InfoHub Logo

Aıgólek tobynyń uıymdastyrylǵan oqý qyzmetiniń tehnologıalyq kartasy.
Bilim beri salasy: Shyǵarmashylyq.
Bólimi: Til damytý
Taqyryby: Qustar
Maqsaty: Balalarǵa qustar týraly túsinik berý. Úı qustary men dala qustaryn aıyra bilýge úıretý. Qustarǵa qamqorlyq jasaýǵa tárbıeleý

Bılıngvalyq komponenti:
Qus – ptıchka
Tumsyǵy – klúv
Quıryǵy – hvost
Qanaty – krylá.

Dáleldep – talaptaný
Shattyq sheńberi
Úlkenge de siz
Kishige de siz.
Sálem berdik sizderge qurmetpenen biz

Uıymdastyrýshylyq izdenis
Qus týraly túsinik berý. Qustar kúzde qaı jaqqa ushyp ketedi?
Qustardyń túri óte kóp. Jabaıy qustar tabıǵatta óz aldyna tirshilik etedi. Qustardyń paıdasy óte kóp. Olar tabıǵattyń baılyǵy sanalatyn aǵashtardy, ósimdikterdi zıankes jándikterden tazartady. Qustar bir ornynda turmaıdy. Olar bir jerden ekinshi bir jerge ushyp qonyp júredi. Barlyq qustarǵa ortaq qasıet olar ushady. Qanattary, mamyqtary báriniń tumsyqtary bar. Olar jumyrtqalaıdy, balapan basady. Aıyrmashylyǵy: qustardyń dene kólemi, pishini, tumsyǵy, túsi, dybystary, tirshilik etýi bir - birine uqsamaıdy. Qustar óte paıdaly. Olardyń etin, júnin, mamyǵyn, jumyrtqasyn adamdar keregine paıdalanady.
Bizge ertegi keıipkerleri qonaqqa keldi.
Qasqyrdyń tapsyrmasy
Úı qustaryn ata
Qoıannyń tapsyrmasy
Dala qustaryn ata
Aıýdyń tapsyrmasy

Jumbaqtar jasyrý

Aq saraıyn talqandap
Shyqty bireý taltańdap
(balapan)

Shabaq ilip júredi
Aıdyń sýdyń túlegi
(SHAǴALA)

Bul qusty kim biledi
Bizge uıa jasap beredi
Ol qandaı qus balalar
(qaratorǵaı)

Kókte ushyp júredi
Ózi sondaı qarqyldaq
(qarǵa)

Sergitý sáti
Ornymyzdan turaıyq
Qane qanat jasaıyq
Torǵaıǵa uqsap ushaıyq
Ushyp - ushyp alaıyq.
Dıdaktıkalyq oıyn:
Túlkiniń tapsyrmasy
Qustardyń sýretin boıaý
Qımyldy oıyn
«Ushty - ushty»
Qustar júkteý