Stress. Stresten shyǵý joldary
Taqyryby: Stress. Stresten shyǵý joldary
Kllasy: 9-11
Oqý is-áreket túri: semınar-trenıng
Maqsaty:
— Stress týraly túsinik berý.
— Stresstiń adam densaýlyǵyna keri áserin túsindirý.
— Trenıń — jattyǵýlar arqyly stressten shyǵý joldaryn kórsetý.
Mindetteri:
— Pozıtıvti oıdy damytý.
— Stressten arylýǵa psıhologıalyq keńes berý.
Qatysýshylar: pedagogtar
Bılıngvıstıkalyq komponentter: stress-kúızelis, emosıa-kóńil-kúı.
Trenıń
Trenıń – “jattyǵý” degen uǵymdy bildiredi.
Psıhologıalyq trenıń – tez sheshim qabyldaý, qysyltaıańda jol taba bilý, til tabysý, ózge adamdarmen qarym-qatynas mádenıetin júzege asyrýǵa baǵyttalady.
Trenıń qaǵıdalary
Belsendilik;
Ashyq keri baılanys;
“Naq osy jerde jáne tap qazir”;
Senim bildirý;
Belgilengen tártipti saqtaý.
Trenıńti uıymdastyrý kezeńderi
Jalpyǵa ortaq psıhologıalyq jaǵymdy ahýal qalyptastyrý.
Refleksıa týdyratyndaı pikirtalas, oıyn ne suhbat júrgizý.
Naqty mindetti sheshý, damytý ne túzetý maqsatyna jetý.
Psıhologıalyq jeńildeý, relaksasıa jáne sabaqty qorytyndylaý.
Trenıń tobynyń erejesi
Kelisim shartqa otyrý;
Qol kóterý zańy: kezekpen sóıleý;
Baǵa bermeý zańy: ár túrli pikir qabyldanýy tıis;
Syr shashpaý zańy: trenıń barysynda bolǵan oqıǵalar tek top músheleriniń ortasynda qalady;
“Toqta” zańy: tájirıbeni taldaý kezinde jaǵymsyz jaǵdaı týyndasa, “toqta” dep taqyrypty jaýyp tastaýǵa bolady;
Belsendilik zańy: trenıńte belsendilik kórsetkenderdiń jaı otyrǵandarǵa qaraǵanda alary mol [1].
1- jattyǵý:
«Beıdj» tanysý jattyǵýy:
Maqsaty: Qatysýshylardyń trenıńte ózderin erkin ustaýyn jáne kóńil-kúıin shoǵyrlandyrý.
Trenıń kezeńderi/ josparlanǵan ýaqyt: Uıymdastyrý kezeńi, 10 mınýt.
Resýrstar: Beıdj, túrli-tústi markerler, túrli-tústi qaǵazdar.
Júrgizilýi: Qatysýshylar ózderiniń tańdaǵan laqap attaryn nemese ózine unaıtyn esimderdi berilgen paraqqa túrli tústi markerlermen jazyp, beıdjge salyp, nelikten osy esimdi tańdaǵandyqtaryn túsindiredi.
«Stress jáne odan arylý joldary» taqyrybyna tanystyrylym.
Trenıń kezeńderi/ josparlanǵan ýaqyt: Negizgi kezeńi, 5 mınýt.
Resýrstar: Slaıd.
Stress – adamnyń mazasyzdyǵynan týyndaıtyn kóbine ózi beıimdelmegen jumystardyń shamadan tys bolýyna baılanysty beıimdelgen psıhıkamen organızmniń ózgeristerge ushyraýyna ákeletin proses retinde sanalady.
«Stress» aǵylshyn sózi, aýdarmasy «qysym, tartylys, qysym keltirý» degen maǵynany bildiredi. Eń alǵashqy ret stress sózine anyqtama bergen kanadalyq fızıolog Gans Sele [2].
Stresstiń paıda bolý sebepteri.
Ýaqytty jetispeýshiligine baılanysty jumys,
Aqparattyń shamadan tystyǵy;
Tulǵaǵa ujymdyq qysym;
Ózine jáne qorshaǵan ortanyń ómirine qaýip tóndiretin jumystar;
Mindetti túrde shektelý;
Ómirde maqsattyń bolmaýy;
Bolyp jatqan jaǵdaıattardy qalypqa keltire almaý jáne taǵy basqa.
Stress belgileri
Únemi sharshańqylyq sezimi;
Emosıonaldy den saýlyǵynyń azýy;
Syrtqy ortadaǵy ózgeristerge baılanysty qabyldaýy men belsendiliktegi ózgerister;
Sebepsiz bastyń aýrýy men qan qysymynyń kóterilýi;
asqazan-ishek aýrýlarynyń joldarynyń qozýy;
Jynys qyzmetindegi buzylystar;
Dene salmaǵynyń kúrt azaıý nemese ulǵaıýy;
Tolyǵymen nemese sırek uıqynyń buzylýy;
Uıqyly-oıaý júrý;
Fızıkalyq jáne emosıalyq jaǵdaılardaǵy tynys alýdyń qıyndaýy.
Stresske qarsy turý faktorlary
Óz densaýlyǵyn kútý;
Óz-ózin joǵary baǵalaý;
Ózine jáne óz qabiletterine degen senimdilik;
Stresske qarsy tura alý;
Ashyq qarym-qatynasqa túse bilý;
Óz-ózin basqarý;
Optımızm t.b.
Zertteý boıynsha áıel adamdar er adamdarǵa qaraǵanda uzaq ómir súredi eken. Psıhologtardyń zertteýi boıynsha, áıelder áńgimege jaqyn, jylaýǵa daıyn turady. Sol arqyly ishtegi barlyq jaǵymsyz emosıa, energıalaryn kóz jasy arqyly, syryn bólisý arqyly syrtqa shyǵaryp otyrady. Al er adamdar barlyǵyn ishke saqtaıdy, olar jylamaıdy ne áıelder sıaqty ósek áńgimede jaqyn emes. Budan shyǵatyn qorytyndy: er adamdarǵa aıtar keńesimiz, arasynda jylap alǵandarynyz durys [3].
Eger másele ýaqytynda sheshilmese ol – stresske ushyraıdy, stress ýaqytynda sheshilmese, onyń arty depressıaǵa ushyraıdy, depressıa – nevrozǵa, nevroz – somatıkalyq aýrýlarǵa ushyratady. Sondyqtan stresstiń aldyn alý úshin, máseleni ýaqytynda sheshken durys.
2-Jattyǵý:
«Meniń sezimim» jattyǵýy:
Trenıń kezeńderi/ josparlanǵan ýaqyt: Negizgi kezeń, 20 mınýt.
Resýrstar: Aq paraq, akvarel.
Maqsaty: İshte jınalǵan jaǵymsyz emosıalardy shyǵaryp, jaǵymdy emosıa qalyptastyrý.
Júrgizilýi: Qatysýshylarǵa aq paraq usynylady.
Osy bólingen bólekshelerge aq túske aq boıaýmen óziniń oıyna birinshi oralǵan jaǵymdy sýretti salyp, eń jaqyn adamyna tilekter jazý.
Ekinshi bólikke jasyl boıaýmen sýret salyp, óz arman tilekterin jazý.
Úshinshi bólikke qyzyl túspen sýret salyp, ishindegi ashýyn jazý.
Tórtinshi bólikke qara boıaýmen sýret salyp, ómirińizde bolǵan eń jaǵymsyz oqıǵańyzdy jazyńyz.
3-Jattyǵý:
«Refreımıng» jattyǵýy
Trenıń kezeńderi/ josparlanǵan ýaqyt: Negizgi kezeń, 15 mınýt.
Resýrstar: Aq paraq jáne túrli-tústi markerler.
Maqsaty: Jumys barysynda stres týyndatatyn jaǵymsyz minez-qulyqtardan aryltý.
Júrgizilýi: Trenıń qatysýshylary jup bolyp bólinedi, juptaǵylarǵa bir birleriniń ózderi unatpaıtyn, strestiń týyndaýyna ákeletin eń jaǵymsyz qasıetterin anyqtaýǵa 3 mınýt ýaqyt beriledi.
Jubyńyzdyń jumys barysynda streske ákelip soqtyratyn eń jaǵymsyz qasıetin jaǵymdy qasıetke aınaldyrýǵa arnalǵan poster jasaý.
4-Jattyǵý:
«Aqıqat oryndyǵy» jattyǵýy
Trenıń kezeńderi/ josparlanǵan ýaqyt: Negizgi kezeń, 10 mınýt.
Resýrstar: Oryndyq, taratpalar.
Maqsaty: qatysýshylardyń qorqynyshtary men stresterinen aryltý, ashyq bolýǵa shaqyrý.
Júrgizilýi: Aldaryńyzda taratpalar jıyny tur. Endi sizder kezekpen ortaǵa shyǵyp, aıaqtalamaǵan sóılemderge jaýap berýlerińiz kerek.
Taratpalardaǵy sóılemder:
Eń úlken qorqynysh bul — …
Men mynadaı adamdarǵa senbeımin…
Men renjımin, eger…
Men umytpaımyn eger…
Maǵan kóńilsiz, eger…
Eger maǵan daýys kóterse, men…
Eger men senimsiz bolsam…
Sóılemdi aıaqtaǵanda qandaı sezimde bolǵandyǵy jaıly suralady. Bul sátte qoldaý men súıenishti qajet etedi.
5-Jattyǵý:
«Hat jazý» jattyǵýy.
Trenıń kezeńderi/ josparlanǵan ýaqyt: Negizgi kezeń, 10 mınýt
Resýrstar: Aq paraq, qalamsap.
Maqsaty: İshki máselelerdi zertteý jáne túzetý.
Júrgizilýi: Qatysýshylar sheńber bolyp otyrady. Trenerdiń nusqaý beredi: sezimińizdi tolyq bildire almaǵan adamdy eske túsirińiz. Qandaı sezimińiz bar? Endi sol adamǵa hat jazyp, sezimińizdi, aıta almaı júrgen sózińizdi, oılaryńyzdy jazyńyz. Ol úshin kózińizdi jumyp, sezimdi (qýanysh, renish, ýaıym, yza, ashý) eske túsirińiz.
Endi «Qymbatty» nemese esimin jazyp hatty jalǵastyryńyz. İshińizde saqtaǵan bar syryńyzdy tógip, salyp jazyńyz, ishte eshteńe qalmasyn, barlyǵyn jazyńyz. Ózińizge shekteý qoımańyz, esesine jeńildep, jadyrap qalasyz. Qatysýshy ustazdardyń emosıasy talqylanady.
Trenıń kezeńderi/ josparlanǵan ýaqyt: Relaksasıa 7 mınýt
Beınebaıan relaksasıa
6-jattyǵý
«Chemodan, et tartqysh, sebet» jattyǵýy:
Resýrstar: Beınebaıan
Slaıd, úsh tústi stıker.
Maqsaty: Júrgizilgen trenıńten ózine kerekti maǵlumattardy chemodandaryna salyp alyp, qajetsiz dep tanyǵandaryn et tartqysh arqyly tartyp qoqys sebetine tastaý.
Júrgizilýi: Trenıń qatysýshylaryna úsh tústi stıker taratylyp, maqsat boıynsha tústerge óz oılaryn jazyp, qajetti dep tanyǵandaryn ortaǵa salýdy usyný.
Kútiletin nátıje:
Neni bilý kerek: Kúızeliske ushyraýdan alys bolýdy.
Neni ıgerý kerek: Kúızelisten shyǵý joldaryn.
Neni biledi: Kúızelistiń týyndaý sebepterin.
Ádebıetter
1. Zaıseva T. Teorıa psıhologıcheskogo trenıńa. Rech, «Smysl», 2002.
2. Marıshýk V.L., Evdokımov V.I. Povedenıe ı samoregýlásıa cheloveka v ýslovıah stressa. – SPb:, 2001.
3. Grınberg D. Ýpravlenıe stressom. – SPb:, 2002.
4. Lútova E.K., Monına G.B. Trenıń effektıvnogo vzaımodeıstvıa s detmı. SPb:, 2000.
Aqtóbe oblysy, Áıteke bı aýdany
Sarat JOBBM psıhologi
Sársenhalyqov Tynyshqalı Nurǵalıuly
Kllasy: 9-11
Oqý is-áreket túri: semınar-trenıng
Maqsaty:
— Stress týraly túsinik berý.
— Stresstiń adam densaýlyǵyna keri áserin túsindirý.
— Trenıń — jattyǵýlar arqyly stressten shyǵý joldaryn kórsetý.
Mindetteri:
— Pozıtıvti oıdy damytý.
— Stressten arylýǵa psıhologıalyq keńes berý.
Qatysýshylar: pedagogtar
Bılıngvıstıkalyq komponentter: stress-kúızelis, emosıa-kóńil-kúı.
Trenıń
Trenıń – “jattyǵý” degen uǵymdy bildiredi.
Psıhologıalyq trenıń – tez sheshim qabyldaý, qysyltaıańda jol taba bilý, til tabysý, ózge adamdarmen qarym-qatynas mádenıetin júzege asyrýǵa baǵyttalady.
Trenıń qaǵıdalary
Belsendilik;
Ashyq keri baılanys;
“Naq osy jerde jáne tap qazir”;
Senim bildirý;
Belgilengen tártipti saqtaý.
Trenıńti uıymdastyrý kezeńderi
Jalpyǵa ortaq psıhologıalyq jaǵymdy ahýal qalyptastyrý.
Refleksıa týdyratyndaı pikirtalas, oıyn ne suhbat júrgizý.
Naqty mindetti sheshý, damytý ne túzetý maqsatyna jetý.
Psıhologıalyq jeńildeý, relaksasıa jáne sabaqty qorytyndylaý.
Trenıń tobynyń erejesi
Kelisim shartqa otyrý;
Qol kóterý zańy: kezekpen sóıleý;
Baǵa bermeý zańy: ár túrli pikir qabyldanýy tıis;
Syr shashpaý zańy: trenıń barysynda bolǵan oqıǵalar tek top músheleriniń ortasynda qalady;
“Toqta” zańy: tájirıbeni taldaý kezinde jaǵymsyz jaǵdaı týyndasa, “toqta” dep taqyrypty jaýyp tastaýǵa bolady;
Belsendilik zańy: trenıńte belsendilik kórsetkenderdiń jaı otyrǵandarǵa qaraǵanda alary mol [1].
1- jattyǵý:
«Beıdj» tanysý jattyǵýy:
Maqsaty: Qatysýshylardyń trenıńte ózderin erkin ustaýyn jáne kóńil-kúıin shoǵyrlandyrý.
Trenıń kezeńderi/ josparlanǵan ýaqyt: Uıymdastyrý kezeńi, 10 mınýt.
Resýrstar: Beıdj, túrli-tústi markerler, túrli-tústi qaǵazdar.
Júrgizilýi: Qatysýshylar ózderiniń tańdaǵan laqap attaryn nemese ózine unaıtyn esimderdi berilgen paraqqa túrli tústi markerlermen jazyp, beıdjge salyp, nelikten osy esimdi tańdaǵandyqtaryn túsindiredi.
«Stress jáne odan arylý joldary» taqyrybyna tanystyrylym.
Trenıń kezeńderi/ josparlanǵan ýaqyt: Negizgi kezeńi, 5 mınýt.
Resýrstar: Slaıd.
Stress – adamnyń mazasyzdyǵynan týyndaıtyn kóbine ózi beıimdelmegen jumystardyń shamadan tys bolýyna baılanysty beıimdelgen psıhıkamen organızmniń ózgeristerge ushyraýyna ákeletin proses retinde sanalady.
«Stress» aǵylshyn sózi, aýdarmasy «qysym, tartylys, qysym keltirý» degen maǵynany bildiredi. Eń alǵashqy ret stress sózine anyqtama bergen kanadalyq fızıolog Gans Sele [2].
Stresstiń paıda bolý sebepteri.
Ýaqytty jetispeýshiligine baılanysty jumys,
Aqparattyń shamadan tystyǵy;
Tulǵaǵa ujymdyq qysym;
Ózine jáne qorshaǵan ortanyń ómirine qaýip tóndiretin jumystar;
Mindetti túrde shektelý;
Ómirde maqsattyń bolmaýy;
Bolyp jatqan jaǵdaıattardy qalypqa keltire almaý jáne taǵy basqa.
Stress belgileri
Únemi sharshańqylyq sezimi;
Emosıonaldy den saýlyǵynyń azýy;
Syrtqy ortadaǵy ózgeristerge baılanysty qabyldaýy men belsendiliktegi ózgerister;
Sebepsiz bastyń aýrýy men qan qysymynyń kóterilýi;
asqazan-ishek aýrýlarynyń joldarynyń qozýy;
Jynys qyzmetindegi buzylystar;
Dene salmaǵynyń kúrt azaıý nemese ulǵaıýy;
Tolyǵymen nemese sırek uıqynyń buzylýy;
Uıqyly-oıaý júrý;
Fızıkalyq jáne emosıalyq jaǵdaılardaǵy tynys alýdyń qıyndaýy.
Stresske qarsy turý faktorlary
Óz densaýlyǵyn kútý;
Óz-ózin joǵary baǵalaý;
Ózine jáne óz qabiletterine degen senimdilik;
Stresske qarsy tura alý;
Ashyq qarym-qatynasqa túse bilý;
Óz-ózin basqarý;
Optımızm t.b.
Zertteý boıynsha áıel adamdar er adamdarǵa qaraǵanda uzaq ómir súredi eken. Psıhologtardyń zertteýi boıynsha, áıelder áńgimege jaqyn, jylaýǵa daıyn turady. Sol arqyly ishtegi barlyq jaǵymsyz emosıa, energıalaryn kóz jasy arqyly, syryn bólisý arqyly syrtqa shyǵaryp otyrady. Al er adamdar barlyǵyn ishke saqtaıdy, olar jylamaıdy ne áıelder sıaqty ósek áńgimede jaqyn emes. Budan shyǵatyn qorytyndy: er adamdarǵa aıtar keńesimiz, arasynda jylap alǵandarynyz durys [3].
Eger másele ýaqytynda sheshilmese ol – stresske ushyraıdy, stress ýaqytynda sheshilmese, onyń arty depressıaǵa ushyraıdy, depressıa – nevrozǵa, nevroz – somatıkalyq aýrýlarǵa ushyratady. Sondyqtan stresstiń aldyn alý úshin, máseleni ýaqytynda sheshken durys.
2-Jattyǵý:
«Meniń sezimim» jattyǵýy:
Trenıń kezeńderi/ josparlanǵan ýaqyt: Negizgi kezeń, 20 mınýt.
Resýrstar: Aq paraq, akvarel.
Maqsaty: İshte jınalǵan jaǵymsyz emosıalardy shyǵaryp, jaǵymdy emosıa qalyptastyrý.
Júrgizilýi: Qatysýshylarǵa aq paraq usynylady.
Osy bólingen bólekshelerge aq túske aq boıaýmen óziniń oıyna birinshi oralǵan jaǵymdy sýretti salyp, eń jaqyn adamyna tilekter jazý.
Ekinshi bólikke jasyl boıaýmen sýret salyp, óz arman tilekterin jazý.
Úshinshi bólikke qyzyl túspen sýret salyp, ishindegi ashýyn jazý.
Tórtinshi bólikke qara boıaýmen sýret salyp, ómirińizde bolǵan eń jaǵymsyz oqıǵańyzdy jazyńyz.
3-Jattyǵý:
«Refreımıng» jattyǵýy
Trenıń kezeńderi/ josparlanǵan ýaqyt: Negizgi kezeń, 15 mınýt.
Resýrstar: Aq paraq jáne túrli-tústi markerler.
Maqsaty: Jumys barysynda stres týyndatatyn jaǵymsyz minez-qulyqtardan aryltý.
Júrgizilýi: Trenıń qatysýshylary jup bolyp bólinedi, juptaǵylarǵa bir birleriniń ózderi unatpaıtyn, strestiń týyndaýyna ákeletin eń jaǵymsyz qasıetterin anyqtaýǵa 3 mınýt ýaqyt beriledi.
Jubyńyzdyń jumys barysynda streske ákelip soqtyratyn eń jaǵymsyz qasıetin jaǵymdy qasıetke aınaldyrýǵa arnalǵan poster jasaý.
4-Jattyǵý:
«Aqıqat oryndyǵy» jattyǵýy
Trenıń kezeńderi/ josparlanǵan ýaqyt: Negizgi kezeń, 10 mınýt.
Resýrstar: Oryndyq, taratpalar.
Maqsaty: qatysýshylardyń qorqynyshtary men stresterinen aryltý, ashyq bolýǵa shaqyrý.
Júrgizilýi: Aldaryńyzda taratpalar jıyny tur. Endi sizder kezekpen ortaǵa shyǵyp, aıaqtalamaǵan sóılemderge jaýap berýlerińiz kerek.
Taratpalardaǵy sóılemder:
Eń úlken qorqynysh bul — …
Men mynadaı adamdarǵa senbeımin…
Men renjımin, eger…
Men umytpaımyn eger…
Maǵan kóńilsiz, eger…
Eger maǵan daýys kóterse, men…
Eger men senimsiz bolsam…
Sóılemdi aıaqtaǵanda qandaı sezimde bolǵandyǵy jaıly suralady. Bul sátte qoldaý men súıenishti qajet etedi.
5-Jattyǵý:
«Hat jazý» jattyǵýy.
Trenıń kezeńderi/ josparlanǵan ýaqyt: Negizgi kezeń, 10 mınýt
Resýrstar: Aq paraq, qalamsap.
Maqsaty: İshki máselelerdi zertteý jáne túzetý.
Júrgizilýi: Qatysýshylar sheńber bolyp otyrady. Trenerdiń nusqaý beredi: sezimińizdi tolyq bildire almaǵan adamdy eske túsirińiz. Qandaı sezimińiz bar? Endi sol adamǵa hat jazyp, sezimińizdi, aıta almaı júrgen sózińizdi, oılaryńyzdy jazyńyz. Ol úshin kózińizdi jumyp, sezimdi (qýanysh, renish, ýaıym, yza, ashý) eske túsirińiz.
Endi «Qymbatty» nemese esimin jazyp hatty jalǵastyryńyz. İshińizde saqtaǵan bar syryńyzdy tógip, salyp jazyńyz, ishte eshteńe qalmasyn, barlyǵyn jazyńyz. Ózińizge shekteý qoımańyz, esesine jeńildep, jadyrap qalasyz. Qatysýshy ustazdardyń emosıasy talqylanady.
Trenıń kezeńderi/ josparlanǵan ýaqyt: Relaksasıa 7 mınýt
Beınebaıan relaksasıa
6-jattyǵý
«Chemodan, et tartqysh, sebet» jattyǵýy:
Resýrstar: Beınebaıan
Slaıd, úsh tústi stıker.
Maqsaty: Júrgizilgen trenıńten ózine kerekti maǵlumattardy chemodandaryna salyp alyp, qajetsiz dep tanyǵandaryn et tartqysh arqyly tartyp qoqys sebetine tastaý.
Júrgizilýi: Trenıń qatysýshylaryna úsh tústi stıker taratylyp, maqsat boıynsha tústerge óz oılaryn jazyp, qajetti dep tanyǵandaryn ortaǵa salýdy usyný.
Kútiletin nátıje:
Neni bilý kerek: Kúızeliske ushyraýdan alys bolýdy.
Neni ıgerý kerek: Kúızelisten shyǵý joldaryn.
Neni biledi: Kúızelistiń týyndaý sebepterin.
Ádebıetter
1. Zaıseva T. Teorıa psıhologıcheskogo trenıńa. Rech, «Smysl», 2002.
2. Marıshýk V.L., Evdokımov V.I. Povedenıe ı samoregýlásıa cheloveka v ýslovıah stressa. – SPb:, 2001.
3. Grınberg D. Ýpravlenıe stressom. – SPb:, 2002.
4. Lútova E.K., Monına G.B. Trenıń effektıvnogo vzaımodeıstvıa s detmı. SPb:, 2000.
Aqtóbe oblysy, Áıteke bı aýdany
Sarat JOBBM psıhologi
Sársenhalyqov Tynyshqalı Nurǵalıuly
You Might Also Like
-
Qazaq tilinen 8 - synypqa arnalǵan emtıhan bıletteri
