InfoHub Logo

   Tańdaı qaqtyrar qudiret kóp qoı dúnıede. Sonyń biri ─ til. Qasıetti tórt anamyzdyń biri. Arǵy babalaryńnan jetip, keshe ákeń men shesheńnen qabyldaǵan kóne mura. Til ólmek emes. Qanaty keń jaıyla tússe, balamyzdyń balasynyń  sana tórinen oryn alsa, árıne, ólmes. "Ózge tildiń bárin bil, ózge tildi qurmette!" degen Qadyr aqynnyń sózi uranǵa aınalǵaly da jarty ǵasyrdan asty.  Óz ana tilin jetik bilip, ózge tilde sýdyrata sóıleý ─ ósýge baǵyttalǵan jastyń basty sapasynyń biri. Búginde ár qazaq balasy óz ana tilinen bólek aǵylshyn tilinde, orys tilinde sóıleýge múmkindigi bar. Tipti, soǵan qyzyǵýshylyǵy arta túsýde. Sonda shet tilin bilýdiń qanshalyqty keregi bar? Mańyzy qandaı? Shet tilderin bilý álemge tanymal  tulǵalarǵa ne berdi?  "Árbireýdiń tilin, ónerin bilgen kisi sonymenen birdeılik daǵýasyna kiredi, asa arsyzdana jalynbaıdy" (Abaı.Jıyrma besinshi sóz). Qazaqsha sóılep, qazaqtarsha oılaısyń, oryssha sóılep - orystarsha, aǵylshynsha sóılep, aǵylshyndarsha oılaýǵa shamań jetedi. Kóp ulttyń tilin bilip, psıhologıasyna ený kemeldengen adamnyń qolynan keledi. Jeti til bilgen Shoqan anaý-mynaý adamnyń qaqqanyna qaqpasyn ashpaıtyn Orys jaǵyrafıa qoǵamyna múshe bolyp, bóten jurttyń kirýine tyıym salynǵan, kirgeni bilinse, tiri shyqpaıtyn Qashqarıaǵa aman baryp, saý qaıtty. Álemniń ekinshi ustazy Ábý Nasyr ál - Farabı jetpis til bilgen degen ańyz bar. Keremetterdiń óz tarıhymyzda da bolǵany, bar ekendigi qandaı baqyt!

     Til máselesi týraly áńgime qozǵalsa, bir tosyn oı mazalaıdy. Qazaqtyń shuraıly tilin sheteldikter qanshalyqty sheber aýdaryp júr? Kórkem shyǵarmalarymyz túpnusqasy saqtala, óz boıaýymen, tildik nári ózgermesten aýdaryla ma? Osyǵan kóz jetkizý úshin de, shet tilin tereń bilýimiz kerek eken. Sheteldikter bizdiń eldiń mádenıetin syrttaı baqylap, óner juldyzdary arqyly ǵana jartylaı tanyǵany az. Biz týraly neni oqyǵanyn, neni túıgenin bilý ulttyq qundylyqtarymyzdyń taptalmaýyn talap etýimiz úshin qajet. Qazaq tiliniń órisi qazaq otbasynyń aýmaǵynan shyǵyp, óz dúnıemizdi ózimiz kez kelgen elde qorǵaı alatyndaı deńgeıge jetýge tıis. Ana tiliniń ýyzyna qanbaǵan jan basqa tildi tek kúneltis quraly retinde qoldana alǵanyna máz bolýy múmkin. Olar tildi qorǵaý ardy qorǵaý ekenin túsine me? "Borattardy" boldyrmaýdyń birden-bir joly da osy: shetel basylymdaryn erkin oqyp, túsinetin, ulttyq múddege qarsy atylǵan oqty oqpanyna der kezinde keri qaıtaratyn kúsh, tildik qarý bizde áli az eken. Ókinishti-aq.

     Adamnyń ózi óskisi kelse, urpaǵyn ósirgisi kelse, shet tilin meńgerýge bet burýy ─ durys jol. Ǵasyr tańdamaıtyn, ult tańdamaıtyn qadam. HHİ ǵasyr adam revolúsıasynyń sharyqtaý shegi sıaqty bolyp kórinýi múmkin. Menińshe, olaı emes. Oıly adam keleshekke senimmen qarap, búginin qur ótkizbeı, bilim alýǵa jumsaýy tıis. Jahandaný dáýiri ─ aǵylshyn tilin biletinderdiń dáýiri. Álemde aǵylshyn tiliniń ústemdigi ornap tur. Álem solardyń qolynda. "Óner, bilim bar jurttar" sekildi ómir súrgisi kelgen adam aǵylshynsha saıraýy ─ mindet. Tehnıka tili ─ aǵylshyn tili, ónerdiń ǵalamǵa tanylý kilti de sol tilde. Ozý degenimiz ─ óner úırený. Uly Abaı "Zararynan qashyq bolýǵa, paıdasyna ortaq bolýǵa tilin, oqýyn, ǵylymyn bilmek kerek" degen orys tiliniń ornyn endi aǵylshyn tili basty. Búkil álem  aǵylshyn tiliniń qursaýynda. Sóz joq, besinshi revolúsıany túrkiler jasamasa, qazaq tili uly tuǵyrǵa qona almaıtyny belgili. Men taıaý jyldarda ana tilim ─ qazaq tiliniń halyqaralyq qatynastar tili bola alatynyna senemin. Sózime qaıtyp oralaıyn, qazirgi Prezıdentimiz Q.Toqaev qytaı jýrnalısine qytaı tilinde suhbat berip, birlesken otyrysta Pekın tórinde qazaqsha málimdeme jasady. Tektiligin, myqtylyǵyn, bolmysyn tanytty. "Euronews-te" aǵylshyn tilinde sóıledi. Fransýz tilinde, qytaısha erkin kósiledi. Polıglot. Búgingi qazaq ıntellıgensıasynyń kóshbasshylarynyń biri. Búgin ol ─ Prezıdent. Eń bastysy, Maǵjan senim artqan jastardyń úlgi tutar aǵasy. Qıyn ǵasyrda ult kóshbasshysy bola alǵan Mustafa Shoqaı da jeti til bilip, Túrkıa asyp, Fransıada turdy. Nemis bıligine hat jazyp, olardyń Hİİ ǵasyrda ómir súrgen Shyńǵys hannan da asqan zulym ekendigin betterine basty. Fashısik bıliktiń baǵasyn berdi. Londonda oqyǵan Mahatma Gandı eline táýelsizdik syılady. Atynan aty úrketin dańqty Cherchılmen suhbattasty. Búkil Úndistan qaryz olarǵa.  Sol Gandıdiń "aqyryp teńdik suraýyna" múmkindik bergen qýatty sanasynyń túpki negizi ne edi? Kókiregindegi úndi rýhy jáne aǵylshyn tilin bilýi edi. Álemdik tildi bildi, kúlli Úndiniń armanyn oryndady. "Jaýyńdy jeńgiń kelse, onyń tilin bil". Gandıdiń jaýyn jeńgeni emes pe, alpaýyt elge aryzyn aıtyp, qara halyqtyń eńbegin tolyq ótetti. Budan túıetinimiz: bizge de keregi  ─  qoryqpaý, sanany túzep, bilim keńistigine qalyqtap ený. Kóp til bilgen adamnyń biri ereksheligi ─ eldegi ártúrli qasaqana arandatýshylyqqa erip kete bermeıdi. Mysaly, elge qytaı keledi eken dep uzynqulaq habar dúrliktirgende, qytaı mádenıetin, qytaı tilin biletinder men kóp til biletinder buǵan bas aýyrtpady. Óıtkeni ondaı aqparattardy sheteldik baspalardan oqyǵan, habary bar. Kóp til bilý ─  kóp adamnyń mıyn basyńa qondyrý. Ondaı adamdar jerde qalmaıdy, tańdaǵan jerinen óz ornyn tabady. Ultyn tanytqysy kelgen parasat ıeleriniń isteri men bilimge arnalǵan ýaqyt izderi osyny dáleldeıdi.

Jaras Djaılybaev

Jańaózen Bilim-Innovasıa lıseıi

---