- 05 naý. 2024 03:31
- 186
Qaratpa sózdiń tynys belgileri
Qaratpa sózdiń tynys belgileri
Qaratpa sóz sóılemniń basynda kelse, odan keıin útir belgisi qoıylady.
Qaratpa sóz sóılemniń ortasynda kelse, eki jaǵynan útir qoıylady:
Qaratpa sóz sóılemniń sońynda kelse, aldynan útir qoıylady.
Sóılemderdi oqyp, qaratpa sózderdi tap
Balam, árbir jer ataýynyń ózindik tarıhy bar.
Qalaı, balaqaı, taýǵa shyqqan unaı ma?
Biz saǵan senim artamyz, Baqyt.
Tezirek júreıik, qyzdar, apaı tosyp qaldy.
Kórkem jazý
I áripine baılanysty sózderdi atap jibereıik.
Itmuryn, ınabatty, ıbaly, ıt, ıtelgi, ıtbalyq, tıyn, tıin, t. b. jıyn, jınalys.
I dybysy qandaı dybys? Sózdiń barlyq býynynda kezdesedi.
I daýysty dybys. Sózdegi daýysty dybysynda qaraı, keıde jýan, keıde jińishke aıtylady.
Itmuryn – sózine dybystyq taldaý jasa. Inabatty sózin sóz quramyna taldaý.
3 býyn, 7 árip, 7 dybys, 3 daýysty, 4 daýyssyz.
Sóılemdegi qaratpa sózi bar sóılemderge aınaldyryp jaz
Baǵdat ertegi oqydy.
Ájem keste tigýdi úıretti.
Gúlnar gúlderge sý quıdy.
Oqýlyqpen jumys
Syzba boıynsha qaratpa sózi bar sóılemder qurastyryp jaz.
Esińe saqta!
Qaratpa sóz sóılemniń basynda kelse, odan keıin útir belgisi qoıylady.
Qaratpa sóz sóılemniń ortasynda kelse, eki jaǵynan útir qoıylady:
Qaratpa sóz sóılemniń sońynda kelse, aldynan útir qoıylady.
Tapsyrma:
Óleńdi jatqa jaz. Qaratpa sózdi taýyp, tynys belgisin qoı.
Túlki qaıda barasyń?
Taýyq izdep baramyn.
Maımyl qaıda barasyń?
Saýyq izdep baramyn.
Qaratpa bolatyn sózderdiń ornyn taýyp, tynys belgisin qoı.
úlkenderge ne aıtý kerek?
Bar alǵysymdy saǵan arnaımyn!
Káne júristi údeteıik.
Jaraıdy seniń degeniń bolsyn.
Qaratpa sózder: anashym, Balnur, Baqyt, jigitter.
Qaratpa sózdiń tynys belgileri. slaıdty júkteý
Qaratpa sóz sóılemniń basynda kelse, odan keıin útir belgisi qoıylady.
Qaratpa sóz sóılemniń ortasynda kelse, eki jaǵynan útir qoıylady:
Qaratpa sóz sóılemniń sońynda kelse, aldynan útir qoıylady.
Sóılemderdi oqyp, qaratpa sózderdi tap
Balam, árbir jer ataýynyń ózindik tarıhy bar.
Qalaı, balaqaı, taýǵa shyqqan unaı ma?
Biz saǵan senim artamyz, Baqyt.
Tezirek júreıik, qyzdar, apaı tosyp qaldy.
Kórkem jazý
I áripine baılanysty sózderdi atap jibereıik.
Itmuryn, ınabatty, ıbaly, ıt, ıtelgi, ıtbalyq, tıyn, tıin, t. b. jıyn, jınalys.
I dybysy qandaı dybys? Sózdiń barlyq býynynda kezdesedi.
I daýysty dybys. Sózdegi daýysty dybysynda qaraı, keıde jýan, keıde jińishke aıtylady.
Itmuryn – sózine dybystyq taldaý jasa. Inabatty sózin sóz quramyna taldaý.
3 býyn, 7 árip, 7 dybys, 3 daýysty, 4 daýyssyz.
Sóılemdegi qaratpa sózi bar sóılemderge aınaldyryp jaz
Baǵdat ertegi oqydy.
Ájem keste tigýdi úıretti.
Gúlnar gúlderge sý quıdy.
Oqýlyqpen jumys
Syzba boıynsha qaratpa sózi bar sóılemder qurastyryp jaz.
Esińe saqta!
Qaratpa sóz sóılemniń basynda kelse, odan keıin útir belgisi qoıylady.
Qaratpa sóz sóılemniń ortasynda kelse, eki jaǵynan útir qoıylady:
Qaratpa sóz sóılemniń sońynda kelse, aldynan útir qoıylady.
Tapsyrma:
Óleńdi jatqa jaz. Qaratpa sózdi taýyp, tynys belgisin qoı.
Túlki qaıda barasyń?
Taýyq izdep baramyn.
Maımyl qaıda barasyń?
Saýyq izdep baramyn.
Qaratpa bolatyn sózderdiń ornyn taýyp, tynys belgisin qoı.
úlkenderge ne aıtý kerek?
Bar alǵysymdy saǵan arnaımyn!
Káne júristi údeteıik.
Jaraıdy seniń degeniń bolsyn.
Qaratpa sózder: anashym, Balnur, Baqyt, jigitter.
Qaratpa sózdiń tynys belgileri. slaıdty júkteý