Shyǵystyń shynarlary
Sabaqtyń taqyryby: Shyǵystyń shynarlary.
Sabaqtyń maqsaty: Mátinniń mazmunyn júıeli áńgimeleýge, óz pikirlerin aıtýǵa, adamdarǵa minezdeme berýge, óz qıaldarymen mátindi jalǵastyrýǵa úıretý.
Zeıin, shyǵarmashylyq qabiletterin damytý;
Patrıottyq sezimderin tárbıeleý;
Sabaq tıpi: aralas sabaq.
Kórnekilikter: sýretter, plakattar.
Ádis - tásilder: ujymdyq jumystar, suraq - jaýap
Sabaq barysy:
Uıymdastyrý. Synyp 6 topqa bólinip otyrady.
Emosıalyq qalyp:
Sálem Kún!
Sálem dostym!
Sálem ustaz!
Sátti bolsyn jumysymyz
Úıge qandaı tapsyrma berildi?
Avtory kim?
Mánshúk týraly ne bilemiz?
Qaı soǵysta bolǵan oqıǵa?
1 -top – mátin mazmunyn aıtady
2 -top – suraq qoıady
3- top – dıalogty sahnalaıdy.
4 -top – óleń oqıdy.
5 -top – Mánshúkke minezdeme.
6 -top – túıindeıdi.
Qosymsha málimet: 1943 jyly Nevel qalasyn qaıtarý úshin bolǵan qıankeski soǵysta 15 qazanda Mánshúk Mámetova qaza tapty. Oǵan Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi.
Relaksasıa:
Shuǵylaly kún shapaǵy qyzý ústinde. Ol sáýlesimen jer betin qyzdyrýda. Qustar saırap, kóbelekter ushyp júr. Ádemi gúlder, ósimdikter ósip tur. Oı, balalar sezesińder me? Jańbyr tamshylaı bastady. Jyp - jyly jańbyr sebelep tur. Jaýyn astynda oınaǵan qandaı tamasha! Tamshylar toqtady. Ótkinshi jańbyr eken ǵoı!
Balalar, qarańdarshy kempirqosaq. Tústeri qandaı ádemi! Oı, balalar kempirqosaqta bir tús jetpeıdi. Ózderiń boıańdarshy. Ol sizdiń ary qaraı jumys jasaý qabiletińizdi, kóńil - kúıińdi bildiredi.
Al, endi balalar ashyq aspan, jasyl dala, týǵan jer qushaǵymen, tamyljyǵan jazben kempirqosaqpen qoshtasaıyq. Bizge mektepke oralý kerek.
Balalar, qandaı túspen boıadyńdar?
Endi balalar jaıbaraqat qalpymyzdan eńbek sátimizge oralý úshin myna sózjumbaqty sheship alaıyq.
1. Búgin aıtqan batyr qyzymyzdyń famılıasy?
2. Uly Otan soǵysynyń maıdangeri, qolbasshy?
3. Maıdanger jazýshy, «Taý qyrany» shyǵarmasynyń avtory?
4. Osy shyǵarmadaǵy general dıvızıa komandıri?
Búgingi jańa taqyrybymyz: Shyǵystyń qos shynary atanǵan taǵy bir batyr qyzymyz...
Álıa týraly ne bilemiz?
Ol 1925 jyly Aqtóbe oblysy Qobda aýdany Bulaq selosynda dúnıege keldi. Ákesi Nurmuhanbet, sheshesi Marjan. Erte jetim qalyp, naǵashysy Áýbákirdiń qolynda bolǵan, Lenıngradta balalar úıinde tárbıelengen. Búgingi tanysqaly otyrǵan Ázıza Nurmahanovanyń shyǵarmasy Álıanyń balalyq kezinen syr shertedi.
Jańa sabaǵymyzǵa Alty qalpaq strategıasyn qoldanamyz.
Uranymyz: Ózim oqımyn, seni de oqytamyn.
Aq qalpaq: mazmunyn áńgimeleıdi.
Sary qalpaq: jaǵymdy tustaryn áńgimeleıdi.
Qara qalpaq: qaıshylyqtar, nege 4 - tik baǵa qoıyldy?
Qyzyl qalpaq: adamdar sezimi. Álıaǵa minezdeme
Jasyl qalpaq: mátindi jalǵastyrý
Kók qalpaq: maqalmen túıindeý.
Balalaryn jaýaptaryn Shyǵystyń qos shynarynyń mańdaıyna taqqan juldyzshalarymen baǵalandy.
Máńgi ot jaǵylyp batyr qyzdardy eske alý mınýty.
Sabaq qorytyndylap, balalar juldyzshalaryn sanap, ózderiniń pikirin aıtady.
Sabaqtyń maqsaty: Mátinniń mazmunyn júıeli áńgimeleýge, óz pikirlerin aıtýǵa, adamdarǵa minezdeme berýge, óz qıaldarymen mátindi jalǵastyrýǵa úıretý.
Zeıin, shyǵarmashylyq qabiletterin damytý;
Patrıottyq sezimderin tárbıeleý;
Sabaq tıpi: aralas sabaq.
Kórnekilikter: sýretter, plakattar.
Ádis - tásilder: ujymdyq jumystar, suraq - jaýap
Sabaq barysy:
Uıymdastyrý. Synyp 6 topqa bólinip otyrady.
Emosıalyq qalyp:
Sálem Kún!
Sálem dostym!
Sálem ustaz!
Sátti bolsyn jumysymyz
Úıge qandaı tapsyrma berildi?
Avtory kim?
Mánshúk týraly ne bilemiz?
Qaı soǵysta bolǵan oqıǵa?
1 -top – mátin mazmunyn aıtady
2 -top – suraq qoıady
3- top – dıalogty sahnalaıdy.
4 -top – óleń oqıdy.
5 -top – Mánshúkke minezdeme.
6 -top – túıindeıdi.
Qosymsha málimet: 1943 jyly Nevel qalasyn qaıtarý úshin bolǵan qıankeski soǵysta 15 qazanda Mánshúk Mámetova qaza tapty. Oǵan Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi.
Relaksasıa:
Shuǵylaly kún shapaǵy qyzý ústinde. Ol sáýlesimen jer betin qyzdyrýda. Qustar saırap, kóbelekter ushyp júr. Ádemi gúlder, ósimdikter ósip tur. Oı, balalar sezesińder me? Jańbyr tamshylaı bastady. Jyp - jyly jańbyr sebelep tur. Jaýyn astynda oınaǵan qandaı tamasha! Tamshylar toqtady. Ótkinshi jańbyr eken ǵoı!
Balalar, qarańdarshy kempirqosaq. Tústeri qandaı ádemi! Oı, balalar kempirqosaqta bir tús jetpeıdi. Ózderiń boıańdarshy. Ol sizdiń ary qaraı jumys jasaý qabiletińizdi, kóńil - kúıińdi bildiredi.
Al, endi balalar ashyq aspan, jasyl dala, týǵan jer qushaǵymen, tamyljyǵan jazben kempirqosaqpen qoshtasaıyq. Bizge mektepke oralý kerek.
Balalar, qandaı túspen boıadyńdar?
Endi balalar jaıbaraqat qalpymyzdan eńbek sátimizge oralý úshin myna sózjumbaqty sheship alaıyq.
1. Búgin aıtqan batyr qyzymyzdyń famılıasy?
2. Uly Otan soǵysynyń maıdangeri, qolbasshy?
3. Maıdanger jazýshy, «Taý qyrany» shyǵarmasynyń avtory?
4. Osy shyǵarmadaǵy general dıvızıa komandıri?
Búgingi jańa taqyrybymyz: Shyǵystyń qos shynary atanǵan taǵy bir batyr qyzymyz...
Álıa týraly ne bilemiz?
Ol 1925 jyly Aqtóbe oblysy Qobda aýdany Bulaq selosynda dúnıege keldi. Ákesi Nurmuhanbet, sheshesi Marjan. Erte jetim qalyp, naǵashysy Áýbákirdiń qolynda bolǵan, Lenıngradta balalar úıinde tárbıelengen. Búgingi tanysqaly otyrǵan Ázıza Nurmahanovanyń shyǵarmasy Álıanyń balalyq kezinen syr shertedi.
Jańa sabaǵymyzǵa Alty qalpaq strategıasyn qoldanamyz.
Uranymyz: Ózim oqımyn, seni de oqytamyn.
Aq qalpaq: mazmunyn áńgimeleıdi.
Sary qalpaq: jaǵymdy tustaryn áńgimeleıdi.
Qara qalpaq: qaıshylyqtar, nege 4 - tik baǵa qoıyldy?
Qyzyl qalpaq: adamdar sezimi. Álıaǵa minezdeme
Jasyl qalpaq: mátindi jalǵastyrý
Kók qalpaq: maqalmen túıindeý.
Balalaryn jaýaptaryn Shyǵystyń qos shynarynyń mańdaıyna taqqan juldyzshalarymen baǵalandy.
Máńgi ot jaǵylyp batyr qyzdardy eske alý mınýty.
Sabaq qorytyndylap, balalar juldyzshalaryn sanap, ózderiniń pikirin aıtady.
You Might Also Like
