Tabıǵattaǵy janýarlar men ósimdikterdiń baılanysy
Sabaqtyń taqyryby: Tabıǵattaǵy janýarlar men ósimdikterdiń baılanysy
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Tabıǵattaǵy janýarlar men ósimdikterdiń baılanysy týraly maǵlumat berý. Tabıǵattaǵy zat aınalysymen tanystyrý.
Damytýshylyq: Oılaý qabiletterin jáne oılaryn tolyq jetkize bilý, ózdiginen, toppen jumys isteý daǵdylaryn damytý. Bilim alýǵa qyzyǵýshylyǵyn arttyrý
Tárbıelik: Oqýshylarǵa tabıǵatty aıalaýǵa jáne qorektený tizbegin qurýǵa úıretý.
Sabaqtyń tıpi: Aralas sabaq
Sabaqtyń túri: dástúrli
Sabaqta qoldanylatyn ádis - tásilder: túsindirý, suraq - jaýap, baıandaý,
áńgimeleý, taldaý, kórnekilik, sto
Sabaqta qoldanylatyn kórnekilikter: «Ómir aınalysy» syzbasy, tirek - syzbalar, úlestirmeli kartochkalar, janýarlar men ósimdikterdiń sýretteri, ınteraktıvti taqta
Sabaqqa qajetti qural - jabdyqtar: A3 plakaty, jelim, túrli tústi
flomasterler
Pánaralyq baılanys: qazaq tili, ádebıettik oqý, bıologıa
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý bólimi. Psıhologıalyq daıyndyq
Qorqytpaımyz qustardy,
Qyzyqtaımyz ushqandy.
Úrkitpeımiz ańdardy
Jasamaımyz dushpandyq!
II. Úı tapsyrmasyn tekserý
- Úıge berilgen «Ulý» taqyrybyn oqyp, mazmunyn aıtý
- Ulýdyń sýretin salý.
- Suraqtarǵa jaýap jazý
III. Úı tapsyrmasyn bekitý
«Janýarlar» taqyrybynda test jumysy
1. Tirshilik etý ortasy degenimiz ne?
A) Janýarlardyń minez - qulqy
Á) Janýarlardyń tirshilik etýine qolaıly jer
B) Janýarlardyń syrtqy túr - kelbeti
2. Ulýdyń denesinde «úkkish» dep neni ataıdy?
A) Baqalshyq Á) Múıizi B) Tisteri men tili
3. Tómendegi órmekshi tárizdilerdiń qaısysy ýly jáne adam ómirine qaýip tóndiredi?
A) Órmekshi Á) Búıi men qaraqurt B) Qanqyz
4. Ulýdyń baqalshyqty ulýlary neshe kúnnen keıin shyǵady?
A) 18 Á) 24 B) 27
5. Zıandy parazıt qurtty kórset.
A) İshekqurt Á) Súlik B) Jaýynqurt
6. Ulý neshe santımetr tereńdikke deıin kirip, uıqyǵa ketedi?
A) 4 - 6 sm Á) 7 - 9 sm B) 5 - 10 sm
7. İshek qurttyń jumyrtqalaryn qandaı jándik taratady?
A) Shybyn Á) Shegirtke B) Masa
8. Qazaqstandaǵy eń iri órmekshini ata?
A) Orman kenesi Á) Búıi B) Qaraqurt
IV. Jańa materıaldy meńgertý
1. Qyzyǵýshylyqty oıatý
«Ormannyń adam ómirindegi róli» taqyrybyndaǵy áńgimeden bastalady. Ári qaraı balalar Ǵabdolla Toqaıdyń «Bala men kóbelek» atty óleńin sahnalaıdy.
Bala: Gúlzar kórki kóbelek,
Ushtyń nege tynbaı?
Neni qorek etesiń?
Qaı álemnen kelesiń?
Kóbelek: Kógaldarda, baqtarda,
Ormanda meniń turaǵym.
Kún nurynan nár alyp,
Gúldi qorek qylamyn.
Taǵdyr bergen bir kúnim
Tynysh ótse, tilegim.
- Kóbelektiń ómiri nege baılanysty ekenin taldańdar.
Gúlder Kóbelek
- Ómir súrý belgilerin atańdar. (Qorektený, qozǵalys, tynys alý, ósý, damý, ólý)
Júzege asyrý.
1. Balalar janýarlar týraly materıaldardy eske túsiredi, soǵan qatysty ár top basshysy kartochkadaǵy suraqtardy tańdaıdy.
- Shópqorektilerge qandaı janýarlar jatady?
- Etpen qorektenetin nemese jyrtqyshtar
- Ósimdiktermen de, ańdarmen de qorektenetin janýarlar.
- Jándiktermen qorektenetin janýarlar.
2. Tiri tabıǵat ókilderiniń tirshilik aınalysynda mańyzdy ról atqaratynyn áńgimelep beriledi; topyraqtyń osy tirshilik tizbegindegi atqaratyn rólin, eger topyraq joıylsa, osy sheńberdiń de quryp ketetini týraly aıtylady.
2. Maǵynany taný.
Ósimdik aýadan kómirqyshqyl gazyn, al topyraqtan sý, túrli tuz jáne basqa qorektik zattar sińiredi. Alynǵan qorektik zattardan kún sáýlesiniń áserimen japyraqta qant men krahmal túziledi. Olar ósimdiktiń ósýine jaǵdaı jasaıdy. Ósimdikpen adamdar men janýarlar qorektenedi. Qorytylmaǵan tamaq qaldyqtary, ólgen janýarlar men ósimdikter topyraqqa túsedi. Olar topyraqta qarashirikke aınalady, mıkrobtar olardy mıneraldyq tuzdarǵa ajyratady. Mıneraldyq tuzdarmen qaıtadan ósimdikter qorektenedi. Tizbek tuıyqtaldy. Osylaısha tabıǵattaǵy zat aınalymy júredi.
Shirindi
Mıkroorganızmderdiń yqpaly
Tuzdar
Ósimdikter qoregi
Janýarlar qoregi
Ósimdikter, janýarlar óledi
Topyraqqa túsedi.
Mine, tabıǵattaǵy zattar osylaısha sheńber boıymen tirshilik etedi.
Ózekti suraq. Jer betinen osy tirshilik sheńberindegi quramdas bólikteriniń biri joıylsa ne bolady:
Qyran toby: «Ósimdikter joıylsa»
Suńqar toby: «Janýarlar quryp ketse»
Barys toby: «Topyraq joıylsa»
Bul suraqtardy aldymen top ishinde talqylap, sodan soń daýystap aıtylady.
Jalpy suraq: «Sańyraýqulaqtar men bakterıalar joıylsa»
Muǵalim: Jerdegi barlyq tirshilik ıeleri bir - birimen qorek tizbegi arqyly baılanysady. Saryshunaq egistikte ósetin dánmen qorektenedi. Sarshunaqtyń ózin túlki ustap jeýi múmkin. Iaǵnı, «dán - sarshunaq - túlki» qorek tizbegi paıda boldy.
Buǵy shóp jeıdi. Buǵynyń ózi - qasqyrdyń jemi. «Shóp - buǵy - qasqyr» qorek tizbegi paıda boldy. Jándikter ósimdik jeıdi. Kólbaqa jándiktermen qorektenedi. Kólbaqany qutan jeıdi. Qorek tizbegi: «ósimdik - jándik - kólbaqa - qutan».
Birinshi býyny - ósimdik
Ekinshi býyny - ósimdikpen qorektenetin janýarlar
Úshinshi býyny - jyrtqyshtar
V. Bekitý. Oı - tolǵanys
Tapsyrma. Úlgi boıynsha qorek tizbegin qurastyrý:
Astyq - tyshqan - túlki
Shóp - kıik - qasqyr
Gúlder – jándikter - qustar
Japyraq - shirindi - qumyrsqalar
Suraq: Nelikten qorek tizbegin buzýǵa bolmaıdy?
VI. Sabaqty qorytyndylaý. Sózderdi ornalastyr.
1. Ósimdik aýadan kómirqyshqyl gazyn sińiredi.
2. Qorektik zattardan japyraqta krahmal men qant túziledi.
3. Ósimdikpen adamdar men janýarlar qorektenedi.
4. Qorytylmaǵan tamaq qaldyqtary, ólgen janýarlar men ósimdikter topyraqqa túsedi.
5. Topyraqta qarashirikke aınalady, mıkrobtar olardy mıneraldyq tuzdarǵa ajyratady.
6. Mıneraldyq tuzdarmen ósimdikter qorektenedi.
Balalar tabıǵattaǵy janýarlar men ósimdikter baılanysy týraly bilgenderin pysyqtaıdy.
Qorytyndy. Barlyq tiri organızmder men topyraq - bizdiń planetamyzdaǵy birtutas tirshilik sheńberiniń músheleri.
Aǵash, buta jáne shópterdi qorǵaý arqyly sen sol jerde tirshilik etetin ańdarǵa, qustarǵa jáne jándikterge kómektesesiń.
VII. Úıge tapsyrma berý
- Oqýlyqtaǵy mátindi oqý
- Suraqtar men jaýaptar
- Tabıǵattaǵy zat aınalymy sýretin salý
VIII. Baǵalaý
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Tabıǵattaǵy janýarlar men ósimdikterdiń baılanysy týraly maǵlumat berý. Tabıǵattaǵy zat aınalysymen tanystyrý.
Damytýshylyq: Oılaý qabiletterin jáne oılaryn tolyq jetkize bilý, ózdiginen, toppen jumys isteý daǵdylaryn damytý. Bilim alýǵa qyzyǵýshylyǵyn arttyrý
Tárbıelik: Oqýshylarǵa tabıǵatty aıalaýǵa jáne qorektený tizbegin qurýǵa úıretý.
Sabaqtyń tıpi: Aralas sabaq
Sabaqtyń túri: dástúrli
Sabaqta qoldanylatyn ádis - tásilder: túsindirý, suraq - jaýap, baıandaý,
áńgimeleý, taldaý, kórnekilik, sto
Sabaqta qoldanylatyn kórnekilikter: «Ómir aınalysy» syzbasy, tirek - syzbalar, úlestirmeli kartochkalar, janýarlar men ósimdikterdiń sýretteri, ınteraktıvti taqta
Sabaqqa qajetti qural - jabdyqtar: A3 plakaty, jelim, túrli tústi
flomasterler
Pánaralyq baılanys: qazaq tili, ádebıettik oqý, bıologıa
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý bólimi. Psıhologıalyq daıyndyq
Qorqytpaımyz qustardy,
Qyzyqtaımyz ushqandy.
Úrkitpeımiz ańdardy
Jasamaımyz dushpandyq!
II. Úı tapsyrmasyn tekserý
- Úıge berilgen «Ulý» taqyrybyn oqyp, mazmunyn aıtý
- Ulýdyń sýretin salý.
- Suraqtarǵa jaýap jazý
III. Úı tapsyrmasyn bekitý
«Janýarlar» taqyrybynda test jumysy
1. Tirshilik etý ortasy degenimiz ne?
A) Janýarlardyń minez - qulqy
Á) Janýarlardyń tirshilik etýine qolaıly jer
B) Janýarlardyń syrtqy túr - kelbeti
2. Ulýdyń denesinde «úkkish» dep neni ataıdy?
A) Baqalshyq Á) Múıizi B) Tisteri men tili
3. Tómendegi órmekshi tárizdilerdiń qaısysy ýly jáne adam ómirine qaýip tóndiredi?
A) Órmekshi Á) Búıi men qaraqurt B) Qanqyz
4. Ulýdyń baqalshyqty ulýlary neshe kúnnen keıin shyǵady?
A) 18 Á) 24 B) 27
5. Zıandy parazıt qurtty kórset.
A) İshekqurt Á) Súlik B) Jaýynqurt
6. Ulý neshe santımetr tereńdikke deıin kirip, uıqyǵa ketedi?
A) 4 - 6 sm Á) 7 - 9 sm B) 5 - 10 sm
7. İshek qurttyń jumyrtqalaryn qandaı jándik taratady?
A) Shybyn Á) Shegirtke B) Masa
8. Qazaqstandaǵy eń iri órmekshini ata?
A) Orman kenesi Á) Búıi B) Qaraqurt
IV. Jańa materıaldy meńgertý
1. Qyzyǵýshylyqty oıatý
«Ormannyń adam ómirindegi róli» taqyrybyndaǵy áńgimeden bastalady. Ári qaraı balalar Ǵabdolla Toqaıdyń «Bala men kóbelek» atty óleńin sahnalaıdy.
Bala: Gúlzar kórki kóbelek,
Ushtyń nege tynbaı?
Neni qorek etesiń?
Qaı álemnen kelesiń?
Kóbelek: Kógaldarda, baqtarda,
Ormanda meniń turaǵym.
Kún nurynan nár alyp,
Gúldi qorek qylamyn.
Taǵdyr bergen bir kúnim
Tynysh ótse, tilegim.
- Kóbelektiń ómiri nege baılanysty ekenin taldańdar.
Gúlder Kóbelek
- Ómir súrý belgilerin atańdar. (Qorektený, qozǵalys, tynys alý, ósý, damý, ólý)
Júzege asyrý.
1. Balalar janýarlar týraly materıaldardy eske túsiredi, soǵan qatysty ár top basshysy kartochkadaǵy suraqtardy tańdaıdy.
- Shópqorektilerge qandaı janýarlar jatady?
- Etpen qorektenetin nemese jyrtqyshtar
- Ósimdiktermen de, ańdarmen de qorektenetin janýarlar.
- Jándiktermen qorektenetin janýarlar.
2. Tiri tabıǵat ókilderiniń tirshilik aınalysynda mańyzdy ról atqaratynyn áńgimelep beriledi; topyraqtyń osy tirshilik tizbegindegi atqaratyn rólin, eger topyraq joıylsa, osy sheńberdiń de quryp ketetini týraly aıtylady.
2. Maǵynany taný.
Ósimdik aýadan kómirqyshqyl gazyn, al topyraqtan sý, túrli tuz jáne basqa qorektik zattar sińiredi. Alynǵan qorektik zattardan kún sáýlesiniń áserimen japyraqta qant men krahmal túziledi. Olar ósimdiktiń ósýine jaǵdaı jasaıdy. Ósimdikpen adamdar men janýarlar qorektenedi. Qorytylmaǵan tamaq qaldyqtary, ólgen janýarlar men ósimdikter topyraqqa túsedi. Olar topyraqta qarashirikke aınalady, mıkrobtar olardy mıneraldyq tuzdarǵa ajyratady. Mıneraldyq tuzdarmen qaıtadan ósimdikter qorektenedi. Tizbek tuıyqtaldy. Osylaısha tabıǵattaǵy zat aınalymy júredi.
Shirindi
Mıkroorganızmderdiń yqpaly
Tuzdar
Ósimdikter qoregi
Janýarlar qoregi
Ósimdikter, janýarlar óledi
Topyraqqa túsedi.
Mine, tabıǵattaǵy zattar osylaısha sheńber boıymen tirshilik etedi.
Ózekti suraq. Jer betinen osy tirshilik sheńberindegi quramdas bólikteriniń biri joıylsa ne bolady:
Qyran toby: «Ósimdikter joıylsa»
Suńqar toby: «Janýarlar quryp ketse»
Barys toby: «Topyraq joıylsa»
Bul suraqtardy aldymen top ishinde talqylap, sodan soń daýystap aıtylady.
Jalpy suraq: «Sańyraýqulaqtar men bakterıalar joıylsa»
Muǵalim: Jerdegi barlyq tirshilik ıeleri bir - birimen qorek tizbegi arqyly baılanysady. Saryshunaq egistikte ósetin dánmen qorektenedi. Sarshunaqtyń ózin túlki ustap jeýi múmkin. Iaǵnı, «dán - sarshunaq - túlki» qorek tizbegi paıda boldy.
Buǵy shóp jeıdi. Buǵynyń ózi - qasqyrdyń jemi. «Shóp - buǵy - qasqyr» qorek tizbegi paıda boldy. Jándikter ósimdik jeıdi. Kólbaqa jándiktermen qorektenedi. Kólbaqany qutan jeıdi. Qorek tizbegi: «ósimdik - jándik - kólbaqa - qutan».
Birinshi býyny - ósimdik
Ekinshi býyny - ósimdikpen qorektenetin janýarlar
Úshinshi býyny - jyrtqyshtar
V. Bekitý. Oı - tolǵanys
Tapsyrma. Úlgi boıynsha qorek tizbegin qurastyrý:
Astyq - tyshqan - túlki
Shóp - kıik - qasqyr
Gúlder – jándikter - qustar
Japyraq - shirindi - qumyrsqalar
Suraq: Nelikten qorek tizbegin buzýǵa bolmaıdy?
VI. Sabaqty qorytyndylaý. Sózderdi ornalastyr.
1. Ósimdik aýadan kómirqyshqyl gazyn sińiredi.
2. Qorektik zattardan japyraqta krahmal men qant túziledi.
3. Ósimdikpen adamdar men janýarlar qorektenedi.
4. Qorytylmaǵan tamaq qaldyqtary, ólgen janýarlar men ósimdikter topyraqqa túsedi.
5. Topyraqta qarashirikke aınalady, mıkrobtar olardy mıneraldyq tuzdarǵa ajyratady.
6. Mıneraldyq tuzdarmen ósimdikter qorektenedi.
Balalar tabıǵattaǵy janýarlar men ósimdikter baılanysy týraly bilgenderin pysyqtaıdy.
Qorytyndy. Barlyq tiri organızmder men topyraq - bizdiń planetamyzdaǵy birtutas tirshilik sheńberiniń músheleri.
Aǵash, buta jáne shópterdi qorǵaý arqyly sen sol jerde tirshilik etetin ańdarǵa, qustarǵa jáne jándikterge kómektesesiń.
VII. Úıge tapsyrma berý
- Oqýlyqtaǵy mátindi oqý
- Suraqtar men jaýaptar
- Tabıǵattaǵy zat aınalymy sýretin salý
VIII. Baǵalaý
You Might Also Like
-
E - learning (aǵylshyn tilinen Electronic Learning qysqartylǵan) – elektrondyq oqytý júıesi, qashyqtan oqytý, kompúterdiń kómegimen oqytý, jelilik oqytý, vırtýaldy oqytý, aqparattyq, elektrondyq teh...
