Arnaý ánder men kúıler
Taqyryby: «Arnaý ánder men kúıler»
Qurmanǵazy Saǵyrbaıuly «Aman bol, sheshem, aman bol» - tyńdaý;
Sózi: O. Áýbakirovtiki
Áni: K. Qýatbaevtiki «Aq ájem» ánin - úırený;
Maqsaty: «ana», «áje» taqyrybyn sabaqqa arqaý ete otyryp, jańa sabaqty meńgertý jáne qorytyndylaý;
Tárbıelik máni: Sabaqta arqaý etken negizgi uǵymdar arqyly mýzyka tyńdap jáne án úırene otyryp, úlkendi syılaýǵa, qurmetteýge, izetti bolýǵa tárbıeleý;
Damytýshylyq máni: oqýshylardyń toppen, jeke jumys jasaý qabiletterin damytý jáne sabaqta alǵan bilimderin ómirmen baılanystyrý qabiletterin damytý;
Sabaqtyń túri: jańa sabaqty meńgertý;
Sabaqtyń ádis - tásilderi: synı turǵydan oılaý jobasynyń strategıalaryn qoldaný;
Kórnekilikter: ınteraktıvti taqta, dombyra, ánniń sózin monıtordan kórsetý, slaıdtar, kespeler, markerler, baıan, úntaspalar t. b
Sabaqtyń ótý barysy:
Kirispe: (kúı oınalyp turady) Oqýshylarmen amandasý. Oqýshylar 4 topqa bólinip otyrady.
I. Qyzyǵýshylyqty oıatý: «BBÚ» syzba ádisi
Kútiletin nátıje:
• burynǵy bilimdi jańa bilimmen ushtastyra alady;
• usynylǵan aqparatty synı turǵydan baǵalaı alady;
• aqparatpen jumys jasaý barysynda yqylasty bolady;
• aqparatpen óz betinshe jumys jasaı alady;
«Assosasıa» strategıasy qoldanylady. Maqsaty: Oqýshylardyń yntasyn, belsendiligin, sabaqqa qyzyǵýshylyǵyn arttyrý;
Kútiletin nátıje:
* problema týraly óz bilimin usyný;
* usynylǵan problemany tolyq qorytyndylaı alý;
* tanym áreketi prosesinde qarym – qatynas sheberligi;
* bilimdi problema boıynsha aktýaldandyrý;
Sabaq «arnaý» sózine assosasıa jasaýdan bastalady. (2 mınýt)
Dápter arnaý, óleń arnaý, jyr arnaý, kúı arnaý, án arnaý t. b
Ár top óz oılaryn ortaǵa salyp taldaıdy. Aýdıtorıaǵa usynady.
II. «Maǵynany taný: «jıgso» ádisi qoldanylady.
Kútiletin nátıje aqparatty óz betinshe uǵynady jáne meńgere alady;
*Meńgergen aqparatty baıandap aıtyp bere alady;
* mátinmen óz betinshe jumys jasaı alady;
* jańa aqparatpen jumys jasaýǵa yntaly bolady;
* ózgeni tyńdap óz oıyn ashyq aıta alady;
* ózi oqıdy jáne ózgeni oqytady;
* tanym áreketi prosesinde qarym-qatynas;
- Oqýshylar, ornymyzdan turyp eksporttyq toptarǵa baraıyq. Ol úshin árbir januıa múshesi 1 - 2 - 3 dep sanaıdy. 1 - dep sanaǵandar 1 - shi topqa, 2 - dep sanaǵandar 2 - shi topqa, 3 - dep sanaǵandar 3 - shi topqa (1 mınýt )
1 - shi top: Qurmanǵazy Saǵyrbaıuly - qazaqtyń uly kúıshi sazgeri. Qurmanǵazy ómir boıy teńsizdikpen, baılardyń zorlyq zombylyǵymen kúresip ótken. Sol kezdegi jaǵymsyz áreketterge qarsy shyǵyp, ádilettilikke shaqyrǵan atalarymyzdyń biri. Bul qylyǵy úshin patshalarǵa da, baılarǵa da jaqpaǵan ol jazyqsyz birneshe ret túrmege qamalady.
2 - shi top: Bir kúni Qurmanǵazyǵa jala japqan Aqbaıdyń Áýbákiri degen baı ony ury dep patshaǵa aryz jazyp, ony jendetterine ustap ákelýdi buıyrady.
Qurmanǵazy otbasymen qannen - qapersiz otyrǵanda patshanyń soldattary keledi. Ony jan - jaqtan qaýmalap ustap, syrtta turǵan arbaǵa aıdap alyp barady. Sol kezde anasy Alqa qasyna keledi. Anasy qushaqtap, qoshtasyp, mańdaıynan súıedi. Sol kezde Qurmanǵazy áli kúnge deıin mápelep ósirgen anasyna esh kómek kórsete almaǵanyna qynjylyp: «Qashan seniń aq sútińdi aqtaımyn, tek saǵan ýaıym men qaıǵydan basqa esh nárse kórsete almadym - aý»,- dep qolyna dombyrasyn alyp bir kúı shertedi.
3 - shi top: Ár adamnyń qandaı da bolmasyn ishki sezimi bolady. Sol sezimdi mýzyka arqyly nemese kúı arqyly jetkizedi. Ol óte jaqyn adamdarǵa arnalǵandyqtan arnaý ánder men kúıler taqyrybyna jatady. Ondaı ánder men kúıler ár sazgerde de bar. Sonyń biri - uly kúıshi Qurmanǵazy shyǵarmashylyǵynda. Onyń anasyna arnalǵan birneshe kúıi bar. Mysaly: «Qaıran sheshem», «Aman bol, sheshem, aman bol», «Alqa»
Sergitý sáti: Kúı áýenimen qazaq bıiniń qımyldaryn kórsetip bıleý.(1 mınýt)
Daýys jattyǵýyn jasaý.
«Áje» týraly ándi úırenip oryndaý.( 5 mınýt)
• ánniń sózine taldaý jasaý
• ánniń avtorlarymen tanysý
• ánge mýzykalyq taldaý jasaý
• ándi úırený
Aq ájem
Sózin jazǵan: O. Áýbákirov
Ánin jazǵan: K. Dúısekeev
1. Óziń meni ósirgen,
Aınalaıyn aq ájem.
Tentek bolsam keshirgen,
Shóldediń be aı dana ájem? 2 ret
2. Shaı qaınatyp keleıin,
Sheker salyp jan ájem.
Ózim quıyp bereıin,
Baldaı tátti bal ájem. 2 ret
III. Oı - tolǵanys: «Galereıaǵa saıahat» strategıasy qoldanylady.
Maqsaty: Jańa taqyryp boıynsha alǵan bilimderin jınaqtaý, sýretteý, qorytyndylaý.
Kútiletin nátıje:
*aqparatpen yqylasty jumys jasaý;
*usynylǵan problema jaıynda ózgelerdiń pikirin bilý;
* estetıkalyq talǵamnyń talapqa saı bolýy;
*saraptaý, jınaqtaý, baǵalaý;
* mátin boıynsha belgilep alý, suraq qoıý, tujyrymdaý;
Arnaıy daıyndalǵan plakattarǵa Naýryz týraly alǵan bilimderin sýrettep salady nemese japsyrma qaǵazdarǵa óz pikirlerin jazady (5 mınýt)
Ár toptan bir oqýshy shyǵyp jasaǵan jumystaryn taqtaǵa ilip talqylaıdy. ( 5 mınýt)
Baǵalaý: Oqýshylardyń sabaq barysynda sabaqqa qatysymyn eskere otyryp baǵalaý.( 2 mınýt)
Úıge: Naýryzym - naqyl jyr ániniń sózin jattaý. Naýryz toıy taqyrybyna 5 mınýttyq esse jazyp kelý.
Qurmanǵazy Saǵyrbaıuly «Aman bol, sheshem, aman bol» - tyńdaý;
Sózi: O. Áýbakirovtiki
Áni: K. Qýatbaevtiki «Aq ájem» ánin - úırený;
Maqsaty: «ana», «áje» taqyrybyn sabaqqa arqaý ete otyryp, jańa sabaqty meńgertý jáne qorytyndylaý;
Tárbıelik máni: Sabaqta arqaý etken negizgi uǵymdar arqyly mýzyka tyńdap jáne án úırene otyryp, úlkendi syılaýǵa, qurmetteýge, izetti bolýǵa tárbıeleý;
Damytýshylyq máni: oqýshylardyń toppen, jeke jumys jasaý qabiletterin damytý jáne sabaqta alǵan bilimderin ómirmen baılanystyrý qabiletterin damytý;
Sabaqtyń túri: jańa sabaqty meńgertý;
Sabaqtyń ádis - tásilderi: synı turǵydan oılaý jobasynyń strategıalaryn qoldaný;
Kórnekilikter: ınteraktıvti taqta, dombyra, ánniń sózin monıtordan kórsetý, slaıdtar, kespeler, markerler, baıan, úntaspalar t. b
Sabaqtyń ótý barysy:
Kirispe: (kúı oınalyp turady) Oqýshylarmen amandasý. Oqýshylar 4 topqa bólinip otyrady.
I. Qyzyǵýshylyqty oıatý: «BBÚ» syzba ádisi
Kútiletin nátıje:
• burynǵy bilimdi jańa bilimmen ushtastyra alady;
• usynylǵan aqparatty synı turǵydan baǵalaı alady;
• aqparatpen jumys jasaý barysynda yqylasty bolady;
• aqparatpen óz betinshe jumys jasaı alady;
«Assosasıa» strategıasy qoldanylady. Maqsaty: Oqýshylardyń yntasyn, belsendiligin, sabaqqa qyzyǵýshylyǵyn arttyrý;
Kútiletin nátıje:
* problema týraly óz bilimin usyný;
* usynylǵan problemany tolyq qorytyndylaı alý;
* tanym áreketi prosesinde qarym – qatynas sheberligi;
* bilimdi problema boıynsha aktýaldandyrý;
Sabaq «arnaý» sózine assosasıa jasaýdan bastalady. (2 mınýt)
Dápter arnaý, óleń arnaý, jyr arnaý, kúı arnaý, án arnaý t. b
Ár top óz oılaryn ortaǵa salyp taldaıdy. Aýdıtorıaǵa usynady.
II. «Maǵynany taný: «jıgso» ádisi qoldanylady.
Kútiletin nátıje aqparatty óz betinshe uǵynady jáne meńgere alady;
*Meńgergen aqparatty baıandap aıtyp bere alady;
* mátinmen óz betinshe jumys jasaı alady;
* jańa aqparatpen jumys jasaýǵa yntaly bolady;
* ózgeni tyńdap óz oıyn ashyq aıta alady;
* ózi oqıdy jáne ózgeni oqytady;
* tanym áreketi prosesinde qarym-qatynas;
- Oqýshylar, ornymyzdan turyp eksporttyq toptarǵa baraıyq. Ol úshin árbir januıa múshesi 1 - 2 - 3 dep sanaıdy. 1 - dep sanaǵandar 1 - shi topqa, 2 - dep sanaǵandar 2 - shi topqa, 3 - dep sanaǵandar 3 - shi topqa (1 mınýt )
1 - shi top: Qurmanǵazy Saǵyrbaıuly - qazaqtyń uly kúıshi sazgeri. Qurmanǵazy ómir boıy teńsizdikpen, baılardyń zorlyq zombylyǵymen kúresip ótken. Sol kezdegi jaǵymsyz áreketterge qarsy shyǵyp, ádilettilikke shaqyrǵan atalarymyzdyń biri. Bul qylyǵy úshin patshalarǵa da, baılarǵa da jaqpaǵan ol jazyqsyz birneshe ret túrmege qamalady.
2 - shi top: Bir kúni Qurmanǵazyǵa jala japqan Aqbaıdyń Áýbákiri degen baı ony ury dep patshaǵa aryz jazyp, ony jendetterine ustap ákelýdi buıyrady.
Qurmanǵazy otbasymen qannen - qapersiz otyrǵanda patshanyń soldattary keledi. Ony jan - jaqtan qaýmalap ustap, syrtta turǵan arbaǵa aıdap alyp barady. Sol kezde anasy Alqa qasyna keledi. Anasy qushaqtap, qoshtasyp, mańdaıynan súıedi. Sol kezde Qurmanǵazy áli kúnge deıin mápelep ósirgen anasyna esh kómek kórsete almaǵanyna qynjylyp: «Qashan seniń aq sútińdi aqtaımyn, tek saǵan ýaıym men qaıǵydan basqa esh nárse kórsete almadym - aý»,- dep qolyna dombyrasyn alyp bir kúı shertedi.
3 - shi top: Ár adamnyń qandaı da bolmasyn ishki sezimi bolady. Sol sezimdi mýzyka arqyly nemese kúı arqyly jetkizedi. Ol óte jaqyn adamdarǵa arnalǵandyqtan arnaý ánder men kúıler taqyrybyna jatady. Ondaı ánder men kúıler ár sazgerde de bar. Sonyń biri - uly kúıshi Qurmanǵazy shyǵarmashylyǵynda. Onyń anasyna arnalǵan birneshe kúıi bar. Mysaly: «Qaıran sheshem», «Aman bol, sheshem, aman bol», «Alqa»
Sergitý sáti: Kúı áýenimen qazaq bıiniń qımyldaryn kórsetip bıleý.(1 mınýt)
Daýys jattyǵýyn jasaý.
«Áje» týraly ándi úırenip oryndaý.( 5 mınýt)
• ánniń sózine taldaý jasaý
• ánniń avtorlarymen tanysý
• ánge mýzykalyq taldaý jasaý
• ándi úırený
Aq ájem
Sózin jazǵan: O. Áýbákirov
Ánin jazǵan: K. Dúısekeev
1. Óziń meni ósirgen,
Aınalaıyn aq ájem.
Tentek bolsam keshirgen,
Shóldediń be aı dana ájem? 2 ret
2. Shaı qaınatyp keleıin,
Sheker salyp jan ájem.
Ózim quıyp bereıin,
Baldaı tátti bal ájem. 2 ret
III. Oı - tolǵanys: «Galereıaǵa saıahat» strategıasy qoldanylady.
Maqsaty: Jańa taqyryp boıynsha alǵan bilimderin jınaqtaý, sýretteý, qorytyndylaý.
Kútiletin nátıje:
*aqparatpen yqylasty jumys jasaý;
*usynylǵan problema jaıynda ózgelerdiń pikirin bilý;
* estetıkalyq talǵamnyń talapqa saı bolýy;
*saraptaý, jınaqtaý, baǵalaý;
* mátin boıynsha belgilep alý, suraq qoıý, tujyrymdaý;
Arnaıy daıyndalǵan plakattarǵa Naýryz týraly alǵan bilimderin sýrettep salady nemese japsyrma qaǵazdarǵa óz pikirlerin jazady (5 mınýt)
Ár toptan bir oqýshy shyǵyp jasaǵan jumystaryn taqtaǵa ilip talqylaıdy. ( 5 mınýt)
Baǵalaý: Oqýshylardyń sabaq barysynda sabaqqa qatysymyn eskere otyryp baǵalaý.( 2 mınýt)
Úıge: Naýryzym - naqyl jyr ániniń sózin jattaý. Naýryz toıy taqyrybyna 5 mınýttyq esse jazyp kelý.