InfoHub Logo

I Belorýs maıdany men I Ýkraın maıdany 16-aprelde shabýylǵa shyǵýǵa tıis boldy... Berlın operasıasyna qatysatyn úsh maıdannyń 2 mıllıon 500 myń adamy, 42 myńnan astam zeńbiregi men mınometi, 6250 tankisi men ózdiginen júretin artılerıa qondyrǵysy, 7500 soǵys samoleti boldy. Dushpannan basymdylyq adamdar jóninen 2,5:1, artılerıa jóninen 4,2:1, tankiler men ózdiginen júretin artılerıa qondyrǵylary jóninen 4,1:1, avıasıa jóninen — 2,3:1 boldy.

(Uly Otan soǵysy tarıhynan)

...Birinshi batalónnyń ofıserleri jańadan kelgendermen biraz jumys istedi. Aldaǵy shabýyldyń mán-jaıyn aıtyp túsindirdi. Polk komandıri jaýyngerlerden esh nárseni jasyrmaýdy talap etti.

150-dıvızıanyń aldynda jaýdyń 15 kılometrge sozylatyn qorǵanys shebi jatyr. Barlyq jerde mına, transheıalar eki-úsh qatardan. Joldaǵy poselkalar men derevnálar tirek pýnktterine aınaldyrylǵan. Árbir jeke úı jan-jaǵynan oq atýǵa beıimdelgen.

Rahymjan vzvodty demalýǵa ádettegiden erte jatqyzǵan. Qansha uıyqtaǵanyn bilmeıdi. Bir kezde shoshyp oıandy. Óńi me, túsi me? Aınalasy qyp-qyzyl. Jer de ot, kók te ot. Kók kúmbezine qýatty ottan qatar-qatar ýyq ustaǵan sekildi kóz ashtyrmas jaryq saýsaqtyń salasyndaı samsap kókke qadalyp qalǵan. Jer shaıqalyp turǵandaı kórinedi. Shoshyp ketti, ıegi óz-ózinen saq-saq etedi. Sasqanynan qos qoldap ustaı aldy. Bolar emes, kádimgi atýǵa qoıǵan pýlemetteı saqyldaıdy. Mundaı sumdyqty kim kórgen.

Ornynan atyp turdy. Sel qaptap bara jatyr. Adam seli. Eshbir qamal toqtata almas kúsh qozǵalypty. Joldaǵynyń bárin typ-tıpyl eter seńdeı jyljyp barady. Vzvod ta shabýylǵa kóterildi.

Osynaý mańda, sirá, qoryq bolsa kerek. Qaptaǵan soldattardyń arasynda esi shyqqan andar júr. Basy aýǵan jaqqa láılip sendeledi. Ánsheıinde móldirep turatyn eliktiń kózinen jas parlaıdy. Shybyn janyn qoıarǵa jer tappaı haıýan shirkin ábden sasqan. Bul soǵys andy da jylatty. Dala taǵysy qasqyrdyń da esi shyqqan. Quıryǵyn qysyp ulıdy. Jylmań túlki soldattardyń aıaǵyna oralyp júr. Tońmoıyn taty qabannyń talaıy ashý ústinde avtomat oǵyna tap boldy. Jyrtqyshtar táńirisi jolbarys ta bıshara bolyp qalypty. Qaırat joq, aıbat joq, qur dármensiz yryl. Dúnıeni qandy tyrnaǵynda ustamaq bolǵan nemis basshylarynyń qazirgi halin elestetkendeı.

Sel qaptap barady, joldaǵynyń bárin jaıpap, taptap barady. Aıbat seliniń aldyn bóger kúsh endi joqtaı.

— Al, baýyrym, bastaldy degen osy! — dedi bireý taza qazaq tilinde. Rahymjan jalt qarasa, kapıtan Begaly Baıbolatov eken. Ol tyń kúshpen kelgen artıllerıst ofıserdiń biri bolatyn.

— Iapyr-aı, munshama kúsh dıvızıaǵa qaıdan keldi?

— Búkil I Belorýs maıdany Berlınge shabýylǵa shyqty. Berlınge! Fashıser ordasy bul jerden jetpis-aq kılometr.

Begalynyń úninde maqtanysh lebi bar. Ol aınalaǵa, soǵys kórinisi bolsa da mynaý ǵalamatqa shattana qarady. Rahymjannyń boıyn da bir tasqyn sezim bılep ketti. Vzvod tizginin myqtap ustaýǵa bekindi ol ishteı.

...Berlınge jetkenge deıingi bes kún. Qandaı aýyr boldy deseńizshi. Fashıser bekinisti myqtap-aq jasaǵan eken. I Belorýs maıdanynyń alǵashqy qarqyny edáýir tejeldi. Qandy ordaǵa jetý merzimi kesheýildeý qaýpi týdy. Eń bastysy — shabýyl qarqynyn báseńdetpeý. Bar múmkindik-kúsh osyǵan jumsalady.

Birinshi batalónnyń, tipti 674-polktiń, dıvızıanyń bul kúnderi shaıqas joly — Groes-Barnım poselkasy, Vıbrısberg selosy, Frıalandershtorm ózeni, Kýnensdorf, Pretsel, Karov qalalary boldy.

Shaıqastar syrttaı bir-birine uqsas sıaqty, biraq aýyrlyǵy, adam shyǵyny, áskerı taktıkalyq máni jaǵynan bir-birinen tipti ózgeshe edi. Bes aıǵa bergisiz bul bes kún tiri qalǵandardyń esinen esh ýaqytta shyǵa qoımas.

Dıvızıa Pretseldi alǵan soń, onyń batys jaǵyndaǵy toǵaıǵa ornalasqan-dy. Aıaqasty sheni úlken ofıserler kóbeıip ketti. Artıllerıster tipti erekshe qarbalas ústinde.

— Zeńbirekterdi Berlındi atýǵa ázirleńder! — degen óktem ún estildi...

21-aprel. Berlın kóshesine sovet soldatynyń tabany tıdi. Alǵash kirgen general S.Perevertkın basqarǵan 79-korpýstyń áskerleri, 150-dıvızıa osy korpýsta. Aıar jaýdyń jantalasa qarsylasýyna qaramastan, qaharman armıa janalqymnan alyp, onyń tynysyn tarylta tústi. Árbir úı, árbir etaj, terezeniń árbir kózi ot búrkedi. Keskilesken aıqas bolmaǵan kóshe, alań joq. Báribir sovet soldatynyń endigi ekpinin toqtatý qıyn edi.

...Gaz zavody, vokzal, vodokachka alyndy. Aýrýhana, tramvaı parki bizdiń áskerlerdiń qolyna ótti. Osyndaı ıgi habarlar ústi-ústine túse bastady. Berlın órt qushaǵynda. Qoıý tútin munartqan talaı kún. Bizdiń samoletter áskerı zavodtardy bombalady. Jaý uıasy jan alqymda.

Nemisterdiń Moskvany bombalaǵany eske túsedi. Aýrýhanalar, teatrlar, mýzeıler... Endi, mine, sonyń sazaıyn ózderi tartýda.

Biraq nemis tankisi Moskva kóshesin basa alǵan joq. Al bizdiń bolat saýyt tankter Berlındi tabanynda ıledi. Sondaı susty. Jer astyndaǵy bekinis — Berlınniń metrosynan shyqqan adamdar mynadaı ǵalamat kúshke úrpıise, úrke qaraıdy. Úreıli júzderi qup-qý. Qaıda, qaıda nemistiń jeńilmes armıasy? Myna selge, aıbat aǵynyna kim tótep bere alar? Endigi qarsylyq aıarlyq qana, inge tyǵylǵan jyrtqyshtyń sońǵy qabýy. Gıtlerdiń kúshi, kúni keshegi bos maqtannyń kúli kókke ushqandaı.

— Bizge búkil álemdi syıǵa bermek bolyp edi. Buıyrǵany mynaý, — dep ózderi jańa ǵana jansaýǵalap shyqqan úńgirdi kórsetedi.

Júzderinde ótkir mysqyl. Kózi endi ashylyp, kókiregi endi oıanǵandaı! Assyz, jaryqsyz, jaǵdaısyz aptalap sol bir úńgirde jatý jalyqtyrdy. Ot ishinde, órt ishinde bolsa da jaryq dúnıeni kórip tur. Ózderiniń taǵdyrlaryna nalyǵandaı.

Iá, fashıser jarylqaımyn dep soǵys órtin tutatty. Sol órt endi ózderin tunshyqtyrýda. Qarapaıym halyqqa endigi keregi — surapyldyń tezirek tynshýy. Oq tyıylyp, ár oshaqta ottyń janýy. Ár terezeden, ár buryshtan qyltıǵan jalaýlar sonyń suraýy, sonyń belgisi. Aq mata bolsa bitti, qolyna túskenderin ilipti.

Aldyńǵy sheptegi áskerler alyp júrgen úlken dybys qondyrǵysynyń aldyna egde tartqan nemis áıeli keldi. Ózin sóıletýdi ótindi.

— Toqtatyńdar atysty, men anamyn, aq sútimmen aıtarym, endigi qarsylyq tek óz bastaryńdy jutady. Meniń kúıeýim, balam bar bolsań, tasta qarýdy. Men sovet áskerleriniń beıbit halyqqa tımeıtinine kózim jetti. Ómir súreıik, jarandar, ómir súreıik! Gıtlerdiń apıynymen ýlanǵan bastaryńdy tazartyńdar! Jıyndar esterińdi!

Rahymjan bárin kórip keledi. Soǵys ony tipti eseıtip jiberdi. Endigi armany — jeńis saǵatynyń soqqanyn óz kózimen kórý. Bul arman osy uly shabýyldaǵy ár soldattyń júregine uıalaǵaly qashan! Berlınge kirgeli sol órt sezim bárin de asyqtyrǵandaı.

Kúni keshe otdelenıe komandıri Habı Fazıatýllınniń jaralanǵany esinde. Damylsyz jarylǵan faýstpatron álden ýaqytta dop tıip, tizesinen tómen eki aıaǵyn birdeı qyrqyp tústi. Sonda onyń júzinde kúlki. Qozǵala almaı shońqıyp otyrsa da kúledi.

— Nıchego, joldas leıtenant. Berlınde úzilgen aıaqtyń armany joq.

Sonda bólinip túsken óz aıaǵy óziniń kóz aldynda jatyr. Tóńiregi shylqyldaǵan qan. Netken sulý qaırat. Taǵy bir mynadaı jaıt esten ketpeıdi:

— Gıchko qaıda, Gıchko! — dep starshına Shtelmah júgirip júr eken. Qolynda sý jańa kerzi etigi bar.

Nege izdep júrgeni belgili boldy. Keshe kombat eki ultany birdeı túsip, ony Gıchkonyń qaıyspen tańyp alyp júrgenin kórgen, starshınaǵa qatty renjigen bolatyn.

— Joldas starshına, rahmet! — dedi Gıchko jańa etikti alyp jatyp. — Endi kóreıin nemisterdiń ónerin.

Qolma-qol bor taýyp alyp, eski etiktiń qonyshyna: «Doshel do Berlına» dep jazdy da, a,ashtyń butaǵyna ilip qoıdy.

Osyndaı adamdardyń arasynda júrý, olarmen qarýlas bolý qandaı baqyt! Qalaı ǵana toryǵyp, qalaı ǵana jasyr adam.

Endigi qarsylyq eserdiń ǵana isi ekenin manaty ana aıtpap pa edi. Biraq onyń bárin nemis ataýly túsinse, fashızm qaıdan shyqpaqshy. Ondaı ananyń aq sútinen sadaǵa ketsin quzǵyn jaý.

Sol quzǵynnyń birin, mine, óz kózimen kórip tur. Qasyndaǵy kúıgen kirpishteı qyp-qyzyl. Osy kirpishtiń arasynan oqysta oq atyp, áne alty birdeı aıaýly dosynan aıyrdy. Jaýdan tazardy, endi alańsyz degen aýdan edi. Myna sumyraı qaıdan shyqty?

— Surandar, káne ózinen!

— Kimsiń, nege attyń oqty?

— Haıl Gıtler!

— Myna kirpishpen myljalap óltireıikshi, — dep Gıchko tap berdi.

— Toqta, taty surandar!

— Kimsiń, qaıdan shyqtyń?

— Haıl Gıtler!

Qolǵa túsip turyp, bulaısha qasarysýy jigitterdi kúıdirip jiberdi. Átteń, ruqsat joq. Áıtpese, úıitip jiberer edi. Mundaı quzǵyndy atý jeńil. Azaptap ákesin tanytsa. Joq, oǵan ruqsat joq. Haılshil «batyrta» jalǵyz oq jalyndy.

Mine, osyndaı quzǵyndar áli quryp bitken joq. Osyndaı quzǵyndar jeńis tabaldyryǵynda talaıdyń taǵdyryna tajal bolǵaly tur. Jan-jaqtan qursaýdaı qyssa da, áli de alparysyp, jantalasýshy solar. Saq bolý kerek.

...Tverdohleb batalóndy jańa ǵana alynǵan aýrýhananyń podvalyna ornalastyrdy da, ózi týra esik aldynda kúzetshi otyratyn jerge otyrdy. Kóz ilgen joq. Kúni boıǵy qatty qarsylyq osy temirjol jaqtan. Úlken bir bekinis bar sekildi. Tań aldy adam balasynyń uıqy tyrnaǵyna ilinetin shaty. Osy kezde epti jigitterge barlatyp alsa. Erteńgi kúni boıǵy urys sol bekinistiń qandaı ekenine baılanysty.

Kimdi jiberý kerek? Kombat Qoshqarbaevqa toqtady. Aılaker, shapshań. Qıynnan qısyn taýyp ketedi. Jigitteri de komandır! Qandaı bolsa sondaı. Jaralanǵandarynyń ózderi anaý-mynaýdy elemeı, maıdan shebinde áli júr. Áne, sonyń biri — Goncharenkov. Keshe oq bir qulaǵyn julyp áketipti. Tańyp alyp, ket degenge bolmaı áli júr. Rahymjan jóninde kombattyń da, polıtrýk Vasılchenkonyń da, partorg Isakovtyn da pikiri bir jerden.

Kózi ilinip ketken eken. Kombattyń baılanysshysy túrtip oıatty.

— Sizdi maıor shaqyrady. Tverdohlebtyń áskerı dárejesi Berlınge kirgeli joǵarylaǵan. Ol endi maıor.

— Joldas maıor...— dep qolyn shekesine qoıa berip edi, Tverdohleb:

— Tysh...sh...sh, — dep ymmen toqtatyp qoıdy.

— Soldattar uıyqtasyn. Neshe kúngi demalyssyz shabýyl sharshatty ǵoı.

Rahymjannyń kóz aldynda áskerı basshy emes, qamqor áke turǵandaı boldy. Gımnasterkasynyń jaǵasy kirlep, saqal-murty ósip ketipti. Kózi shúńireıip, talaýraǵan. Sonda da ózinen góri ózgeniń qamyn jep turǵany osy adamǵa degen jylylyq sezimdi ulǵaıta tústi. Búkil batalónnyı «Bizdiń batka» deıtini esine keldi. Tap osy jerde «joldas maıor» demeı, «batka» dep jibergisi keldi.

— Saǵan tapsyrma, Qoshqarbaev, mynaý. — Aldyndaǵy kartaǵa qarady da, salynǵan belgini shuqyp kórsetti. — Temirjoldyń ar jaǵyn sholyp kelý. Óziń tańdaǵan bir otdelenıeni al.

— Qup bolady, — deı berip edi, qaıtadan ymmen toktatty.

— Qup bolatynyn bilem.

Aqyryndap bir-birlep oıatyp júrip, birinshi otdelenıeni ertti de, Rahymjan syrtqa shyqty. Bárinde avtomat. Basy tańýly, qulaǵy joq Goncharenkov ta keldi. Qala úırenshikti ot qushaǵynda. Soǵys kúıi damylsyz oınap tur. Tań aldyndaǵy qarańǵylyq ot jaryǵymen aýyq-aýyq túrilip-túrilip ketedi. Barlaýshylar úshke bólingen. Eń túpke Rahymjan ózi bastap ketti. Tym-tyrys. Kúni boıy bet baqtyrmaı qarsylasqan jaýdy jer jutyp ketken be? Álde bulardyń jaqyndaı túsýin kútip, buǵyp jatyr ma eken? Jan joq.

Bir mezgilde bir úsheý qarań ete qaldy.

— Jat!

Demderin ishinen alady. Týra qarsy keledi fashıser. Aldarynan shyqsa, atys bop ketýi múmkin. Joldy bosatyp, týra ekpe tusyna buǵyna qaldy.

— Úsheýmiz úsheýine jarmasaıyq. Bireýmiz zapasta bolaıyq. Kim jeńilip bara jatsa, soǵan járdem beredi. Tirideı ustaý kerek.

Týra qastarynan óte bergende úsheýi bireý knopkany basyp qalǵandaı bir mezgilde mysyqsha atyldy. Oqys shabýyldan álgiler tyrp ete alǵan joq. Qoldary artyna baılanyp, aýyzdaryna oramal tyǵyldy. Goncharenkovtyń qulaǵynyń syrtyna qany ǵana shyǵypty.

Bul tutqyndar kep derek berdi. Keshegi osy jerde ot shashqandar qalanyń ortalyǵyn qorǵaýǵa buıryq alypty.

Tynysy tarylǵan jaýdyń sońǵy tuıaq serperi qalǵandaı kórindi. Biraq ol qandaı serpý, qansha qurbandyq kútip tur áli? Muny boljaý qıyn edi.

Ferbındýnge kanaly. Osy kanaldan ótý, ásirese, 150-dıvızıaǵa ońaı soqqan joq. Kanaldyń jaǵalaýyna myqtap bekinip alǵan nemister ótkel bermeýge jantalasty. Birneshe qatty shabýyldyń beti qaıtty. Kanaldaǵy kópirler qıratylǵan. Erneýinen túbine deıin beton qursanǵan. Tankter, orýdıalar óte almaıdy. Tipti jaıaýlardyń ózine ótý múmkin emes. On jaqtan pýlemet pen avtomattan oq tógilse, sol jaqtan týra mańdaıdan orýdıalar azynap tur. Jaǵaǵa sovet áskerleri jaqyndasa boldy, bıik úılerge ornalasyp alǵan nemister oqty tógip beredi. Qaı jerden atyp jatqanyn da ańǵarý qıyn. Qarsy jaǵalaý túgel ajal otyn búrkip tur.

Jáne osy mańǵa jańa kúsh ústi-ústine tógilip jatqan sekildi. Jaý bul tustaǵy sovet áskeriniń aldyna qoıylǵan mindetti sezgendeı. Osy kanaldan ótisimen shabýylshy dıvızıa betti kenet ońtústik shyǵysqa burmaq edi. Sóıtip, Berlınniń ortalyǵyna baratyn joldy arshymaq. Ataqty Moabıt aýdany osy jolda. Qaladaǵy úlken bekinistiń biri.

Sovet áskerleri Vısladan ótisimen-aq Gıtler Berlındi bekiniske aınaldyrǵan-dy. Qalanyń barlyq turǵynyn qorǵanys isine japty. Kúnine 100 myńdaǵan adamdardy aıdap shyǵyp betondar quıǵyzdy. Metro, kanal, kópir ataýlynyń bári bekinisterden kórinbedi. Qala segiz qorǵanys sektoryna bólingen. Al toǵyzynshy sektorda úkimet mekemeleri, ımperıa keńsesi men reıhstag bar. Ár sektorda arnaýly garnızondar qoıyldy. Qalanyń ortalyǵyndaǵy árbir úı qamalǵa aınaldy. Ásirese, reıhstag, ishki ister mınıstrligi — «Gımmler úıi» turǵan aýdan qatty jasaqtaldy. Tek osy tóńirekte aranyń uıasyndaı qujynaǵan ot uıalary bar 400-den astam temirbeton qurylystary salyndy.

Qalanyń ortalyǵyna barar joldaǵy Ferbındýnge kanaly men Moabıttegi qarsylyqtyń ózi sumdyq. Ásirese, kóresini 756-polk pen 674 polk kórdi. Bul polktar sonaý Oderden bastap kósh basynda kele jatqan. Mańdaıy tasqa tıgendeı boldy osy arada. Moabıt aýdanynyń bir jaǵyn Ferbındýnge kanaly aınalyp ótedi de, ekinshi jaǵynda Shpree ózeni. Aýdannyń ońtústik qanaty Shpreedegi Moltke kópirine baryp tireledi. Kópirden reıhstag onsha qashyq emes.

Jaý bul mańnyń bekinisine senimdi. Jáne soltústiktegi sovet áskeriniń betalysy týra batys sıaqty edi. Reıhstagtyń ókpe tusynan burylatyn jerden ótip ketken bolatyn. Mine, endi kúrt qalanyń týra ortalyǵyna lap qoıdy. Dushpan naǵyz jannan bezgenderdi tókti bul mańǵa. Ferbındýnge kanalyna mańaılatpaı jatqan solar.

Ne isteý kerek? Tútin, endigi járdem tútin ǵana. Jaý kózin baılaýdyń bir joly. Lezde búkil kanal boıyna tútinnen shymyldyq ustaǵandaı boldy. Jaýyngerler lap qoıdy. Bireý taqtaı salyp, bireý rels salyp, bireý tipti júzip ótip jatyr. Arǵy jaǵaǵa shyqqandar úılerdiń tómengi etajdaryn bekinis etýde. Adam kórýge shydamaıtyn kórinis. Bizdiń jaýyngerler de jannan bezipti.

Kanaldan ete bergende Rahymjan oń qolynan jaralanǵan Panteleevti kórdi. Avtomatty saý qolyna ala sap tarta berdi ol. Jaýynger Kıreevtiń ishinen oq tıdi. Qolymen basyp alyp ketip barady. Sol jaraly kúıi bes nemisti tabanda jaıratty. Qan sorǵalap, júrgen jerin josa qyldy. Esil er álden ýaqytta shaıqalyp-shaıqalyp baryp sulap tústi.

Jaǵaǵa ótkender kóbeıe berdi, kóbeıe berdi. Biraq dushpan 200 metrdeı shegindi de, taǵy da tabandap jatyp aldy. Kópir joq. İske saperler kiristi. Boraǵan oqtyń astynda jantalasyp júr. Kún keshkirdi. Qarańǵy tústi. Soǵysta túndi kúndiz qylý qıyn ba? Sorǵalaǵan raketalar jap-jaryq qyp jiberedi. Bitip qalǵan kópirdi jaý qaıta buzady, saperler qaıta jamaıdy. Osy bir qarǵys atqyr kanaldyń ústi san bozdaqtyń basyn jutty. Mınýt qymbat. Kanaldan tank pen artılerıa óte almasa, jańaǵy jaıaýlardy qyryp salady.

Áne, tanktiń aldy kópir ústine ilikti. Josyp keledi. Artılerıa da aǵyldy-aý. Jibermeı turǵan tyǵyn julyp alynǵandaı. Rahymjan Vasılıı Krıvonosovty tanı ketti. Jaǵaǵa shyta salyp súıikti 45 mıllımetrlik orýdıasyn oqtap jatyr. Bul serjanttyń rascheti sonaý Oderden bergi kóp shaıqasta san kózge tústi. Batalónǵa berilgen batareıadaǵy eń erjúrek raschet. Soldattar qaljyńdasa da, ol raschetqa «Gıtlerdiń tajaly» dep at qoıǵan-dy.

Kanaldyń ar jaǵynda turyp-aq kózi túsken jaý úıasy bolsa kerek. Bıik úıdiń shatyryna kezengen orýdıa otty qusyp-qusyp jiberdi. Raschettaǵy jigitterdiń qımylyna kóz ilespeıdi. Kózdi ashyp-jumǵansha jaýǵa ajal snarádtaryn josyltqan orýdıalar qaptap ketti.

— Vasılıı, tópe!

Rahymjandy Krıvonosov kúlkisinen ǵana tanydy. Aqsıǵan tek tisteri kórinedi. Shań ba, kúıe me, bet-aýzy qap-qara. Samaıdan aqqan ter josalary betine andyz-andyz jol salypty. Oq búrikken bıik úıdiń synǵan esiginde bir top soldatpen tyǵylyp, áldebir nysanany andyp tur.

...Osy aýdanda konslagerdiń qaqpasy buzylyp, jyldar boıy qapa bolǵan tutqyndar bosatyldy. Jaqtary sýalyp, súıekteri arbıyp-arbıyp ketipti. Qur súlderi qalǵan. Shamalary kelgenderi azat etýshilerdiń moınyna asylyp, qushaqtap jatyr. Jylaıdy, qýanysh jasy. İshinde orys ta, polák ta, cheh ta, venger de bar. Bir-aq tilde sóıleıdi. Júrek tilimen, ymmen. Qarý suraıdy, shabýylǵa shyqpaqshy. Kekterin qazandaı qaınatqan jaýǵa oq atpaqshy.

O, Moabıt! Mynaý melshıgen tas qabyrǵalaryń qansha zulymdyqty búgip tur deseńshi. Tyrnaǵyńa túskenniń bárin tylsym juttyń. Seniń atyń tarıhqa qasiretpen, qastandyqpen egiz bop qaldy. Moabıt dese júrek soqpaı toqtady, jylaǵan bala ýandy. Zulymdyqtyń zári sińgen topyraǵyń netken ashshy edi. Nemiske qorǵan bolmaı, qorlaý boldyń! Telmandaı tektini de osy jerde azaptady-aý. Tyńdasań netti, jasyrsań netti sondaı azamatyńdy! Arysyńnyń azasynan aýnap ketpeı neǵyp tursyń. Melshıesiń nelikten?

Tutqyn da tutqyn. Nemisterdiń endi ózi tutqyn. Súmireıgen, solbyraıǵan. Moabıt túrmesin qorǵaýdy Gebbelstiń ózi qolǵa alypty degen habar bar-dy. Ár lektiń, ár toptyń ishinen ofıserler sol sumyraıdy izdeıdi. Átteń, shirkin, tirideı qolǵa tússe... júz, eki júz, bes júz, segiz júz adam ótti. Joq! Jasyrynyp úlgergen ǵoı, jendet...

Moabıt aýdanyndaǵy úıler aranyń uıasyndaı jıi salynǵan eken. Tar kósheler tastan qalanǵan tereń transheıa sekildi. Tómengi etajdar bizdiki, joǵarǵy etajdar nemistiki. San úılerde osyndaı «tatý kórshilik» boldy.

Maıor Tverdohleb batalónnyı bólimshelerine árbir úıdi aqyryna deıin tazartýǵa aıaldamaı, astyn alyp, ústin qaldyryp júre berýge buıyrdy. Osylaısha kósheden kóshe, kvartaldan kvartal sovet áskerleriniń qolynan óte berdi. Tóbeńe shyǵyp alǵan jaýdyń qaı jaǵyńnan qatyp túserin qaıdan bilesiń. Ár úıdiń terezesi atys úıasy. Abaısyz attadyń - bitti! Abaılaý degenniń ózi de múmkin emes. Mańdaıdaǵy qos janarǵa antalap turǵan jaýdyń bári birdeı syımaıdy. Biri bolmasa, biri kózden tasa. Seniń túbińe jetetin de sol.

Eki Berlın bar. Biri — ot qushaǵyndaǵy Berlın. Biri — jer astyndaǵy Berlın — turǵyndardyń jan saýǵalaǵan panasy. Azat etilgen aýdandarda olar jer betinde kórine bastady. Neshe kúnnen beri dom syzbaı ashyqqandar, áıel, bala. Úreıli, únsiz. Kóshede qulaǵan artılerıa attarynyń sanynan kesip-kesip ala qashady. «Ashtyq azaby ólim qaýpinen de kúshtirek eken-aý» degen oı keldi Rahymjanǵa.

Bul kóriniske qaraý qıyn edi. Kóp keshikpeı arshylǵan kóshelerdiń ár jerinde sovettik jyljymaly áskerı kýhná paıda boldy. Soldat shómishti kósip turyp, ashyqqandarǵa quıyp berip jatyr. Telmirgen, júzi synyq áıelder. Taǵat tappaı, tamaq aýzyna tıgenshe typyrshyǵan balalar. Ónderi shúberekteı qup-qý. Tilderiniń kelgeni:

— Rýs gýt, Gıtler kapýt!

— Rýs gýt, Gıtler kapýt!

Qý qulqyn ne istetpeıdi. Joq, bulttaı tunjyraǵan bul ómirden túkti aıyryp bilmeı turǵan sábı júrektiń shyn soǵysy solaı shyǵar?! Olarǵa soǵys úıretken álippe osy bolar!

Shabýylshy batalóndar kóshe bitkendi fashıserden súıemdep tazartyp ketip barady, ketip barady.

Rahymjannyń vzvody tutqyn ǵyp ákelgen nemis ofıseri sońǵy jańalyqty aıtty.

— Kúni keshege deıin soldattardyń arasynda nemis áskerine tosynnan keremet bir kúsh kelmek degen sybys júrdi. Sol kúsh soǵystyń taǵdyryn sheshpek edi. Gebbelstiń radıosy mıymyzǵa osyny quıdy. Medeýimiz sol edi. Mine, sol kúshti kórip otyrmyz...

Sup-sur óńinen mysqyl kúlkiniń izi kórindi.

Jaý astanasy tabanda. Ýly jylandy Sovet qarýly kúshi qylqa moıynnan basyp tur. Basyn qozǵalta almaı, qus tilin ǵana jalaqtatady. Biraq sol tildi julý áli ońaıǵa túsetin emes. Óıtkeni bul fashızmniń ýly tili.

Ár úıdiń qabyrǵasy qabir bolyp qaldy. Qoshtasty talaı tarlanmen. Jańa jarylǵan faýspatron otdelenıe komandıri Rybakov qalpaqtaı ushyrdy. Rahymjannyń júregin bireý julyp alǵandaı boldy. Aldyrmaı kele jatqan shar bolattyń ózi edi. Popovtaı, Gıchkodaı erlerdiń ustazy. Qasyna júgirip keldi. Basyn súıedi.

— Joldas leıtenant, vpered!

Qolyn ilgeri nusqaıdy, kemseńdeıdi. Kete berińder, soǵyńdar jaýdy degeni. Bir ýaqytta bulqynyp qaldy da, boıyn jıdy. Uıyp jatqan qandy kórdi. Suq saýsaǵyn malyp jiberip, qabyrǵaǵa jaza bastady. Qany — sıa, saýsaǵy — qalam! Qoly álsiz yrqyna kónbeıdi. Tisin qaırap, qaırattanady. «Ia v Berlıne. Ryba...» Osy araǵa kelgende úzilip ketti, jan tapsyrdy. Qabyrǵada qanmen jazylǵan jazý. Aldynda arystaı bop jatqan maıdandas dos. Óz qabiriniń basyna ólmes sózdi ózi jazdy. Mundaı erlik ólimdi Rahymjan kórgen joqty.

Tas ta balqyp erigendeı. Qyzyl jazý kúreńdendi. Kózi buldyrap ketti me, solaı kórindi. Dosynyń aty tolyq tursyn. Saýsaǵynyń áli keppegen qanǵa qalaı tıgenin de bilmeıdi «kov» dep jalǵady. «Rybakov» bolyp shyqty. Qabyrǵada dosynyń qany. Boıynda dosynyń kegi...

28-aprel kúni Moabıt aýdany túgel tazardy. Gıtlershilerdiń qyrǵyn jasap, qıa bastyrǵysy kelmegen jospary kúl-talqan boldy. Qyrǵyn jasaýyn jasady. Biraq... ózi in túbine tyǵyla tústi.

Aldynda tas qursaýly Shpree ózeni. Odan ótetin Moltke kópirin jaý buzyp úlgermegen. Biraq osy kópirge sovet áskerin jýytpaýǵa baryn salary sózsiz. Kartada bári saırap tur. 674-Plehadanovtyń polki reıhstagqa sheshýshi shabýyl jasaýǵa ázirlenýde. Ol shabýyl osy ózennen ótisimen bastalmaq. Shpreeniń oń jaǵyndaǵy bekinis keremet kúshti. Esesshil batalóndar, arnaıy ázárlengen «faýstnıkter», zenıt, avıasıa bólimsheleriniń eń tańdaýly bólimderi osynda tógilgen. Ár úı emes, ár metr jer úshin qıan-keski urys bolmaq.

Birinshi batalón bir kvartaldy tutas alyp jatqan kóp qatarly bıik úıdiń aýlasyna kelip bekingen edi.

Tańerteń ertemen batalóndaǵy barlyq komandırler kombat shaqyrady degen habar aldy. Shtab kire beristegi tómengi etajdyń bir bólmesine ornalasqan eken. Tverdohleb muntazdaı bop kıingen. Jaǵasyn aýystyryp, túımesiniń bárin jarqyratyp tazarttyrǵan. Saqal-murty da jyp-jyltyr bop alynǵan. Ofıserlerdiń aldy kirgende kishkene flakonnan ıissý jatyp turǵan-dy. «Batkanyń» mundaı jasanǵanyn ofıserler kórgen emes-ti. Ózi de kóńildi.

— Jeńis jaqyn. Biz eń aldyńǵy shepte turmyz. Meni polk komandıri shaqyrtypty. Sheshýshi shabýyldyń jaıy bolsa kerek. Jıyn-terin turyndar!

— Qup, joldas maıor! — dep ofıserler tik turdy. Kútkenimiz — kombattyń jańa buıryǵy. Qandaı mindet, qandaı qamal tur aldyda.

— Kombat oqqa ushty,— degen áldekimniń daýsy estildi.

Rota, vzvod komandırleriniń bári de júgirip-júgirip jetti.

Bas kıimderin alyp melshıip tur. Rahymjan sońyn ala keldi. Jańa ǵana jarqyrap turǵan «batkasy» sereıip jatyr. Mana muryn jarǵan odekolonnyń ıisi áli ketpegen. Biraq onda tiri adamnyń ústinen ańqysa, endi óli adamnyń ústinen múńkip tur. Batalónnyı partorgi Isakovtyń, polıtrýk Ataevtyń kózinde móltildegen jas. Aıanysh jasy, qarapaıym da kishipeıil komandırine degen qımastyq jas. Jeńis tabaldyryǵynda aıaýly aqylshylaryna ajal otyn kezegen meıirimsiz jaýǵa degen ashý-yza jasy.

Turǵandardyń dál janynan taǵy birdeńe gúrs ete qaldy. Qıraǵan úıdiń úshinshi etajynan serjant Serebrákovtyń sańq etken daýsy estildi.

— Kombatty óltirgen ana sumyraı!

SS formasyn kıgen ofıserdiń óligin korsetti. Gúrs etkizip ony joǵarydan qulatqan Serebrákov eken.

— Bul sumyraıdy eki aıaǵyn tereze túbindegi dińgek basyp qalypty. Ol shamasy keshegi soǵysta bolǵan oqıǵa. Múmkin, bul búgin esin jıyp, tereze jaqtaýynan ustap, tysqa kóz salǵanda sovet maıorynyń júgire basyp, áldeqaıda asyǵyp bara jatqanyn kórse kerek. Sodan granat laqtyrǵan-aý deımin. Janynda jatqan pıstoletke, samaıynan sorǵalaı aqqan qanǵa qaraǵanda, ózin-ózi atqan bolý kerek.

Kóp keshikpeı general Shatılov pen podpolkovnık Plehadanov keldi. Qaraly mıtıńini batalón partorgi Kárimjan Isakov ashty...

Kombattyń qazasy janyna batpaǵan batalónda eshkim bolmaǵan shyǵar. Osy batalóndy óz qolymen shyndap, óz balasyndaı mápelegen komandır edi ol.

Ár soldattyń ólimi onyń qabyrǵasyna qatty batatyn. Adúdanty oqqa ushqanda jurt jylaǵanyn da kórgen. Sum ajaldyń jetken jerin kórdiń be? Rahymjannyń da denesi dir etti. Áldene tamaǵynda túıilip turyp qalǵandaı býlyǵyp ketti.

Óldi deýge qımaı tur. Ákesinen de mundaı tárbıe kórgen joq. Ómirdiń shytyrman shımaıyn oqı bilýdi úıretken osy adam edi. Qan maıdanda kimniń kim qabaǵyna qaraǵandaı. Biraq bul barlyq komandırlerdiń kóńil kúıin tap basyp bilip turatyn. Boıynda adamǵa degen úlken meıirim bar-dy. Sol meıirim qan maıdannyń nebir qıyn mınýttarynda onyń búkil komandırlik tulǵasyn kesek kórsetýshi edi.

Kúni keshe óz bas bop kepildeme berdi, partıaǵa ótkizdi. Kepildeme bererde aıtqan sózi áli qulaǵynda:

— Sen birinshi kepildikti Oderde, odan keıin Berlınde aldyń. Sendeı júrekti uldardy partıanyń naǵyz adal perzenti deý kerek.

Sol adamnyń kózdi ashyp-jumǵansha joq bolǵany-aı. Ajal sum netken meıirimsiz eń.

Osy kekti sózderdi Rahymjan búkil jaýyngerlerdiń de júzinen oqyǵandaı boldy. Olar da ózi sekildi zyǵyrdany qaınap, óshpendilik otymen órtenip tur eken.

...30-aprelge qaraǵan tún jarymynda Shpree ózeni artta qaldy. Shabýylshy batalóndar jaýdy qysa berdi, qysa berdi. Ózennen qaıta ótkizip tastamaq áreketinen eshteme shyqpady. Aldyńǵylar bes etajdy úlken qyzyl úıge jaqyn keldi.

Osydan eki kún buryn kombattyń qalanyń kartasyn qabyrǵaǵa ilip qoıyp bylaı degeni bardy:

— Mine, myna bir úsh jaǵy doǵalana kelip, soltústikke sozylyp jatqan ırek — Shpree ózeni. Osynyń oń jaǵyn ala túzý syzyq tartylyp baryp, «105» degen sıfrǵa tirelip tur emes pe. Kórdińder me? Sol sıfrdyń tusynda «reıhstag» degen jazý bar. Doǵanyń qaıqy basy jaǵynda — solǵa qaraı belgilengen Motke kópiri. Mine, osy jerden reıhstagtyń batys jaq qabyrǵasyna deıin 550 metrdeı.

Al mynaý Shveısarıa elshiliginiń qarsy betindegi Germanıanyń ishki ister mınıstrligi nemese «Gımmler úıi». Osy úıden reıhstag 360 metr. Reıhstagtyń ońtústik jaǵynda eki júz metrdeı dep jazylǵan myna bir belgi — Branderbýrg qaqpasy.

Shabýylshylar aldynda túksıgen, tereze esiginiń bári bitelgen qıqy-jıqy qyzyl úı turdy.

Bul kún aýa-raıynyń qandaı bolǵanyn jaýyngerler bilmeıdi. Kún ashyq pa, bult pa? Áıteýir túnergen birdeńe. Shynynda, aspanda oımaqtaı da bult joq-ty. Túnergen surapyl soǵystyń tútini edi jáne ol Berlınniń ústinde ǵana úıirilip turdy.

Búkil dúnıeni bir tarynyń qaýyzyna syıǵyzbaq bolǵan «batyryń» sol qaýyzǵa endi ózi kirerdeı jantalasty. Bul úıdiń mańyndaǵy árbir kirpishi oqqa aınalyp, qarsylyq kórsetkendeı. Reıhstagqa barar joldy ustap tur. Osy bir qarǵys atqan qandy uıa — reıhstag qalsa, búkil Germanıa aman qalatyndaı jantalasady.

Gıtler de jannan bezgenderiniń mıyna solaı dep quıypty.

Bul mańǵa Rostok qalasynan baskeserdiń jańa tobyn parashútpen ákep túsiripti. Ol qupıany jańa ǵana qolǵa túsken tutqyn aıtty.

«Gımmler úıine» údemeli kúshpen eki dúrkin lap qoıǵanda ekeýine de qatty qarsylyqtan bizdiń áskerlerdiń beti qaıtyp qaldy. Ásirese, Tırgarten parki tusynan bas kótertpeı uryp tur. Artılerıanyń jaqynǵa atatyn orýdıalarynan ot tógedi. Al «Gımmler úıi» qabaǵan ıtteı mańaılatpaıdy.

Sheshýshi shabýylǵa ádeıi ázirlengen 674-polk Plehadanovtyń polki tań biline lap qoıdy. Tórt saǵat shaıqas. Tankter de jaqyn keldi. Qandary qaraıǵan soldattar qandaı qarsylyqqa bolsa da qarar emes. Et qyzýymen tankterdiń ústine shyǵyp ketipti. Jalańbas, kómirdeı qara shashy jalbyrap, tanktiń ústinde Rahymjan da kele jatyr. Qolqany atqan kók tútin, qan ıisi, kóktemde býsanǵan jer ıisi. Bári aralas adamnyń sezim múshesi esh ýaqytta baıqap kórmegen birdeńe. Aldyńǵy tankten qarǵyp túsken soldattar ólgen-tirilgenderine qaramaı, ýralap úıge kirip jatyr. Bul vzvodtyń kelýi osy bir qıyn qamal bop turǵan úıdiń taǵdyryn sheshkendeı boldy.

Áne, osy úıdiń terezesinen qarǵys atqan reıhstag kórindi. Aldy ashyq alań, tóbesinde kúmbezi bar sekildi. Aldyńǵy jaǵynan bıikte atty adamnyń, kisiniń músini emis-emis kórinedi. Barlyq terezesin kirpishpen bitep tastaǵan.

Bir kezde bul úı pań-aq kórinýshi edi. Aldynda Bısmarktyń eskertkishi turatyn. Qolynda qylysh. Áınekten dóńgelene keltirilgen bıik kúmbez ózge úıden erekshe daralap turatyn. Kúmbezden tómenirek fontan, atty adamnyń quıylǵan músini. Negizgi kireberiste zildeı-zildeı, úıdiń tike bıigine deıin sozylǵan, mramor dińgekter. Ol dińgekter aıryqsha ajar berýshi edi bul úıge. Onyń aldynda shybyn taıyp jyǵylǵandaı jyltyr asfált, sorǵalaǵan fontandar bolatyn.

Bul kórikten qazir dym joq. Qalanyń basqa jeri sıaqty bul mańnyń da oıran botqasy shyqqan. Aǵashtardyń, alańdardyń ornynda jentegi shyqqan jer. Bısmark eskertkishiniń orny da kórinbeıdi. Mramor dińgekterdiń julma-julmasy shyqqan. Soǵystyń jegi qotyry surqyn alyp jiberipti. Nemis basqynshylary qandaı jıirkenishti bolsa, onyń sońǵy qandy uıasy da sondaı, tozyǵy jetken moladaı úńireıip tur.

Biraq osynaý alańnyń bir kezdegi ataqty Koról alańy, anaý úıdiń reıhstag ekenin eshkim bilmeıdi. Múmkin, osy alańda Gıtler jeńis toıyn jasamaq ta bolǵan shyǵar. Shabýylshylar áli bilmeıdi, qyrǵynyna kóz úırengen Berlındegi kóp úılerdiń biri eken dep júr. Jańaǵy «Gımmler úıiniń» ár baspaldaǵyna, bólmeden bólmege, etajdan etajǵa kóshýdiń ózi jóbishendi shepti buzýdan kem soqqan joq.

Tverdohleb qaza bolǵan osy 674-polktyń birinshi batalónyn basqarý kapıtan Davydovqa tapsyrylǵan. Qanattas jatqan Neýstroevtyń batalóny 756-polktan. Jaýyngerler joǵary etajǵa tipti zeńbirekti de alyp shyǵyp barady. Bólme saıyn úıilip-úıilip qalǵan nemisterdiń óz faýstpatrondary. Jigitter ony atýdy da ıgerip alypty.

Osy kezde general V.I.Chýıkov bastaǵan tegeýrindi 8-armıa Brandenbýrg qaqpasyna taıap, al general N.E.Berzarın bastaǵan tegeýrindi 5-armıa qalanyń shyǵys jaǵynan kelip qorshaǵan edi. Bári de reıhstagtyń jan-jaǵynan antalap kelip qalǵan. Mundaı halge dýshar bolǵanyn sezgen dushpan úshin bir-aq jol bar. Ol — ólimge bas tigý. Mine, mynaý óler kezdegi óshpendi qarsylyq. Ásirese, soltústik batystan kelgen 3-tegeýrindi armıanyń, onyń ishinde 150-dıvızıanyń shabýyl baǵytyndaǵy jaýdyń jantalasy tipti qatty.

Rahymjannyń vzvody «Gımmler úıiniń» joǵary etajynda júrgen-di. Ár tereze surǵylt súreńsiz bıik úı jaqtan sekýnd saıyn ot býketin qabyldaıdy.

— Sizdi kombat shaqyrady, — degen habar aldy.

Tómende batalónnyı shtaby ornalasqan bólmege kelse, adam kóp eken. Bári qabyrǵaǵa jabysyp tur. Bul bólmeniń terezesinen de nósershe saýyldaǵan oq. Polıtrýk Vasılchenko qolymen qabyrǵaǵa jabys degendeı belgi berdi.

Rahymjan da jabysa qaldy. Sál tolastaıdy da, ot burshaǵy qaıtadan tópeı jóneledi. Jurttyń báriniń kózi surǵylt bıik úıde. Sol úıdiń ár kirpishin árkim anyqtap kórgisi kelgendeı.

Davydov Rahymjanǵa qasyna jaqyndaýdy surady. Jańaǵy eldiń bári telmirgen úı jaqty saýsaǵymen nusqady da:

— Kórdiń be, reıhstag! — dedi.

Rahymjan birese úıge, birese kombatqa qarady. Vasılchenko kúlimdegen kúıi qaıter eken degendeı ózine qadala qarap qalǵan eken.

— Arman ǵyp júrgen reıhstagymyz osy ma?

— Iá, ıá. Endeshe, sol reıhstagqa aparyp tý tigý kerek. Sony sizge tapsyramyz, joldas leıtenant Qoshqarbaev!

— Qup bolady!

— Mine, polkten kelgen barlaýshylar toby. Bular da sizben birge attanady. Iaǵnı sizdi, sizdegi týdy qorǵaýshylar.

Tý da daıyn bolǵan eken. Vasılchenko Rahymjannyń qolyna berdi de:

— Jolyń bolsyn, Rahym! — dep betinen súıdi. Rahymjannyń boıyn sýyq ter basyp ketti. «Týra ajal aýzyna». Sál bosap, osy turǵandardyń bárimen qoshtasqandaı boldy. Joǵaryda óz ornynda Goncharovty qaldyrǵan. Vzvod jigitterimen de qoshtasa almady-aý. Kóz aldynan bir sát týǵan jer, ósken ólke ótti. Qazaqtyń keń dal asy da qara balasyn qapsyra qushaqtaǵandaı boldy. Bul sapardan aman oralýy ekitalaı!

Nebir júrek janyshqan aýyr oılar qazir kelip, qazir joq bop seıilip jatyr. Qoınynda sabyna oraýly tý, attanýǵa ázir. Munymen birge shyqpaqshy jaýyngerlerdiń bári de yńǵaılandy. Birin-biri únsiz, ishteı uqqandaı. Birine-biri sát sapar tilep turǵandaı. Syrtqa shyǵatyn jalǵyz ǵana tesik bar, ol osy úıdiń terezesi. Bul terezeni de fashıser damylsyz órshelene atqylap tur.

Ot burshaǵy bólmeni taǵy bir soǵyp basyla qalǵan sátte Rahymjan syrtqa qaraı mysyqsha atyldy. Umar-jumar bolyp bir shuńqyrǵa top ete tústi. Aman sekildi. Óziniń artynan taǵy bireý kelip jyǵylǵandaı boldy. Biraq keıin qaraýǵa mursha joq. Adamdy kórip qalǵan dushpan pýlemet oǵymen qatty shúılikti. Atystyń qattylyǵy ma, álde shynymen-aq basqa eshkim shyǵa almady ma, artynan basqa adam ıisi ańǵarylmady.

Basyn baýyryna tyǵyp buqqan kúıi qoltyǵynyń astynan aqyryn syǵalasa, eki adym jerde bir ýys bolyp bireý jatyr.

— Amansyz ba, joldas leıtenant?

— Amanmyn. Óziń she?

— Men de saý sekildimin. Biraq basqalary shyǵa almaı qaldy.

Bul arada kóp kútip jatýǵa bolmaıdy. Nede bolsa ilgeri jyljý kerek. Bulardan buryn shyqqan talaı jaısańdar jansyz jatyr. Júrekteri zý ete qaldy.

Nóserdeı sorǵalaǵan oq astynda olardyń qoryqpaýy múmkin be? Árıne, múmkin emes. Olar da súıek pen etten jaralǵan. Sekýnd saıyn qorqynyshtyń alýan túrli alapat habaryn mıyna sorǵalata quıyp turǵan bularda da nerv júıesi bar. Aınalasynyń bári — aldynda 360 metr jerde turǵan reıhstag ta, qýyrǵan bıdaıdaı byrt-byrt etip, snarád sabaýymen júnshe tútilgen asfált ta, qarys jer bassa qaza bop jatqan jaýynger joldastary da antalap turǵan ajaldyń aýzynda ekenin taǵy da ańǵartty.

Ólimdi estigennen góri kórgen qorqynyshty. Bul qorqynysh jańaǵy qarǵyp shyqqan úıdiń birinshi etajynan bastalǵan-dy. Seni qorǵaıdy, qoldaıdy dep polkten ádeıi jibergen barlaýshylar bólimshesinen qasyna bir-aq adamnyń — Grıgorıı Býlatovtyń ergeni de qorqynysh. Grıgorıımen Rahymjan oq astynda, ajal aýzynda tanysty.

Tý tigý jónindegi tapsyrma Berlınge kirgeli aty shyqqan 674-polktiń ózinen, onyń komandıri, podpolkovnık Plehadanovtan shyqqan-dy. Batalón komandıri Davydov pen polıtrýk Vasılchenko Rahymjanǵa polk komandıriniń tapsyrmasyn oryndaýdy amanat etti.

İz tastap ilgeri jyljý kerek. Keıin jyljý da — ólim. Óıtkeni ol — qoryqqandyq. Jaýdyń eń sońǵy uıasyna jeńis jalaýyn tik dep jibergende keıin jyljysań... Odan masqara ólim bar ma! Keıin jyljyǵannan góri myna aldynda jatqan jaýyngerlerdeı opat bolǵannyń ózi jaqsy. Osy oı ilgeri súıreıdi. Biraq qaza bolǵandarǵa kózi tússe, keremet bir úreı keledi. Orystyń uly sýretshisi Vereshagın myna kórinisti óz kózimen kórse, XX ǵasyrdaǵy soǵys atty sumdyqtan adam balasynyń jany shoshıtyn polotno jasaǵan bolar edi.

Rahymjan ózderinen buryn da kóp jaısańdardyń reıhstagqa umtylǵanyn bildi. Aldyndaǵy úıdiń reıhstag ekenin biri bilgen, biri bilmegen. Grıgorıı ekeýi ylǵı ólikterdiń arasymen keldi. Mynaý tanys júz. «Gımmlerdiń úıine» atoı salyp kirgen birinshi rotanyń komandıri tájik jigiti Ataev. Kómirdeı qara shashy aǵash basynan qulap túsken qustyń uıasyndaı qobyrap jatyr. Aýzynda qan aralas topyraq. Júregi dir ete tústi. Soǵystyń ózinde toıdaǵydaı shyttaı bop taza júretin ádemi jigittiń hali osy. Ólgen jerin kórdiń be erdiń. Eń bolmasa aýzyndaǵy topyraqty súrtip ketkisi keldi. Nege ekeni belgisiz, aqyraıyp jatqan kózi aýlaq, aýlaq degendeı boldy. Denesi muzdap, ter shyqty. Kádimgi ajaldyń sýyq terindeı. Sol sátte tap jandarynan faýspatron gúrs ete qaldy. Jan tátti, álginde ǵana jaqyndaýǵa júregi daýalamaı turǵan Ataevtyń artyna tyǵyldy. Grısha da bir ólikti qalqalap jan baǵypty.

Taǵy da ilgeri jyljý kerek. Tasbaqa da bulardan shapshań shyǵar. Qoly júrek tusyna tıip ketti. Taısha týlap tars-turs etedi. Mynaý aınaladaǵy azynaǵan soǵys orkestrinen góri júreginiń soǵýy qatty sekildi. Júrek tusynda búgin ǵana tapsyrylǵan partbıleti, sodan keıin tigýge ákele jatqan tý bar ekenin sezdi. Manadan beri, áıteýir jan qorǵap kele jatqandaı edi, endi bul tozaqqa túsýlerinde úlken bir mán bar sekildi kórindi. Iá, tek ilgeri, qarys súıem bolsa da ilgeri jyljý kerek. Mynaý ólikterge qansha kóz toqtatpaıyn dese de bolmaıdy. Qalaı toqtatpaıdy, kádimgi qalyń shóptiń arasymen urlanǵan mysyq sekildi, pana ǵyp kele jatqandary solar.

Iá, qandaı aýyr sapar! Mynaý soldattyń basyn týra qylqa moınynan julyp, úsh metrdeı jerge ushyryp túsiripti. Bólek jatqan bas kádimgi baýyzdaǵan qoıdaı tilin tistep qalypty. Basty sulyq jatqan deneniń qasyna qoıdy. Ózge qolynan keleri joq. Eń bolmasa, óli denesi tutas jatsyn. Ólgen adamnyń bólek basyna qol tıgizý qandaı aýyr. Qazir óz basy da tap osyndaı qyrqylyp túsetindeı kórindi. Denesi dir etti. Jańa ǵana uıyqtap ketken adamdaı qımylsyz jatqan jaýyngerlerdiń qasyna kelgende, jaraly emes pe eken dep qozǵap kórip edi, birinen de tiri adamnyń belgisi bilinbedi. Taǵy da jantúrshigerlik kórinister. Et júrek adam qaraýǵa shydamaıtyn soǵys salǵan sýret. Keıbireýlerdiń keýdesi bar, aıaǵy joq, keıbireýlerdiń adam ekenin, álde janshylǵan et ekenin aıyra almaısyń.

Aýylda túnde mola qasynan ótýge qorqatyn Rahymjan endi qalyń óliktiń, onda da biri aqsıyp, biri byrshıyp, biri tyrjıyp, biri búgilip, biri úgilip jatqan ólikterdiń arasymen keledi. Soǵysta adamnyń denesi ólimge úırenip, ólip ketedi deıdi ǵoı. Bul sózdiń de shyndyǵy bar shyǵar, biraq qansha úırengenmen, tiriniń aty tiri, ólik oǵan úreı týǵyzbaı qoımaıdy. Rahymjan da maıdanda talaı dostarynan aırylyp, talaıyn qolymen kómdi. Biraq mynadaı qyrǵyndy kórgen joq. Sońǵy shaıqastyń soıqany. Tiri turyp ólikti panalaýdyń asa azapty ekenin tap osy arada sezdi. Ózderi de osy ólikterdeı jansyz jyljyp kele me eken, bularǵa ázirge dáldep tıgen nemis oǵy joq. Bul kórinisti kózben kórip, júrekpen sezgennen ólip ketkenniń ózi jaqsy ma edi? Joq, tirliktiń óz zańy bar. Bir sekýnd bolsa da ómir súrgiń keledi, sol úshin arpalysasyń, kúresesiń. Tirshilikke degen qumarlyqtyń kúshtiligi de osynda. Sol aýyr arpalys bastalǵaly qansha ýaqyt ótti. Keýdede — júrek, qoınynda — jalaý. Osy jalaý aman jetse anaý úıge. Jaýdyń sońǵy uıasy. Jeńis! Sekýnd saıyn jandy janyshqan úreıdi osy bir úmit quıyndaı qýyp shyǵady. Óli denelerdiń arasynda máńgi sóngen janarlarǵa jabyrqaı qarap kele jatqannyń ózinde de osyndaı sezim atoı salady. Ómir men ólimniń, úmit pen úreıdiń arpalysy. Ol arpalys Rahymjan men Grıshanyń judyryqtaı júreginde. Ol arpalys qarǵa adym jeri muń bolyp turǵan osynaý qarǵys atqan alanda.

Ólimnen qoryqpaıtyn adam joq. Qoryqpaý degen sol — úreıli sezimdi jeńe bilý.

Osy tozaq aldynda qalaı saý qalǵanyn kim bilsin, bir transformator býdkasy tur. Reıhstagtyń tóńiregin qorshap bekinis salyp júrgende qurylysshylardan qalsa kerek. Uzynnan-uzaq qazylǵan ordyń jaǵasynda qalqıyp tur. Onyń sol jaǵynda úsh jerdeı qazandaı oıyǵy bar úı ornyndaı temirbeton plıtkasy jatyr. Biraq ol jermen-jeksen. Es tutqandary býdka boldy. Myna ólikter osy býdkaǵa jetemiz dep jetesinen úzilgender ǵoı. Esil erler-aı. Osy jerge deıin kelýleriniń ózinde qandaı erlik jatyr. Tanymaıdy, tanymasa da báriniń erligine bas ıdi. Qurban bolǵan qurbylar. Múmkin, kóp keshikpeı ózderiniń de aqyrǵy demi osy arada úziler.

Oq nóseri kilt tyna qaldy. Býdka qaıdasyń. Shybyn- shirkeı bop usha jónelgenderin biledi. Qasqyrdan qashqan elikteı aǵyp kelip qoıyp ketti. Mal-jan aman bolsyn, mynadan jańaǵy jer qamaldaı berik edi. Karkas býdkanyń oq bóger budyry joq. Ári bulardyń kirgenin kózi shalyp qalsa, qorǵanyń emes, molań bolady deı ber.

Endigi kóńilge demeý 50 metr jerdegi tankige qarsy qazylǵan or, onyń ústinde qoldan jasalǵan jaıaý kópir. Táýekel. Taǵy bir tolasta ilgeri qaraı yǵa jóneldi. Janyndaǵy serigi buldyryqtaı lypyp tur. Bulardyń shyqqany-aq muń eken, álgi býdkany bir-aq tóńkerdi. Art jaq álemtapyraq bolyp ketti. Ordyń ishi tizeden sý. Sonda da onyń bir qýysyna tyǵylǵanda ákeleriniń úıine jetkendeı boldy. Bizdiń soldattardyń aıaq alyp júrgisiz óligi de osy araǵa deıin sozylyp kelip toqtapty. Odan ári reıhstag áli jarty jol, ári budyry joq ashyq alań. Qylt etseń qıyp túsedi. Ólikterde es eken, jansyz jatsa da jappaı shabýylǵa shyqqan jaýyngerlerdiń ishinde sıaqty edi. Ári olar ózderin jaý kózinen qorǵady ǵoı. Óli denesimen bolsa da serik bolǵan otandastary joq endi. Olardyń qazasy baıqap qarasań, ári aıanyshty, ári erlik qaza. Aıanyshty bolatyny — jeńis tabaldyryǵynda turyp kóz jumǵandary. Erlik bolatyny — osy alańǵa jetip qulaǵansha olar jaýdyń qanshama úreıin aldy. Mynaý jeńis jalaýynyń jaqyndap kele jatqany da solardyń arqasy shyǵar.

Ne isterin bilmeı, álgi jerde ekeýi biraz otyrdy. Bastary máńgirip ketti. Soldattyń arqa súıep, medet tutary — Rahymjan. Ofıser ǵoı, amal tabar, aıla ister. Rahymjan kimdi medet tutpaq. Aýyq-aýyq qoınyndaǵy jalaýǵa qarap qoıady. Kópirdiń astyndaǵy osy bir qýys qut meken bolar ma ekensiń, qý meken bolar ma ekensiń?!

Aýyrmaı sandyraqtap otyrǵan sátte bir oı naızaǵaıdaı jarq ete qaldy. Qoınyndaǵy jalaýdy julyp aldy da, buryshyna: «674-polk, leıtenant Qoshqarbaev, qyzyl ásker Býlatov» dep jazdy.

— Durys istedińiz, joldas leıtenant. Ólsek, eń bolmasa, qaı jerge jetkenimizdi bilsin.

— Ólsegiń ne? Ólý úshin shyqtyq pa? Tý tigý úshin emes pe?

Rahymjannyń óz kóńili de alaı-dúleı. Jańaǵy aıtqany — kórsetken ofıserlik dońy.

Osy bir kezdegi ekeýiniń jan azaby mana ólikter arasymen jyljyǵannan kem boldy deısiz be! Joq, árıne. Aldy budyrsyz alań, artynda týdyń kórinýin kútken polk. Eki jaqtan da barǵan saıyn údegen atys. Jarylǵan snarádtyń, oq-dáriniń ıisinen tamaq qańsyp, kóz ashıdy. Tútinniń qalyń týmany. Otyrǵan jeri syz. Olardyń tabanynda qan aralas sý jatyr. Órtteı bolyp ekeýi de tútikken. Tańdaılary keýip, shydamaǵan soń, amal qansha, qandy sýdy jutyp-jutyp jiberdi.

Tirshiliktiń óz zańy bar. Qandy sýdy ishkizgen de ómirińdi soza tús degen sol zań. «Tur, qozǵal, júr ilgeri» deıdi ol taǵy da. Qol sozym jerde turǵan reıhstag ta «jettiń, kel endi» dep aldaıdy. Arsa-arsasy shyǵyp, bulyńǵyr tútinniń arasynda dúrdıip tur. Fashızmniń bir kezdegi «báriń maǵan bas ıesiń» degen pań saraıyna qazir múlde uqsamaıdy. Aýzy-murny biteý mola sekildi. Biraq qabyrǵasynyń bári ot búrkip, jolatpaı tur. Bir kezde mramordaı jaltyldaǵan mynaý alań júnshe tútilip jatyr.

Tap osyndaı jaǵdaıda jyljyp qor. Erdiń eri, jigittiń jigiti ǵana taba alar ondaı qaıratty. Marqum kombat Tverdohleb Rahymjandy «júrek jutqan» deýshi edi. Oderden ótkende, Berlınge kirgende san batyldyq jasap, komandırin rıza etken-di. Mynadaı alasapyran atysta, súıem jerde súıegiń qalar shaıqasta osynaý orǵa deıin kelýdiń ózi de júrek jutqandyq. Osy bir qaýipti saparǵa attandyrǵan da sol alǵan betinen qaıtpas qaısarlyǵy, «arymnan janym sadaǵa» dep attanar sarbazdyq qasıet bolsa kerek. Jan kúıttese jatpas pa edi ólikterdiń arasynda, osy bir orda otyrmas pa edi! Joq, onyń boıyn namys oty, táýekel býyp ketti. «Táýekeli taý buzbaıtyn jigit bolsań, nege shyqtyń bul saparǵa» dep ózin-ózi qaıraıtyndaı.

Sabyr et ǵalamat! Sabyr etińder, tynymsyz kútken jaýynger dostar. Tógilgen qan jeter. Sol qanǵa malynǵan myna týdy sengen dostaryń nysanaǵa tiri aparsyn! Biri — 21- de, biri — 18-de. Ekeýi de on ekide bir gúli ashylmaǵan órenderiń. Bulardyń artynda kimi bar? Ekeýi de detdomnan. Músirkemeńder, biraq. Bulardyń da artynda Anasy bar. Sonyń jasy tyıylsyn dep jetti emes pe osy jerge! Sonyń aq sútin aqtaıyn dep san maıdannan erlikpen ótti emes pe!

Aspan aıyrylǵandaı ún estildi. Qoıýlanyp kele jatqan qarańǵylyq jutyp qoıǵandaı joq boldy. Aınala jap-jaryq bop ketti. Mine, ǵalamat! Artılerıa reıhstagty myljalap jatyr. Ine tússe tabylǵandaı jaryq.

— Grıgorıı, qolaıly sát, kettik!

Qol ustasyp ushyp keledi. Kózderine túk kórinbeıdi. Qulaqtary da tars bitelgendeı. Bárin umytty. Osy sát bul dúnıede ózderiniń bar ekenin de umytty. Álden ýaqytta aıaqtary baspaldaqqa tıdi. Júgirip keledi, órlep keledi. Shyn ba, ótirik pe? Úıdiń qabyrǵasy, úlken de zildeı dińgekter. Jaý uıasy. Sońǵy uıasy... Qoldary qabyrǵaǵa tıdi.

«Tirisiń, tirisiń!».

Júrekteri osylaı dep soǵady. Biraq odan da qatty týlatyp turǵan bir jaı bar. Sál esterin jıdy.

— Shyq ıyǵyma! Al myna týdy.

Osy sózdiń estilýi-aq muń eken, Grıgorıı yrshyp Rahymjannyń ıyǵyna shyqty.

— Joldas leıtenant, qadaıtyn jer joq!

— Sýyr kirpishin. Mine, myna tusyń tereze.

Álden ýaqytta Grıgorııdiń:

— Vse! — degen daýsy estildi. Jerge qarǵyp tústi. Rahymjan ekeýiniń qushaǵynyń qalaı aıqasa ketkenin bilgen joq. Birin-biri súıip jatyr.

Tyqyr estildi. Shoshyp ketti. Qarýlaryn kezene qalsa, ózimizdiń ofıser.

— Kimsizder, qaı batalónnan?

— Davydovtyń!

— Molodsy!

Osy sátte ýralaǵan ún jer titiretti. Manaǵy ózderi óte almaǵan alań ústi ıne shanshar jer joq, qaıysqan adam qaptap keledi...

Bul 1945 jyldyń 30-aprel kúni keshki saǵat jetiniń shamasy bolatyn.

1945 jyldyń 2-maıy jyly bolǵanmen, bultty edi. Kún anda-sanda ǵana jyltyń etip, qaıta jasyrynady, fashızmniń jendetterin kórýge jırengendeı. Olar bolsa lek-legimen kelip qarýlaryn ótkizip jatyr. Eńseleri túsip, esteri ketip máńgirgen. Ánsheıindegi susty, tákappar ofıserleriniń de sury qashypty, súmireıip moıyndaryna sý ketken. Týra qaraýǵa júzderi shydamaıdy. Keshegi nemistiń «jeńilmes armıasy» búgin tutqyn. Jan-jaqtan aıdaýmen aǵylyp kelip jatyr, kelip jatyr. Bir polki, bir batalónyna bizdiń bir soldat qana ıe. Onyń jalǵyz myltyǵynyń qahary jańaǵynyń bárine susty.

Osy masqarany Gıtlerdiń ózi kórgende edi ǵoı?!

Joq, ol 30 aprel kúni saǵat 15-te ólerden 40 saǵat buryn úılengen «jary» Eva Braýnmen birge ý iship óldi. Adyra qalǵan german úkimetin Gebbels pen Bormanǵa muraǵa qaldyrǵan-dy.

Gebbels Gıtler ólgennen keıin de oırany shyqqan nemis qolbasshylaryn shaqyryp alyp, qarsylyq kórsetýdi talap etti. Quryǵan memlekettiń qurdym premeri efırden úkimet úndeýin oqytty. Onda:

— Nemister, saspańdar! Batys maıdandaǵy búkil ásker shyǵysqa tógiledi, — dedi. Bul onyń eń sońǵy aldaýy edi. Sol kúni áıeli Magda bar balasyn óz qolynan óltirdi de, ózderi de masqara ólimmen sespeı qatty. Basqa tańdaý joq edi.

Iá, osy bir eki-úsh kúnniń ishinde qanshama tarıhı oqıǵa boldy. 30-aprel kúni keshki saǵat 7-ge jýyq reıhstagqa alǵashqy Jeńis jalaýy jelbirese, sol kúni túnde bıiktigi 70 metrlik reıhstagtyń kúmbezi ústine Jeńis týy tigildi. 1-maı kúni ertemen ony búkil Berlın kórdi. Bul 150-dıvızıaga 3-tegeýrindi armıanyń áskerı soveti tapsyrǵan resmı týy bolatyn. Ony tikken 756-ynshy polktyń barlaýshylary — Melıton Kantarıa men Mıhaıl Egorov.

2-maı kúni tańǵy saǵat 6-da nemistiń tank korpýsynyń komandıri jáne Berlınniń komendanty general Veıdlıng ózi kelip qolǵa tústi. Nemis áskerine qarsylyqty qoıyp, tize búgý jóninde buıryq berdi. Dál osyndaı buıryqty sol kúni úkimet atynan bir jarym táýlik kansler bolǵan Gebbelstiń orynbasary Frıche de oqydy.

Qarý-jaraqty ótkizý, tutqyndardy qabyldaý uzaqty kúnge bitken joq. Imperıa kanselárıasynyń bagynan nemistiń nebir chınovnıkteriniń, generaldarynyń óligi tabyldy. Bári de ózin-ózi atqan. Soldattar «masqara ólim baǵy» dep oryndy atady bul jerdi.

Anda-sanda tyryldaǵan pýlemet úni estiledi. Bul áli de bolsa jeńilýdi ar kórgen eserler edi. Kóp keshikpeı olardyń da úni óshti.

Ár jerden án, jeńis áni, orys áni estildi. Reıhstagtyń aldyn, Tırgarten parkin, Brandenbýrg qaqpasyn qýanysh kúıi kernedi. Jeńimpaz Armıanyń soldattary jeńis bıine basty...

---