- 21 qań. 2020 00:00
- 261
Tabysty bolý – adamnyń básekelestik kórinisi
Tabysty bolý degende adamǵa keleshekte óziń qalaǵan mamandyǵyńnyń zeınetin kórý dep bilemin. Ol básekelestik qabiletiniń bir kórinisi bolyp sanalady. Derekter arqyly tarazylap kórsek, báseke –ol zamannyń suranysyna jaýap beretin taýar ónimderi. Al, men sıaqty bolashaǵymdy jazýshylyqpen baılanystyrǵym keletin jastar, ne jazsaqta zaman aǵymymen úndesip, halyqtyń aıtatyn oıymen dál kelýi, halyqtyń júreginen shyǵatyn taqyrypty tańdap alýymyzda. Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti N.Á.Nazarbaev «Básekelik qabilet degenimiz – ulttyń aımaqtyq nemese jahandyq naryqta baǵasy, ıa bolmasa sapasy jóninen ózgelerden utymdy dúnıe usyna alýy. Bul materıaldyq ónim ǵana emes, sonymen birge, bilim, qyzmet, zıatkerlik ónim nemese sapaly eńbek resýrstary bolýy múmkin.»-dep aıtpaqshy, taqyrypty «Máńgilik eldiń» ulttyq qundylyqtaryn basqa álemge atyn jaıyp, aqparat berý, «Sıfrly Qazaqstan» baǵdarlamalaryn jetik bilýge, jańa dáýir ádebıetin «Ushtuǵyrlyq tilde» taratýǵa ózimdi daıarlaýdamyn. Memlekettik tildiń jahandyq jańarý áleminde qazaq poezıasymen prozasynda bolyp jatqan aqyn- jazýshylardyń shyǵarmalaryn úsh tilde taratý, aldyǵa qoıǵan maqsatym dep aıtýǵa bolady. Til arqyly osynaý qoǵamda nasıhattalýy tıis, jaqsy dástúrlermen zamanýı adamshylyq ister, keıde talas týdyratyn, adamı rýhanı jańǵyrtatyn kókeıkesti máselelerdi usyný, adamnyń asyl muraty ekenin uǵyndyrýǵa tyrysýdamyn. Men, ózim turatyn Aqtóbe ólkesiniń jańalyqtaryn búkilálemge pash etýdi, qarapaıym eńbek adamdaryn áńgimelerime qosyp, qazaq eliniń qaısarlyǵyn, birbetkeıligin, namysqoılyǵyn, erjúrektiligin óz áńgimelerime arqaý etpekpin. Bizdiń batysta ornalasqan oblysymyzda hımıalyq elementter kóp, baı jer. Munaı ónimderin, hrom rýdasyn, mys konsentraty, altyn kenderin shyǵaratyn ekijúzge jýyq kásiporyndarda áleýmettik –ekonomıkalyq kórsetkishterin arttyrýda, óńir halqy úlken úles qosýda. Oblysymyzdyń eldi mekenderine jyl saıyn kógildir otynmen qamtamasyz ete otyryp, endi shaǵyn aýyldarǵa on bes gaz jelisin qosý josparlanyp otyr. «Baqytty bala» otbasylyq baǵdarlamasy boıynsha, jas otbasylardy turǵyn úımen kóptep qamtamasyz etýde.Osy jyly birneshe kásiporyndarda turǵyndardyń eńbekaqysy ósirilip, materıaldyq jaǵdaılary jaqsaryp,kásipkerlik salasy damý ınstıtýttary arqyly qarjylandyrylyp, kásipkerlik sýbektileri kóptep damýda.
Sonymen birge, jazýshylardyń oqıǵaly romandary, povesterin oqyp, keleshekte ózim osylaı jazǵym keledi. Jazýshy Kemel Toqaevtyń shytyrman, izkesýshilik povesteri kóp kóńilenen shyǵyp, elge tanymal boldy. Qazirgi tańda sol kisiniń izbasary urpaǵy, til bilýdiń polıgloty atanǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasymjomart Toqaevtyń birneshe tilde saıraýy el tutqasyn ustaǵan azamattyń eń bıik shyńy der edim.
Qoryta aıtqanda, jazý isimen aınalysýym , bolashaqta el suranysyn qanaǵattandyratyn túrli halyqaralyq jaǵdaılyq taqyryptar, suranysy bar shyǵarmalardy jazyp qana qoımaı, ózge tilde aýdarý arqyly «qazaq» ultynyń básekege qabiletti tekti urpaq ekenin, álemge túsindire otyryp, tirshilikke jiberse bıylǵy jyly júz jasaıtyn Juban aǵamyzdaı «myń ólip, myń tirilgen qazaq ultynyń urpaǵy ekenimdi», básekege qabiletti jas bolashaq órken jaıar tulǵa ekenimdi maqtan tutamyn.
Aqtóbe qalasy №61 jalpy bilim
beretin orta mektebiniń 9 «a» klass oqýshysy
Ǵazızov Nurádil Ǵalıasqaruly