etnoaýmaqtyq  taıpalar birlestikteri – júzder boldy jáne dástúrli qazaq qoǵamy úsh júzden turady: Uly júz, Orta jáne Kishi júz. Júzderdiń shyqqan ýakyty, shyǵý sebepteri, ishki mazmuny jóninde ǵalymdardyń arasynda áli ortaq pikir joq,múmkindiginshe sony zertteý barysyndamyz. Biz kóptegen túsiniksiz paıymdarǵa jolyqtyq. Árıne, bul jaǵdaı izdenisterimizdiń aýyrlyǵyn jáne jaýapkershiliginde baıqatty.Orta Azıa halyqtarynyń arasynda júzge bólinýshilik bizdiń halqymyzdyń sıpatyna tán bolǵandyqtan bul taqyrypty tolyqqandy zerttep qana qoımaı, onyń nátıjelerin shyǵarýdyń róli óte joǵary. Jalpy Eýropa men Reseıdiń tarıhı jazba ádebıetterinde qazaq halqynyń  júzderge bólinip ornalasqany týraly  málimetter sırekteý. Tek, orys ǵalymdarynyń, saıahatshylarynyń  jazyp qaldyrǵan derekterinde kórsetilgen. Mysaly orys dıplomaty M.Tevkelev qazaqtardyń úsh júzge  bólinip jaılasqanyn jazǵan. (1) I.Kırıllov, P.I.Rychkov, V.P.Tatıshev, I.G.Georgı, A.Levshın jáne t.b. Reseı ǵalymdary kóbinde  qazaqtardyń úsh júzge  bólinetinin  atap ótýmen ǵana shektelgen. (2) V.V.Velámınov  - Zernov,  qazaqtyń júzderi HVI ǵasyrdyń ekinshi jartysynda Aqnazar hannyń tusynda  bólingen dese, (3) V.V.Bartold  úsh júzdiń paıda bolýy –qazaqtardyń  kóshpeli sharýashylyǵynyń negizinde paıda bolǵandyǵyn jalpylama aıtqan, qazaqtyń uly ǵalymy Sh.Sh.Ýálıhanov qazaqtyń júzge bólinýi  HV – HVI ǵǵ. Mońǵol ulystarynyń negizinde shyqqanyn, bul  júzderdiń  etnostary –qazaq halqy ekenin jazǵan.(4)

«Júz» ataýy. «Júz» arab tilinde birtutas nárseniń bóligi, salasy degen uǵymdy beredi. Biraq, «júz» entonımi túrik tilinde keń jáne tar mánde qoldanyla beredi. Adamnyń beti, kelbeti degen sózge qatysty «kelbeti kelgen adamnan keńes sura»-degen sóz bar, ıaǵnı bet júzi kelisti adamnyń jaman bolmaıtynyn meńzeıdi. Soǵan qosa qylyshtyń, pyshaqtyń júzi degen sıaqty sózder  turmysta jıi kezdesedi. Osy sıaqty mysaldardy kóptep keltirýge bolady. Olaı bolsa,  «júz» sóziniń bir nárseniń bóligi degen keń mánde alyp, aıqyndaýymyz qajet. Bizdińshe,  bul jerde «júz» ataýy geografıalyq uǵym. Túrikter, onyń ishinde qazaqtar óz jerleriniń tabıǵı –geografıalyq ereksheligine qaraı, bólek qonystanǵan. Onyń ár bóligine «júz» degen atama bergen. B.z.b. İİİ ǵasyrlardaǵy derekterde Qytaıdyń batysyndaǵy Gansý men Shyǵys Túrkistannyń Ońtústiginde ómir súrgen Kishi júz atty taıpalardyń ómir súrgendigiaıtylǵan, Keıin osy Kishi júzdiń kúsheıip, osy atalǵan ólkeniń tarıhyna úlken úles qosqany da tilge tıek etilgen. Kishi júzdiń jaılaǵan jeri Gansý (Qytaı) men Shyǵys Túrkistannyń ońtústigi ekenin aıta kelip, ǵundar Uly júzderdi Shyǵys Túrkistannan batysqa qaraı qýǵanda, olardyń qalyp qoıǵandary -  Kishi júz degen  málimet beredi. Bul aıtylǵan pikir shyndyqqa saı emes. Negizinde Kishi júz túrikteriniń batys shekarasy Qara teńizdyń soltústik jaǵalaýynan Batys Qytaıǵa deıin sozylyp jatqan. Shyǵys Túrkistanda Uly jáne Kishi júzder birge qonystanǵan. Sondyqtan Shyǵys Túrkistan túrikterdiń ejelgi jeriniń bir bóligi. Sol kezdiń ózinde Kishi júzge kirgen hýndardyń (ǵundardyń) jeri Qarateńiz soltústigine deıingi ulan – baıtaq keńistikke ornalasqan. Solardyń bir bóligi batys qytaı shekarasyna deıin kelgen. Olardy úısinderdiń qalyp qoıǵan bóligi deýdiń qısyny joq. Óıtkeni, Qytaılyqtar batys kórshileri – túrikterdiń mekenin jetik bile almaǵan. Tek, ózderine jaqyn saıası, ekonomıkalyq jáne mádenı baılanysta bolǵan túrikter týraly málimetter jınaǵan. Túrikter óz jerlerine Qytaılyqtardy jibermegen. Qytaımen shekaralas Kishi ıýziler Tıbet halyqtarymen aralasyp, ózara baýyrlas bolǵany týraly da derekter kezdesedi.Kishi júz quramyndaǵy rýlar mekendegen taıpalardyń erteden kele jatyrǵany daýsyz, bul jóninde azda bolsa, derekter bar ıaǵnı, Qytaı derekterindegi málimetterge qaraǵanda, antıkalyq zamanda Ortalyq Azıada mekendegen túrikterdiń arasynda Kishi júzderdiń bolǵanyna kúmán keltirýge bolmaıdy. Olar san jaǵynan da az bolmaǵan. Kishi júzderdiń atty áskeriniń sany 10000-nan – 12 000-ǵa deıin bolǵanyna qaraǵanda, olardyń halqynyń sany da ájepteýir bolǵanǵa uqsaıdy. Olar birde tıbettikterge, birde qytaılyqtarǵa kómek berip turǵany aıtylǵan. Soǵan qaraǵanda, Kishi júzder  ózderiniń jaýyngerligimen erekshelengendikten, kórshileri olarmen sanasyp otyrǵany baıqalady.

Orta júz týraly antıkalyq jáne ertedegi orta ǵasyrlardaǵy tarıhı derekterde kezdespeıtindikten, joǵaryda tek Uly jáne Kishi júzderge  toqtaldyq. Orta júz boıynsha ertedegi málimetterdi tek qazaq aýyz ádebıetinde, rý, taıpa shejirelerinde kezdesedi. Barlyq qazaq halqynyń geneologıasyn úsh arystan taratady: Aq arys (Uly júz), Janarys (Orta júz) jáne Bekarys (Kishi júz). Júzderdiń jaılasǵan mekenderi geografıalyq turǵydan ǵana aıtylyp, Orta júzdiń  osy kúngi Ortalyq Qazaqstandy mekendegeni baıandalady. Bul júz týraly jazba derekter Reseı ımperıasynyń Qazaqstandy otarlastyrýymen baılanysty aıtylady. Ásirese,  HVİİİ ǵ.  birinshi jartysynan bastap, bizdiń elimizge kelgen Reseı dıplomattarynyń, men saıahatshylarynyń  jazyp qaldyrǵan  derekterinde Orta júzdiń tarıhyna qatysty málimetterdi kezdestiremiz. Olardyń arasynda A.I.Tevkelev óziniń qaǵazǵa túsirgen  derekterinde Orta júzdiń  rý, taıpalarǵa bólinip jaılasqan mekenderine toqtalǵan. Orta júz  qazaqtary alty taıpalardan qurylǵan: Arǵyn, Naıman, Kereı, Ýaq, Qońyrat, Qypshaq (5). Bul saıasatkerden basqa da Reseıden Qazaqstanǵa kelgen zertteýshilerdiń eńbekterinde qazaq halqynyń júzderge bólinýi týraly azdy –kópti málimetterdi kezdestiremiz. Biraq olardyń qaldyrǵan  derekterine syn kózben qarap, oı eleginen ótkizip paıdalanǵan abzal. Óıtkeni, qazaq halqynyń júzderge bólinýlerine qýatty kórshilerimiz – Jońǵar handyǵy bastaǵan Hıýa, Qoqandyqtar jáne Orys jáne Qytaı patshalyqtarynyń alysty boljaǵan bıleýshileriniń yqpaldary az bolmaǵan. Bul máseleler bizdiń bolashaqtaǵy zertteýlerimizge negizgi obekti bolady degen oıdamyz. Ol úshin muraǵat jáne basqa da zertteý eńbekterine naqty súıenemiz – dep, oılaımyz. Olar jergilikti halyqtyń tilin, dilin bilmegen, tek kórgen – estigenderimen shektelip, ony qaǵazǵa túsirip qaldyrǵan. Bundaı kemshilikter  olardyń basym kópshiligene tán. Solaı bolsa da, osy derekterdiń qundy tustaryn durys paıdalanýymyz qajet.

Endi Orta júzdiń shyǵý tarıhy týraly óz pikirimizdi ortaǵa salaıyq.Orta júz  tarıhy Monǵol ımperıasynyń ydyraýynan keıin, jalpy túrikterdiń ózara enshi alysyp, jeke  -jeke halyq bolyp bólinip shyǵýymen   baılanysty qaraǵan jón. Qazaqtar da óziniń ejelden mekendegen jerine ıe bolyp, Ortalyq Azıanyń qaq ortasyndaǵy ejelgi mekeninde shańyraq kóterdi. HİVǵ. aıaǵynda qazaqtar qara shańyraqtyń, keń baıtaq úlken jerdiń ıesi boldy. Ony óziniń Otanyna aınaldyrǵan Qazaqstan (Qazaq eli)  degen qasıetti atpen kele jatyr. Osyndaı ulan  -ǵaıyr  jer tek  qazaq halqynyń enshisine tıgen. Basqa bólinip shyqqan qandastarymyzdyń bireýinde de  osyndaı  keń jer joq. Túrik áleminiń eń qundy, asyl  qasıetterin, dilin  saqtap qalǵan qazaq halqy. Sondyqtan, ertedegi «Alty alash» kezinde júzge  bóliný dástúrin saqtap, Qazaqstan jerin  tabıǵı –geogpafıalyq erekshelikterine  ıkemdelip, úshke bólinip tirshilik etken. Bul júzder  jerleriniń tabıǵı erekshelikterin  jetik meńgerip, solarǵa ıkemdelip   qonystanǵan jáne negizinen kóshpeli mal sharýashylyǵymen aınalysty, qosymsha zattaı jáne rýhanı mádenıetterdi jalǵastyryp, ony úzdiksiz damytyp otyrǵan.Qazaq júzderiniń bólinýi tek tabıǵı –geografıalyq erekshelikterine qaraı bolyp, rýlar men taıpalar ózderiniń erteden meken etken aımaqatyrynda tirshiligin jalǵastyra bergen. Orta júzdiń quramyndaǵy qypshaqtar, arǵyndar, naımandar, qońyrattar, kereıler, ýaqtar ózderiniń qutty qonystarynda antıkalyq jáne ertedegi orta ǵasyrdan bastap  mekendegen. Alaıda, olardyń kópshilik bóligi ertede Uly júzdiń odaǵyna kirgen bolsa, qalǵandary Kishi júzdiń ishinde aralasyp, birge jasaǵan. Osy tártip  Mońǵol ımperıasynyń ydyraǵan kezeńine deıin saqtalǵan.Keıingi kezde Orta júz boıynsha jańa derekter jınalyp, bizdiń bul pikirlerimiz tolyqtyrylar degen úmittemiz. Joǵarydaǵy keltirilgen derekterge qaraǵanda,  b.z.b. Vİİ ǵ ǵasyrlarda Ortalyq Azıany júzderge bólinip, túrikter mekendegen. Júzderdiń paıda bolýyna Shyńǵys han urpaqtary, ıaǵnı qazaq halyqtarynyń ishinde kúni búginge deıin eshbir rý – taıpalarǵa eńbeı kele jatyrǵan jeke áleýmettik jik – tóreler men sultandardyń urpaqtarynyń orny erekshe ekenin eskerýimiz qajet – aq. Uly júzge Ortalyq Azıanyń ońtústik – shyǵys aımaqtaryna kiretin ulanǵaıyr jerler kirip, Shyǵysy Qytaımen, ońtústigi Aýǵanystan, Úndistanmenen shektesken. Attary  atalǵan  aımaqtarda erte zamandarǵa Qańly jáne Úısin memleketteri uzaq jyldar óz ústemdikterin júrgizgen. Uly júzge qaraǵan jerlerde ejelden otyryqshylyq basym bolyp, tabıǵı –geografıalyq erekshelikterine baılanysty sýarmaly egenshilik keń óris alǵan. B.z.b. İİ ǵasyrda Uly júzdiń jerinen shyǵystan batysqa qaraı Uly jibek joly ótip, san alýan elderdiń ózara qarym –qatynastaryn qalyptastyrǵan. Bul pikirlerdi dáleldeıtin jazba jáne arheologıalyq derekter jetkilikti. Sondyqtan da, bul aımaqtar otyryqshy órkenıettiń meılinshe damyǵan baı ólkesi bolyp sanalady. (6)Uly júz aýmaǵyna Syrdarıadan bastap, Jetisý jeri túgel kirdi. Onyń quramyna úısin, qańly, dýlat, alban, sýan, sirgeli, ysty, oshaqty, shapyrashty, jalaıyr, shanyshqyly, qataǵan t.b. rý – taıpalar kiredi. Orta júz Ortalyq Qazaqstan aýdandary men Soltústik – Shyǵys Qazaqstannyń bir bóligin alyp jatty. Oǵan qypshaq, arǵyn, naıman, qońyrat, kereı, ýaq taıpa - rýlary endi. Kishi júzdiń mekeni – Syrdarıanyń tómengi jaǵy, Aral teńiziniń jaǵalaýy, Kaspıı oıpatynyń teriskeı bóligi. Ony kelesi taıpalar odaǵy – Álimuly (qarakesek, qarasaqal, kete, tórtqara, shómekeı, shekti); Baıuly (adaı, alshyn, jappas, alasha, baıbaqty, berish, esentemir, qyzylqurt, sherkesh, ysyq, taz, masqar); Jetirý (tabyn, tama, kerderi, jaǵalbaıly, kereıt, teleý, ramadan) qurady.Árbir júzdiń taıpalary jalpy sharýashylyq múddeler negizinde toptasqan, óz shekarasynda ekonomıkalyq jaǵynan oqshaýlanǵan edi. Olardyń tili, materıaldyq turmys mádenıeti jaǵynan da, bıologıalyq – genetıkalyq turǵydan da basqa júzderdiń taıpalarynan eshbir aıyrmashylyǵy bolǵan joq.  Muny antropolog ǵalymdar áldeqashan dáleldegen. XIV – XV ǵasyrlarda bul taıpalar túrki tektes halyq bolyp toptasty da, keıin «qazaq» degen etnıkalyq ortaq ataýǵa ıe boldy, sóıtip halyqtyń qalyptasý prosesi aıaqtalady. Kóne zamandardan beri, Ortalyq Azıanyń soltústik jáne batys aımaqtary Kishi júzge qaraǵan. Onyń batysy Qarateńizdiń soltústik jaǵalaýynan,  shyǵysta Qytaımen jalǵasyp jatqan jerde, ertedegi saq (skıf) pen ǵundardyń  urpaqtary mekendep, Kishi júzge qaraǵan. Biz toqtalyp otyrǵan derekterge qaraǵanda, hýndar men qytaılyqtardyń arasynda saıası, ekonomıkalyq jáne mádenı qarym – qatynastar meılinshe kúshti bolǵan. Sebebi, eki etnıkalyq top Qytaı eliniń batys kórshisi bolǵan.  Qytaı derekterinde bular týraly  derekterdiń mol ekenin  joǵaryda aıtqanbyz. Qytaılyqtar eń jaqyn kórshilerin jaqsy bilgenmen, batys, ońtústik aımaqtardy mekendegen túrikterdi  jetik bile bermegen. Ǵundar kezindegi  Qytaıdyń batysyn, ıaǵnı shyǵys Túrkistandy mekendegen Kishi júzder, batystan  - shyǵysqa sozylyp qonystanǵan bolgar, pechenek, qypshaqtardyń shyǵys bóligi degen pikirge kelýge bolady. Kishi júzdiń qonystanǵan  aımaqtarynyń  ózderine tán erekshelikteri mol. Óte  keń aımaqta maldy myńdap ósirip, eginshiliktiń kópshiligi jańbyrdyń beretin ylǵalyna negizdelip damytqan. Bul jerdi mekendegen túrikter ejelden qystaýy men jaılaýlaryn qolaıly jerge ornalastyryp, ózderiniń kóp salaly sharýashylyǵyn damytyp otyrǵan.  Kishi júz túrikteri de erteden úlkendi –kishili memlekettikterge bólinip tirshilik etkenin aıtqan edik. Olardyń ishinde ımperıa dárejesine jetken Ǵundar men Kók túrikter bolǵany álimge belgili.  Olardyń turaqty mekenderi men qalalary da bolǵanyn arheologıalyq zertteýler dáleldeıdi. Ǵun  ımperıasy kezinde Qytaılyqtar Uly qorǵanyn salýǵa májbúr bolǵany tarıhta moıyndalǵan.(7)Sonymen,  antıkalyq zamanda túrikterdi «Alty alash» kezinde, Ortalyq Azıanyń tabıǵı –geografıalyq ereksheligine qaraı eki aımaqqa bólip qonystanǵanyn baıqaımyz. Uly jáne Kishi júzder barlyq túrik tildes etnıkalyq bólimderdiń bárin qamtıtyn «Alty alash» uǵymyna kirgen qandastarymyz  saıası, ekonomıkalyq jáne mádenı baılanysta bolǵandyqtan, qajetti jaǵdaıda «Túriktiń kóktýynyń» astyna jınalǵan. Osy birlikti saqtaý ońaı bolmaǵan. Ony ornyqtyrý úshin  Ǵun ımperıasynyń kósemderi Tuman han, onyń uly Mete, Kók túrikter kezindegi Bilge qaǵan qajyrly, qaıratty kúshter jumsaǵan.

Bul tarıhı tulǵalar óz maqsattaryna jetip, ımperıa qurǵan. Biraq, bul uly kúshter uzaqqa barmaı, túrikter úlkendi –kishili memleketterge bólingendikten, álsirep, syrttan tıgen quraldy kúshterge qarsy tura almaı, elin, jerin qorǵaýda, talaı qıynshylyqtardy bastarynan ótkergenin  tarıh biledi. Olaı bolsa biz jan−jaqty zerttelgen bul taqyryp tolyǵymen óz sheshimin tapty dep áli de bolsa aıta almaıtyn kórinemiz.  Shejire ár adamnyń joǵyn taýyp beredi, ata – babasynyń erligin, tektigin, óz múddesin ult múddesine mura qaldyrǵan jandar ekenin kórsetedi. Shejire – ulttyq shejire bolýy kerek, ol ár adamnyń shyǵý tegi arqyly búkil qaýymdy, halyqty tanystyrý arqyly tabystyrýy kerek. Qazaq eli áli rýlyq sanada júr, sondyqtan da ulttyq deńgeıge shyǵý kerek. Shejire endeshe ulttyń rýǵa, taıpaǵa, arysqa, júzge bólinýi úshin emes, ulttyq sanany qalyptasyrýǵa baǵyttalǵan. «Bólingendi bóri jeıdi» - degen qanatty sóz barshaǵa málim bolsa da, barlyq halyqtyń birligin saqtaý ońaı sharýa emes ekeni belgili.

Paıdalanǵan ádebıetter:

1. Kazahstan v XV– XVIIIvv. 1969 g. 59 str.
2. I.G. Andreev. Opısanıe sredneı ordy Kırgız – Kaısakov. 1998 g. B. Irmýhanov. K voprosý o proısqojdenıı Kazahskogo naroda. 2012 g. 295 – bet
3. V. Velámınov – Zernov. Issledovanıe o Kasımovskıh Saráh ı Sarevıchah. 1863g.
4. I. Andreev. Kórsetilgen eńbek, 51 – bet
5. I. Andreev. Kórsetilgen eńbek. 297 – bet
6. Gýmılev. Ot Rýsı k Rossıı. 2007 g. 317 – 321 str.
7. Qytaı tarıhy. 2001 j. 48 – bet

---