InfoHub Logo

Sıqyrly kúz.
Maqsaty: Kúz týraly balalardyń dúnıetanymdaryn arttyrý, kúz mezgiliniń qorshaǵan ortaǵa áserin tanytý, kúz erekshelikterin, kúz syıyn uǵyndyra otyryp, balalarǵa merekelik kóńil - kúı syılaý.

Tárbıeshi: Qaıyrly kún! Armysyzdar, qurmetti ata - analar men balalar! El baılyǵyn arttyrǵan, berekeli kúz aıy da keldi. Kúzdi qurmettep, qýanyshpen qarsy alaıyq. Búgingi «Sıqyrly kúz!» atty erteńgiligimizge qosh keldińizder.
- Kúz týraly jáne onyń erekshelikteri týraly kim biledi?
Balalardyń jaýaby: Kúzde tabıǵat erekshe kúıge enedi. Japyraqtar sary, qyzyl bolsa, alqaptaǵy shópter qońyr, sarǵysh túske boıalady, qustar jyly jaqqa ushyp ketedi. Kún birtindep qysqarady, jaýyn – shashyn kóbeıip, kún sýytady. Kúzde jemis - jıdekter, kókónister, baqsha daqyldary, egistiktegi astyq pisip, qambalarǵa jınalady. Kúz mezgilinde 3 aı bar, olar: qyrkúıek, qazan, qarasha. Kúz - jyldyń berekeli mezgili.
Tárbıeshi: Olaı bolsa, kúz aılaryn ortaǵa shaqyraıyq.

Qyrkúıek - Mıra
Bir - birine jer aspan
Meıirimmen qarasqan
Ustaz - shákirt júzdesken
Qosh kelipsiz kúz desken.
Qazan - Janbolat
Qazan aıy bolypty,
Qambaǵa astyq tolypty
Sary dalany sándetip
Dýmandatyp ándetip
Qarasha - Jomart
Kún sýytyp barady
Maldar qolǵa qarady
Qarasha aýyl dalamyz
Qysqa daıyn bolamyz

Nargıza: Samal qozǵap qalǵanda. Q. Baıanbaev.
Samal qozǵap qalǵanda,
Úziledi sary alma.
Sholyp edim baqshany,
Qaýyn bitken sap - sary
Sary japyraq tógilgen
Toǵaıdy da kórdim men.
Endi sary boıaýmen
Kúz sýretin salam men.
Baǵlan: Butaǵyndaı eminip,
Kúzde jemis pisedi.
Sabaǵynan jel úzip,
Jerge top - top túsedi.
Móldir: Altyn, sary, qyzyl, kók,
Alýan - alýan japyraq.
Kúzgi baqta kúlimdep,
Kóz tartady atyrap.
Maǵjan: Kún shýaqqa maýjyrap,
Jatyr edi atyrap.
Aǵashtardan jamyrap,
Ushty kenet japyraq.
S. Qolǵanat: Berekesin syılaýǵa,
Ólkemizge kúz keldi.
Jemisterin jınaýǵa,
Shaqyrady bizderdi.
Tárbıeshi: Balalar, jańa taqpaqta aıtylǵandaı kúzgi sýyq jel bastaldy. Jeldiń lebi bizge de kelip jetken sekildi. (jel gýili estiledi)
Balalar oryndarynan turyp, qoldaryndaǵy japyraqtardy jerge shashady. Mýzykanyn aýenimen bılep Kúz hanshaıymy keledi.
Tárbıeshi: Qosh keldiń, Kúz hanshaıymy! Ózińmen birge bereke, baılyq, molshylyq, toqshylyq ala keldińiz. Oǵan biz óte qýanyshtymyz.
Kúz hanshaıymy: Amansyńdar ma, balalar! Búgingi jeldiń lebi meni senderdiń ortalaryńa alyp keldi. Merekelerińiz qutty bolsyn!
Tárbıeshi: Kúz hanshaıymy, myna qolyńyzdaǵy syılyqtaryńyzdy balalarǵa bersek bola ma?
Kúz hanshaıymy: Bul syıymdy balalar eńbek etip alýlary kerek.
Tárbıeshi: Endeshe, balalar, Kúz hanshaıymyna arnap «Kúz jomart» ánin oryndap bereıik.
Án «Kúz jomart».
Tárbıeshi:- Balalar, nege kúzdi «Altyn kúz» deımiz?
- Al nege «jomart kúz» deımiz?
Óıtkeni kúzde jemis - jıdekter, kókónister, astyq pisedi. Barlyǵy mol bolady. Sondyqtan «altyn kúz - jomart kúz» deımiz.
Tárbıeshi: Mereke basy án bolar,
Bereke basy dán bolar, - deıdi halqymyz, endeshe ortaǵa astyq daqyldaryn shaqyraıyq.
Bıdaı: Nan atasy – bıdaımyn,
İlıas Elge astyq syılaımyn.
Dánim tolyp piskende,
Qaýyzyma syımaımyn.
Tary: Aq, qaramyn, sarymyn,
N. Qolǵanat Men ónimdi tarymyn.
Halqym eńbek sińirse,
Qaıtaramyn qarymyn.
Kúrish: Kúndi súıgen kúrishpin,
Aıbar Kúlli jurtqa yryspyn.
Alsyn dep el, mol ónim
Ala jazdaı sý ishtim.
Suly: Men sulymyn, ulannyń
S. Aqerke Tulparyna unadym.
Baptaǵan ár dıqanǵa
Basymdy ıip turamyn.

Jumbaqtar:
İshi tolǵan shárbat
Dámi qandaı áıbat
Úzesiń birden júzin
Onyń aty -...(júzim)

Dóp - dóńgelek sary
İshinde bar dáni
Qyzyǵasyń kórip
Onyń aty -...(órik)

Japyraqty tasalap
Ósetin jeri baqsha - baq
Kúreń qyzyl shirkin aı
Onyń aty -...(qulpynaı)

Bir sabaqta kóp túıme
Jeı almaısyń kók kúıde
Sanap qara qansha
Onyń aty -...(shıe)

Pisetin kezi dál kúzde
Mezgilsiz ony úzbe.
Aýzyńnan ketpes bal dámi
Onyń aty...(Shabdaly)
Kúz hanshaıymyna jemis - jıdekter taqpaq aıtqysy kelip otyr.
Jansaıa: Men almurtpyn, almurtpyn,
Kúzde jınap alatyn.
Baldyraǵan bireýin,
Jeseń toıyp qalatyn.
Nurlanbek: Sary altyndaı áńgelek,
Qandaı tátti áńgelek.
Dámi aýzyńnan ketpeıdi,
Balyń da oǵan jetpeıdi.
Móldir: Men shıemin, shıemin,
Kúnniń kózin súıemin.
Qyshqyl shyryn mende bar,
Tómen basty ıemin.