InfoHub Logo

Ótilgendi pysyqtaý
Dúnıetaný
Taqyryby: Sýdy qorǵaý
Maqsaty: a) Halyq fólkloryna jalpy sholý arqyly tabıǵattaǵy sýdyń tirshiliktegi mańyzyn, paıdasyn, sýdyń tabıǵattaǵy aınalysyn, aınalystyń biri jer asty sýy, onyń paıdasyn, Qazaqstandaǵy iri ózender, olardyń geografıalyq orny, sharýashylyq máni jáne ekologıalyq tárbıe berý jáne qorǵaýdaǵy múddemiz ekenin bilý, qorytyndylaý. Ótilgen sabaq boıynsha bilimderin tıanaqtaý. á) Oqýshynyń sóz qoryn molaıtý, júıeli túrde jetkize bilýge daǵdylandyrý.

Sabaqtyń túri: Halyq fólkloryna sholý sabaǵy.
Pánaralyq baılanys: ana tili.
Kórnekilik: Tabıǵattaǵy sý aınalymy sýreti, ulaǵatty sózder, Asanqaıǵy óleńi, taqyrypqa saı býklet (Asanqaıǵy, Qabanbaı batyr joryǵynyń kartasy, Buqar jyraý, Qurmanǵazy men Dına sýretteri, besik terbetken ana sýreti, Barlyq - Arasan sanatorııi, Alakól sýretteri)
«Kóbik shashqan» kúıin oınatý.

Barysy: Uıymdastyrý kezeńi: Oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵy. Búgingi ashyq sabaq sý taqyrybyna baılanysty ekenin aıtý. Qurmanǵazynyń «Kóbik shashqan «kúıin» oınatý. Oqýshylar kúıdi tyńdaıdy. Kúıdiń sazyna mán berý. Qurmanǵazy men kishkene qyz Dınanyń kezdesýine jasalǵan sýretine nazar aýdarta otyryp oqýshylarǵa suraq qoıý:
1/Ana tilinen oqyǵan qaı ańyz eske túsedi?
2/Áńgime jelisin aıtyp berińder. Kári Atyraý áldenege ashýlanǵandaı aryndap, aq bas tolqyndaryn shyńǵa soǵyp jatty. Qarıa salaly saýsaqtarymen perne qýyp, aq úkili dombyrasyn shertip qoıady. Onyń dombyrasynan teńiz tolqynyndaı aryndap asaý kúı tógiledi. Aryndaǵan asaý kúı ekpindep soqqan daýylmen dúnıeni sharlap baqty. Qolyna kishkene dombyra ustaǵan jas óspirim qyz bala qarıanyń janyna kelip otyra ketti. Qarıa kúıin doǵardy da jas gúlge kóz tikti. Tek osyny kútip turǵandaı jas qyzǵaldaq qarıanyń álgi kúıin ala jóneldi. Sóıtip asaý tolqyn kúı Dına men Qurmanǵazyny osylaı kezdestirdi deıdi halyq.
Sý, sende til úıiretin dám de joq, qolqańdy qytyqtaıtyn hosh ıisiń de joq. Seni sýrettep jazýdyń ózi qıyn. Solaı bola tura, saǵan súısinip, senen tabıǵatta, adamdar da, jan - janýarlar da lázzat alady. Seniń ómir, tirshilik úshin kerek ekenińdi aıtpaýǵa bolmaıdy. Sebebi, sende tiri ómirsiń.
Mine, balalar áńgimemiz bir sý ekenin jáne ony qorǵaý, ótilgendi pysyqtap, sabaqty jalǵasty ótkize beremiz.

/Suraq - jaýap arqyly pysyqtaý jumysyn júrgizý/.
1. Sýdyń úsh kúıin ata
2. Býlaný, jaýyn - shashyn. Tabıǵattaǵy sý aınalymy
3. Sýdyń qasıetterin ata.
4. Adamdar nelikten jer betindegi sýdan góri, qudyq,, bulaq sýyn paıdalanady?
5Jer asty sýlary qalaı paıda bolady?
6. Arasan sýy qalaı paıda boldy?
Aýdanymyzdyń /SHQO, Urjar aýdany/ Barlyq Arasany jaıly ne bilesiń? Qandaı aýrý - syrqaýlarǵa em eken?/Qosymsha suraqqa daıyndalǵan oqýshy aıtady
Bul sýdy 1741 jyldary qalmaq hany Qaldannyń balasy Hontaıshy han ań aýlap júrgende tapqan eken. Oń jaǵalaýyndaǵy tóbege ornalasqan put qudaıynyń beınesin kóredi. Eteginde ystyq sýdy kórip, shıpalyq emi bar ekenin sezip, jaraly áskerlerin emdegen degen zerttelgen tarıh izi bar./Emdeletin syrqat túrleri atalady/.
Sýdyń quramy: hlorly súlfatty, kálsıli mıneraldy sý kózderi quramynda azoty bar gazdyń bólinetindigimen erekshelenedi.
7. Ózen qalaı paıda bolady? Aýyl ózeniniń bastaýy qaıdan? Onyń ózindik ereksheligi qandaı?
Taýdan bastalady. Taý ishimen, jazyqtaý jerlermen de aǵyp ótedi. Bizdiń ózende «Forel»balyǵymen erekshelenedi.

8. Shyǵys Qazaqstan ózen, kólderin ata.
- Balalar, bulaq, ózen jaıly aıtyp shyqtyńdar. Tirshiliktiń ózi de sol bulaq jylǵalarynyń mańaıynda paıda bolatynyn bilesińder, tamyrlanyp órken jaıady, gúl jarady. Endeshe tirshilikke nár bergen sol bulaq, jylǵalar, ózenderdiń bastaýy ekenin naq aıttyńdar. Ata babamyz Qabanbaı batyrdy bulaqqa teńegen eken. Ony Qabanbaı atamyz óler aldynda Buqar jyraýdyń joqtaýynan baıqaısyńdar/Oqýshy turyp oqyp beredi/
Aınalaıyn Qabanbaı,
Jaý tıgende jaraǵym.
Alystap asyp daý kelse,
Túrýli turǵan qulaǵym.
Jaqynnan jarym jaý shyqsa,
Beldeýdegi pyraǵym.
Myń jylqyny sýarǵan,
Tóskeıden aqqan bulaǵym,- degen Buqar jyraý.
Qabanbaı qanaty bolǵan Qýbas attyń tuıaǵy tımegen burysh Qazaqstan óńirinde kemde - kem shyǵar. Qabanbaı júrgen jerdiń kartasyn syzsaq, Syr boıy, Túrkistan, Kishi júz, Esil, Nura, Kókshetaý, Ertistiń joǵarǵy, tómengi boıy, Emil, Barlyq, Tarbaǵataı, İle, Balqash bolyp kete barady emes pe! Mine, batyr babamyz ózen, kól boılaryn boılaı júrgen eken.

9. Qazaqstan kólderin atańdar
Aral - Balqash zardaby. Óz aýdanymyzdaǵy Alakól jaıly ne bilesińder?
Oqýshylar jaýap bergen soń, sóz Alakól jaıly daıyndalǵan oqýshyǵa beriledi.
Jarbulaq óńiri tula boıy tunyp turǵan tarıh, shejire. Tórtkúl dúnıeni sharlaǵan Asan qaıǵy Jarbulaq ólkesine aıaq tiregende totıaıyndaı tolqyǵan Alakólge, kerbez taýǵa, keń dalaǵa kózi tunyp «Toqta!»degen eken. Sodan beri teriskeıdegi quzdardy «Toqta taýy» dep ataıdy.
- Jer - aq shirkin, biraq»urys» ıisi shyǵyp tur eken - dep muńaıypty. Jońǵarlar naıza ushyn aldymen Toqtanyń baýyryndaǵy Lańkólge tiregen eken. Iá, atynan zaty málim kóldiń, qazir orny qazan
shuńqyr. Bir kezde kózdiń jasyndaı móldirep turǵan kóldiń joǵalyp ketken kóne kóz qarıalar jyr ǵyp aıtady.
Ejelden Jarbulaqtyń juty da Ebi, quty da Ebi degen mátel bar.
Asanqaıǵynyń ósıeti, naqyl sózderi óte kóp. Sony este saqtap, úlgi tuta júrińder.
Taza minsiz asyl tas,
Sý túbinde jatady.
Taza minsiz asyl sóz,
Oı túbinde jatady.
Sý túbinde jatqan tas,
Jel tolqytsa shyǵady.
Oı túbinde jatqan sóz,
Jyr tolqytsa shyǵady.
Balalar hormen oqyp, mánisin ashady.