- 04 naý. 2024 23:50
- 210
Tabıǵı qorshaǵan orta
Jaratylystaný páni
Synyby: 5
Sabaqtyń taqyryby: §53 Tabıǵı qorshaǵan orta.
Sabaqtyń maqsaty:
Oqýshylarǵa tabıǵı qorshaǵan orta týraly túsinik berý, suraq-jaýap arqyly synı oılaý daǵdysyn arttyrý, ózara yntymaqtastyq ornatý.
Kútiletin nátıje:
1. Tabıǵı qorshaǵan orta týraly bilim alady.
2. Bilimdi óz betterimen meńgeredi.
3. Sózdik qory artady.
4. Birin-biri tyńdaýǵa úırenedi.
5. Synı oılaıdy.
Quraldar: AKT, ınteraktıvti taqta, slaıd, flıpchart, ǵalamtor málimetteri.
Sabaqtyń ádisi: Blým taksonomıasy, AKT, áńgimelesý, dıalog, suraq-jaýap.
Sabaqtyń barysy: Uıymdastyrý bólimi:
Oqýshylardy topqa bólý trenıńi:
Janýarlardyń attary qaǵazǵa jazylyp, oqýshylar sýyrady, sol janýardyń daýysyn dybystaý arqyly óz toptaryn tabady.
Top erejelerin eske túsirý.
Ár topta top basshysyn, hatshysyn, reporter, tálimger saılaý.
(Oqýshylar ózara kelisip, saılaıdy)
Baǵalaý krıterıılerin usyný.
Oılaý deńgeıi. Suraqtar men tapsyrmalar. Bal.
Bilý: Tirshilik ortasy degenimiz ne?
Túsiný: Tiri aǵzalar jer betinde qalaı taralǵan? 2 upaı
Nelikten jer sharynda ósimdikter men janýarlar árkelki taralǵan? 3upaı
Qoldaný: Ósimdikter men janýarlardyń qandaı túrleri jergilikti ólkede kezdesedi? Olardyń tirshiligi týraly
qyzyqty áńgimelerdi esińe túsirip , aıtyp berińder. 10 upaı
Taldaý: Oqýlyqpen jumys.
(Oqýshylar mátinmen tanysyp shyǵady)
Slaıdtar kórsetý arqyly janýarlar men ósimdikterdiń qorshaǵan ortaǵa beıimdelýin kórsetý.
Sýretti kóre otyryp ózderi qorytyndylap otyrady.
Adaptasıa termınine ózderi anyqtama jasap, maǵynasyn ashady, dápterge jazady.
Jınaqtaý. Sóztizbek «Amýr jolbarysy»
1. Janýarlardyń qorshaǵan ortasyna beıimdelýi. (adaptasıa)
2. Emen aǵashynyń tómengi bóliginen jemin aýlaıtyn qus. (Maýzerqus)
3. Amýr jolbarysy tirshilik etetin ormandy - sýly aımaq. (Ýssýrıı)
4. Jumyrtqasy aınalasyndaǵy tasqa uqsaıtyn qus. (qaRqylda)
5. Ótkir ıneleri bul janýardyń qorǵanyshy. (Jaıra)
6. Sý júrek dala janýary. (qoıan)
7. Sútqorektilerdiń ystyq aýamen kúresýde erekshe ról atqaratyn dene múshesi. (quLaq)
8. Uzyn jabysqysh tildi qosmekendi. (qurBaqa)
9. Uzyn moıyndy janýar. (jırAf)
10. Barlyq tirshilik ıesi úshin mańyzdy jaǵdaı. (jaRyq)
11. Qaıyń aǵashynyń tómengi bóliginen azyǵyn tabatyn qus. (balYqshy)
12. Qoregine baılanysty janýarlardyń arasynda týyndaıtyn janjal. (báSekelestik)
13. Qaraǵaı aǵashynyń tómengi bóligine azyǵyn aýlaıtyn qus. (dYrkepter)
Baǵalaý
Venn dıagramsy
Qurlyq janýarlary
Sý janýarlary - 5 upaı
Keri baılanys.
Baǵalaý: Krıterıı boıynsha oqýshylardyń ózin-ózi baǵalaý qorytyndysyna taldaý, qorytyndy baǵa.
Ósimdikter men janýarlardyń qandaı túrleri jergilikti ólkede kezdesedi? Olardyń tirshiligi týraly qyzyqty áńgimelerdi esińe túsirip , aıtyp berińder.
35-45 upaı «5»
24-34 upaı «4»
13-23 upaı «3»
0-12 upaı «2»
Úıge tapsyrma: Tabıǵat kórinisi beınelengen sýret salyp kelýdi tapsyrý.
Synyby: 5
Sabaqtyń taqyryby: §53 Tabıǵı qorshaǵan orta.
Sabaqtyń maqsaty:
Oqýshylarǵa tabıǵı qorshaǵan orta týraly túsinik berý, suraq-jaýap arqyly synı oılaý daǵdysyn arttyrý, ózara yntymaqtastyq ornatý.
Kútiletin nátıje:
1. Tabıǵı qorshaǵan orta týraly bilim alady.
2. Bilimdi óz betterimen meńgeredi.
3. Sózdik qory artady.
4. Birin-biri tyńdaýǵa úırenedi.
5. Synı oılaıdy.
Quraldar: AKT, ınteraktıvti taqta, slaıd, flıpchart, ǵalamtor málimetteri.
Sabaqtyń ádisi: Blým taksonomıasy, AKT, áńgimelesý, dıalog, suraq-jaýap.
Sabaqtyń barysy: Uıymdastyrý bólimi:
Oqýshylardy topqa bólý trenıńi:
Janýarlardyń attary qaǵazǵa jazylyp, oqýshylar sýyrady, sol janýardyń daýysyn dybystaý arqyly óz toptaryn tabady.
Top erejelerin eske túsirý.
Ár topta top basshysyn, hatshysyn, reporter, tálimger saılaý.
(Oqýshylar ózara kelisip, saılaıdy)
Baǵalaý krıterıılerin usyný.
Oılaý deńgeıi. Suraqtar men tapsyrmalar. Bal.
Bilý: Tirshilik ortasy degenimiz ne?
Túsiný: Tiri aǵzalar jer betinde qalaı taralǵan? 2 upaı
Nelikten jer sharynda ósimdikter men janýarlar árkelki taralǵan? 3upaı
Qoldaný: Ósimdikter men janýarlardyń qandaı túrleri jergilikti ólkede kezdesedi? Olardyń tirshiligi týraly
qyzyqty áńgimelerdi esińe túsirip , aıtyp berińder. 10 upaı
Taldaý: Oqýlyqpen jumys.
(Oqýshylar mátinmen tanysyp shyǵady)
Slaıdtar kórsetý arqyly janýarlar men ósimdikterdiń qorshaǵan ortaǵa beıimdelýin kórsetý.
Sýretti kóre otyryp ózderi qorytyndylap otyrady.
Adaptasıa termınine ózderi anyqtama jasap, maǵynasyn ashady, dápterge jazady.
Jınaqtaý. Sóztizbek «Amýr jolbarysy»
1. Janýarlardyń qorshaǵan ortasyna beıimdelýi. (adaptasıa)
2. Emen aǵashynyń tómengi bóliginen jemin aýlaıtyn qus. (Maýzerqus)
3. Amýr jolbarysy tirshilik etetin ormandy - sýly aımaq. (Ýssýrıı)
4. Jumyrtqasy aınalasyndaǵy tasqa uqsaıtyn qus. (qaRqylda)
5. Ótkir ıneleri bul janýardyń qorǵanyshy. (Jaıra)
6. Sý júrek dala janýary. (qoıan)
7. Sútqorektilerdiń ystyq aýamen kúresýde erekshe ról atqaratyn dene múshesi. (quLaq)
8. Uzyn jabysqysh tildi qosmekendi. (qurBaqa)
9. Uzyn moıyndy janýar. (jırAf)
10. Barlyq tirshilik ıesi úshin mańyzdy jaǵdaı. (jaRyq)
11. Qaıyń aǵashynyń tómengi bóliginen azyǵyn tabatyn qus. (balYqshy)
12. Qoregine baılanysty janýarlardyń arasynda týyndaıtyn janjal. (báSekelestik)
13. Qaraǵaı aǵashynyń tómengi bóligine azyǵyn aýlaıtyn qus. (dYrkepter)
Baǵalaý
Venn dıagramsy
Qurlyq janýarlary
Sý janýarlary - 5 upaı
Keri baılanys.
Baǵalaý: Krıterıı boıynsha oqýshylardyń ózin-ózi baǵalaý qorytyndysyna taldaý, qorytyndy baǵa.
Ósimdikter men janýarlardyń qandaı túrleri jergilikti ólkede kezdesedi? Olardyń tirshiligi týraly qyzyqty áńgimelerdi esińe túsirip , aıtyp berińder.
35-45 upaı «5»
24-34 upaı «4»
13-23 upaı «3»
0-12 upaı «2»
Úıge tapsyrma: Tabıǵat kórinisi beınelengen sýret salyp kelýdi tapsyrý.