InfoHub Logo

Taqyryby: Sýdyń qasıetteri (tájirıbe jasaý)
Uıymdastyrylǵan oqý qyzmetiniń tehnologıalyq kartasy
Bilim berý salasy: Tanym
Bólimi: Jaratylystaný.
Maqsaty: Balalardy sýdyń qasıetimen, quramymen tanystyrý (dámi, túsi, ıisi); sýdyń tirshilik ıesi úshin máni, qajettiligi týraly túsinigin keńeıtý; sýdy únemdeı bilýge tárbıeleý.
Qajetti qural - jabdyqtar: ár balaǵa tórt staqan sý, ezilgen boıaý túrleri, qant nemese tosap.
Ádis - tásilderi: sózdik, kórnekilik, praktıkalyq.

Motıvasıalyq - qozǵaýshy
Balalar, biz kimderdi kórip turmyz.
Durys aıtasyńdar, bizdiń balabaqshaǵa kóp qonaqtar kelipti eken.
Endeshe qonaqtarmen amandasaıyq.
Balalar men senderdi kórgenime óte qýanyshtymyn. Senderge ózimniń jyly tilekterimdi aıtqym kelip tur.
- Balaqandar árqashan denderiń saý bolsyn!
- Eshqashan júzderińnen kúlki ketpesin!
- Elimiz tynysh bolsyn!
Al, balalar endi qonaqtarǵa da tilekter aıtaıyq.

Uıymdastyrýshylyq - izdenistik
Sýdyń aqqan daýysy estiledi.
- Balalar neniń daýysyn estip tursyńdar
Endeshe búgingi oqý qyzmetimiz sýdyń qasıetterimen tanysýǵa arnalady.
- Sender sý týraly ne bilesińder?
- Sýdy qaıda qoldanamyz?
Balalar budan qandaı qorytyndy shyǵarýǵa bolady.
- Ia balalar sýsyz ómir tirshilik joq. Sender durys aıtasyńdar: ósimdikterge de sý kerek, olardy únemi sýǵaryp turý kerek óıtkeni olar sýsyz ólip qalýy múmkin. Al adamdarǵa sý tamaq isteýge, jýynýǵa, ishýge kerek. Eshqandaı tiri zat sýsyz ómir súre almaıdy.
Endi sýmen tájirıbe júrgizemiz.
Balalar aldymyzda turǵan ne?
1 - tájirıbe.
- Shynynyń syrtynan qaraıyq. Ar jaǵy kórinip tur ma?
- Iiskep kóreıik. Iisi bar ma?
- Endi dámin tatyp kórelik. Ne baıqadyńdar?

2 - tájirıbe.
Endi birinshi ydystaǵy sýǵa ózderińe unaǵan boıaýdy qosyńdar.
- Ne baıqadyńdar?
- Demek, balalar, sýdyń túsi, oǵan qospa qosqanda ǵana ózgeredi eken.
3 - tájirıbe.
- Sýdyń dámin qalaı ózgertýge bolady? Durys aıtasyńdar, olaı bolsa aldylaryńda turǵan qantty sýǵa salyp aralastyryńdar. Dámin tatyp kórińder.
- Ne baıqadyńdar?
- Iaǵnı, balalar, sýǵa belgili bir dámi bar zatty qosqanda ǵana onyń dámi bolady eken.

4 - tájirıbe.
Balalar aldymyzdaǵy tórtinshi stakandaǵy sýǵa sarymsaq salaıyq. Endi ıisin ıiskep kóreıik. Ne baıqadyq?

Balalar men senderge taǵy bir qyzyq kórsetkim keledi.
(balalarǵa muzdy kórsetý)
- Bul ne?
- Qolymyzǵa ustap biraz turaıyq. Ne baıqadyq? Qolymyzdy qaǵaz sýlyqqa súrtkende
- Balalar bul sýdyń qatty kúıi eken. Ol qalaısha qatty boldy?
- Durys aıtasyńdar sý óte salqyn jerde qatyp muzǵa aınalady. Bul sýdyń qatty kúıi.
- Endi myna stakandaǵy sýdy tárelkege quıaıyq.
- Budan ne baıqadyq?
- Sýdy tógýge bolady. Ol aǵady, suıyq.
- Endi myna sháınekke qaraıyq? Sháınekten ne shyǵyp jatyr?
- Bý qaıdan shyqty?
- Iaǵnı, sýdy belgili bir temperatýrada qaınatqanda býǵa aınalady.
- Bul is - áreketten qandaı qorytyndy shyǵaramyz.
- Sý qaınaǵanda býǵa aınalyp joǵalyp ketedi eken.

Balabaqsha muǵalimi: Toıjanova Nazgúl Nurǵazyqyzy

Sýdyń qasıetteri (tájirıbe jasaý). júkteý