Shýaǵyn shashqan ájeler (ájeler saıysy)
Taqyryby: Shýaǵyn shashqan ájeler (ájeler saıysy)
Maqsaty: Oqýshylardy ájesin syılaýǵa, analardy qurmetteýge tárbıeleý.
Oqýshylardyń boıyna adamgershilik, meıirimdilik qasıetterin sińirý.
Kórnekilikteri: Slaıd, oqýshylar shyǵarmashylyǵynan kórme.
Barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Júrgizýshi:
Ata saltym, asyl muram ardaǵym.
Babalardyń jalǵastyrar armanyn.
San ǵasyrda qalpyn buzbas qadirim,
Ótkenimdi búginmenen jalǵadym.
Qazaǵymnyń salt - dástúri jańǵyrǵan,
Tálimdi oı sanaǵy, tárbıe kózi qaldyrǵan.
Salt - dástúrdi ardaqtaıyq aǵaıyn,
«Qazaq» atty úlken - kishi baldyrǵan, - dep, búgingi «Shýaǵyn shashqan ájeler» atty merekelik sharamyzǵa arnalǵan toı - shashýymyzdy qabyl alyńyzdar.
Júrgizýshi:
Qurmetti ájeler, armysyzdar,
Bárińizde esen - saý barmysyzdar.
Jınalyppyz sátti kúni bárimizde.
Úlken kishi, jasyńyz, kárimizde.
Tórletińiz qadirmendi ájeler
Gúl - gúl jaınap bizdiń mynaý tórimizge - deı kele, saıysqa qatysatyn ájelerimizdi ortaǵa shaqyraıyq:
Júrgizýshi:
Saıystyń aty saıys bolǵandyqtan búgingi bizdiń ardaqty ájelerimizdiń ádil baǵasayn berý úshin ádil qazylar alqasyn saılap alýymyz kerek.
Júrgizýshi:
Nemere úshin eń meıirimdi jan – áje. Aq sút bergen analardyń anasy – áje. «Jan júregim, jaryǵym» dep nemeresin, shóberesin júregine teńeıtin de áje. Olaı bolsa qadirmendi qaýym ájelerdiń aq tilegi kópshilik úshin tábárik dep oılaımyn.
Óner qýyp ájeler óter deımiz.
Bir basyna óneri jeter deımiz.
Saıysqa kelgen ájeler kezektesip,
Tanystyryp ózderin ótse deımiz.
İ kezeń. «Sálem - sózdiń anasy»
Júrgizýshi:
Bul jandardyń qylyǵyna saı isi
Sáýlelenip turady ár bir jaı isi
Ájelerdi shaqyraıyq ortaǵa
Endigi kezek suraq – jaýap saıysy
İI kezeń. «Sıqyrly qorjyn» (Suraq - jaýap)
1 - suraq: Jańa týǵan náresteniń bas jaǵyna yrymdap qandaı zattardy qoıamyz? Jáne ne sebepti? (Besiktiń bas jaǵyna pyshaq, qaıraq, qamshy qoıady nemese úkiniń tuıaǵyn, kirpiniń terisin, jylannyń bas súıegin taǵady. Mundaıda shaıtan, jylan, jándik, tyshuan kelmeıdi dep joryǵan).
2 - suraq: Qazaqtyń besikke salý salt - dástúri týraly ne aıtasyz? (Yrymyn jasap kórsetý)
3 - suraq: Tusaý kesýde sábıdiń aıaǵyn nemen baılaıdy, qandaı tilek aıtady? (yrymyn kórsetý)
4 - suraq: Qazaqtyń ulttyq tósenishteri neden jáne qalaı jasalady?
5 - suraq: Naýryz merekesinde qandaı tilekter aıtylady? («Aq mol bolsyn»,
«Tórt túlik aqty bolsyn», «Ulystyń uly kúni qutty bolsyn» t. b.)
6 - suraq: Balaǵa baılanysty qazaq halqynyń merekeleri? (balaǵa at qoıý,
shildehana, besik toıy, súndetke otyrǵyzý toıy, atqa miner, tilashar t. b.)
7 - suraq: «Bazarlyq», «Baıǵazy», «Sarqyt», «Sybaǵa», «Erýlik» berý salttarynyń mánisin túsindirip berińiz? (Bazarlyq – alys sapardan kelgen jolaýshynyń týystaryna ákeletin syıy, baıǵazy – jańa satyp alynǵan dúnıege beriletin aqy nemese syı, sarqyt – mereke toılardan ákelinetin taǵam, sybaǵa - jaqyn - jýyqqa, qurmetti qonaqqa arnap saqtalǵan kádeli et músheleri asý, erýlik – jańa kóship kelgen kórshige tanysý maqsatynda dastarhan jaıý)
(Ájeler suraqqa jaýap berýge daıyn bolǵansha mektepaldy daıarlyq toby búldirshinderiniń taqpaqtary)
1 - oqýshy:
Tentek bolsam, ashylyp,
Jaqsy is qylsam, asyryp,
Maǵan saqtap júredi,
Táttisin de jasyryp.
2 - oqýshy:
Bala degen bal eken.
Bal degeniń bala eken
Nemereniń boıynda
Bar jaqsylyq bar eken.
Týǵan balań jaı ǵana.
Demeseń de jat bóten.
Naǵyz bala oılasań,
«Nemere» eken tátti eken.
3 - oqýshy:
Áje degen kóp shyǵar,
Ájemdeı meniń joq shyǵar
Meıirimdi ol kisi
Qandaı ǵajap kúlkisi
4 - oqýshy:
Analardy súıemiz,
Aqylyn oıǵa túıemiz
Ájeni de ardaqtap
Ádeppen bas ıemiz
Syrmaq syrǵan oıýlap,
Jaqsy kórem ájemdi
5 - oqýshy:
Aq ájemdi árqashan,
Syılap jaqsy kóremin
Qýantaıyn dep ony,
Óleń aıtyp beremin
6 - oqýshy:
Ájem meniń symbatty
Ájem meniń qymbatty
Qurtpen maıyn jınaıdy
Bizderge ony syılaıdy
7 - oqýshy:
Ájemniń saıasynda er jettim men
Aıaly aq besikte terbetilgen
ájemdeı aq nıetti abzal jandy
Tappaımyn aınalsam da jer betinen.
(ájelerdiń jaýaptary tyńdalady)
Júrgizýshi:
Daýsyń qandaı syrly edi
Tabıǵatty tyńdatqan
Kórkiń qandaı nurly edi?
Tań sholpanmen astasqan
Ónerińdi káne búgin kórsetshi
Myna jurtqa qoshemetpen qol soqqan.
İII kezeń. «Ónerlige óris keń»
(óz ónerin kórsetý)
Júrgizýshi:
Ańyz bolǵan joǵalmaı san ǵasyrǵa
Salt - dástúri halqymnyń jalǵasýda
Qolóner ádemi sándilikpen
Kóz tartyp urpaqtarǵa almasýda
İV kezeń. «Sheberdiń qoly ortaq»
(úıden daıyndap kelgen qolónerin kórsetý, jasalý jolyn túsindirý)
- Ájeler daıyn bolǵansha 4 «A» synybynyń «Oımaq» bıin tamashalańyzdar
Júrgizýshi:
Ulys kúni taǵam tolsa,
Ol jyly aq mol bolar.
Ájeler ulttyq taǵam jasasa,
Qoldarynan bal tamar.
V kezeń. «Qazaqy dastarhanym»
(úıden daıyndap kelgen ulttyq taǵam kórsetý, jasalý jolyn túsindirý)
Júrgizýshi: Qorytyndy:
Áje mereıi kún kózimen para - par,
Tula boıǵa qýat berip taralar.
Ómirimizge shýaq shashyp árqashan,
Kóp jasańyz, aq nıetti apalar, - deı kele, ár jas aralyǵyndaǵy ájelerimiz búldirshinderge arnalǵan lebizin tyńdaıyq (1 ájege tilek aıtqyzý).
- Saıys qorytyndysyn tyńdaý
(qorytyndy daıyn bolǵansha 4 «B» synybynyń «Bıpyl» bıin tamashalańyzdar)
- Ájelerdi marapattaý.
Jas mamandarǵa kómek retinde synyptan tys shara uıymdastyrý barysynda paıdalanatyn daıyn senarıimdi usynyp otyrmyn.
Mańǵystaý oblysy, Beıneý aýdany,
Boranqul selosy, Boranqul orta mektebi
Toıǵan Nurekeshova Qarajanqyzy
Maqsaty: Oqýshylardy ájesin syılaýǵa, analardy qurmetteýge tárbıeleý.
Oqýshylardyń boıyna adamgershilik, meıirimdilik qasıetterin sińirý.
Kórnekilikteri: Slaıd, oqýshylar shyǵarmashylyǵynan kórme.
Barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Júrgizýshi:
Ata saltym, asyl muram ardaǵym.
Babalardyń jalǵastyrar armanyn.
San ǵasyrda qalpyn buzbas qadirim,
Ótkenimdi búginmenen jalǵadym.
Qazaǵymnyń salt - dástúri jańǵyrǵan,
Tálimdi oı sanaǵy, tárbıe kózi qaldyrǵan.
Salt - dástúrdi ardaqtaıyq aǵaıyn,
«Qazaq» atty úlken - kishi baldyrǵan, - dep, búgingi «Shýaǵyn shashqan ájeler» atty merekelik sharamyzǵa arnalǵan toı - shashýymyzdy qabyl alyńyzdar.
Júrgizýshi:
Qurmetti ájeler, armysyzdar,
Bárińizde esen - saý barmysyzdar.
Jınalyppyz sátti kúni bárimizde.
Úlken kishi, jasyńyz, kárimizde.
Tórletińiz qadirmendi ájeler
Gúl - gúl jaınap bizdiń mynaý tórimizge - deı kele, saıysqa qatysatyn ájelerimizdi ortaǵa shaqyraıyq:
Júrgizýshi:
Saıystyń aty saıys bolǵandyqtan búgingi bizdiń ardaqty ájelerimizdiń ádil baǵasayn berý úshin ádil qazylar alqasyn saılap alýymyz kerek.
Júrgizýshi:
Nemere úshin eń meıirimdi jan – áje. Aq sút bergen analardyń anasy – áje. «Jan júregim, jaryǵym» dep nemeresin, shóberesin júregine teńeıtin de áje. Olaı bolsa qadirmendi qaýym ájelerdiń aq tilegi kópshilik úshin tábárik dep oılaımyn.
Óner qýyp ájeler óter deımiz.
Bir basyna óneri jeter deımiz.
Saıysqa kelgen ájeler kezektesip,
Tanystyryp ózderin ótse deımiz.
İ kezeń. «Sálem - sózdiń anasy»
Júrgizýshi:
Bul jandardyń qylyǵyna saı isi
Sáýlelenip turady ár bir jaı isi
Ájelerdi shaqyraıyq ortaǵa
Endigi kezek suraq – jaýap saıysy
İI kezeń. «Sıqyrly qorjyn» (Suraq - jaýap)
1 - suraq: Jańa týǵan náresteniń bas jaǵyna yrymdap qandaı zattardy qoıamyz? Jáne ne sebepti? (Besiktiń bas jaǵyna pyshaq, qaıraq, qamshy qoıady nemese úkiniń tuıaǵyn, kirpiniń terisin, jylannyń bas súıegin taǵady. Mundaıda shaıtan, jylan, jándik, tyshuan kelmeıdi dep joryǵan).
2 - suraq: Qazaqtyń besikke salý salt - dástúri týraly ne aıtasyz? (Yrymyn jasap kórsetý)
3 - suraq: Tusaý kesýde sábıdiń aıaǵyn nemen baılaıdy, qandaı tilek aıtady? (yrymyn kórsetý)
4 - suraq: Qazaqtyń ulttyq tósenishteri neden jáne qalaı jasalady?
5 - suraq: Naýryz merekesinde qandaı tilekter aıtylady? («Aq mol bolsyn»,
«Tórt túlik aqty bolsyn», «Ulystyń uly kúni qutty bolsyn» t. b.)
6 - suraq: Balaǵa baılanysty qazaq halqynyń merekeleri? (balaǵa at qoıý,
shildehana, besik toıy, súndetke otyrǵyzý toıy, atqa miner, tilashar t. b.)
7 - suraq: «Bazarlyq», «Baıǵazy», «Sarqyt», «Sybaǵa», «Erýlik» berý salttarynyń mánisin túsindirip berińiz? (Bazarlyq – alys sapardan kelgen jolaýshynyń týystaryna ákeletin syıy, baıǵazy – jańa satyp alynǵan dúnıege beriletin aqy nemese syı, sarqyt – mereke toılardan ákelinetin taǵam, sybaǵa - jaqyn - jýyqqa, qurmetti qonaqqa arnap saqtalǵan kádeli et músheleri asý, erýlik – jańa kóship kelgen kórshige tanysý maqsatynda dastarhan jaıý)
(Ájeler suraqqa jaýap berýge daıyn bolǵansha mektepaldy daıarlyq toby búldirshinderiniń taqpaqtary)
1 - oqýshy:
Tentek bolsam, ashylyp,
Jaqsy is qylsam, asyryp,
Maǵan saqtap júredi,
Táttisin de jasyryp.
2 - oqýshy:
Bala degen bal eken.
Bal degeniń bala eken
Nemereniń boıynda
Bar jaqsylyq bar eken.
Týǵan balań jaı ǵana.
Demeseń de jat bóten.
Naǵyz bala oılasań,
«Nemere» eken tátti eken.
3 - oqýshy:
Áje degen kóp shyǵar,
Ájemdeı meniń joq shyǵar
Meıirimdi ol kisi
Qandaı ǵajap kúlkisi
4 - oqýshy:
Analardy súıemiz,
Aqylyn oıǵa túıemiz
Ájeni de ardaqtap
Ádeppen bas ıemiz
Syrmaq syrǵan oıýlap,
Jaqsy kórem ájemdi
5 - oqýshy:
Aq ájemdi árqashan,
Syılap jaqsy kóremin
Qýantaıyn dep ony,
Óleń aıtyp beremin
6 - oqýshy:
Ájem meniń symbatty
Ájem meniń qymbatty
Qurtpen maıyn jınaıdy
Bizderge ony syılaıdy
7 - oqýshy:
Ájemniń saıasynda er jettim men
Aıaly aq besikte terbetilgen
ájemdeı aq nıetti abzal jandy
Tappaımyn aınalsam da jer betinen.
(ájelerdiń jaýaptary tyńdalady)
Júrgizýshi:
Daýsyń qandaı syrly edi
Tabıǵatty tyńdatqan
Kórkiń qandaı nurly edi?
Tań sholpanmen astasqan
Ónerińdi káne búgin kórsetshi
Myna jurtqa qoshemetpen qol soqqan.
İII kezeń. «Ónerlige óris keń»
(óz ónerin kórsetý)
Júrgizýshi:
Ańyz bolǵan joǵalmaı san ǵasyrǵa
Salt - dástúri halqymnyń jalǵasýda
Qolóner ádemi sándilikpen
Kóz tartyp urpaqtarǵa almasýda
İV kezeń. «Sheberdiń qoly ortaq»
(úıden daıyndap kelgen qolónerin kórsetý, jasalý jolyn túsindirý)
- Ájeler daıyn bolǵansha 4 «A» synybynyń «Oımaq» bıin tamashalańyzdar
Júrgizýshi:
Ulys kúni taǵam tolsa,
Ol jyly aq mol bolar.
Ájeler ulttyq taǵam jasasa,
Qoldarynan bal tamar.
V kezeń. «Qazaqy dastarhanym»
(úıden daıyndap kelgen ulttyq taǵam kórsetý, jasalý jolyn túsindirý)
Júrgizýshi: Qorytyndy:
Áje mereıi kún kózimen para - par,
Tula boıǵa qýat berip taralar.
Ómirimizge shýaq shashyp árqashan,
Kóp jasańyz, aq nıetti apalar, - deı kele, ár jas aralyǵyndaǵy ájelerimiz búldirshinderge arnalǵan lebizin tyńdaıyq (1 ájege tilek aıtqyzý).
- Saıys qorytyndysyn tyńdaý
(qorytyndy daıyn bolǵansha 4 «B» synybynyń «Bıpyl» bıin tamashalańyzdar)
- Ájelerdi marapattaý.
Jas mamandarǵa kómek retinde synyptan tys shara uıymdastyrý barysynda paıdalanatyn daıyn senarıimdi usynyp otyrmyn.
Mańǵystaý oblysy, Beıneý aýdany,
Boranqul selosy, Boranqul orta mektebi
Toıǵan Nurekeshova Qarajanqyzy
You Might Also Like
