InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Tamaqtaný fızıologıasy (5 - synyp)

Sabaqtyń maqsaty:
bilimdilik: oqýshylarǵa tamaqtaný fızıologıasy týraly túsinik berý;
damytýshylyq: oqýshylarǵa teorıalyq alǵan bilimderin kúndelikti tirshilikte paıdalana bilýge úıretý;
tárbıelik: oqýshylardy tártiptilikke, qarym - qatynas mádenıetine, ózine degen senimdiligine tárbıeleý.

Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: túsindirmeli, suraq - jaýap
Sabaqtyń kórnekilik quraly: býklet, slaıd
Pánaralyq baılanys: bıologıa
Sabaq barysy
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Sálemetsizder me, qyzdar! Otyryńyzdar. Oqýshylardy túgendep, sabaqqa qajetti materıaldardy tekserý.

İİ. Úı tapsyrmasy.
1. Qaýipsizdik tehnıkasyn ata.
2. Inemen qaýipsizdik tehnıkasyn aıt.
3. Qaıshymen qaýipsizdik tehnıkasyn aıt.
4. Tigin mashınasymen jumys kezindegi qaýipsizdik erejesi qandaı?

İİİ. Jańa sabaq.
Tamaqtaný degenimiz – organızmniń tirshiligin, densaýlyǵyn jáne eńbekke qabilettiligin saqtaý úshin qajetti qorektik zattardy sińirý prosesi. Adam aǵzasy tamaqpen birge tirshilik áreketine qajet nárýyzdar, maılar, kómirsýlardy, sondaı - aq bıologıalyq belsendi zattar – dárýmender men mıneraldy tuzdardy alady. Aǵzaǵa túsken tamaqty qorytýda as qorytý júıesi úlken ról atqarady. Tamaqty nárýyzdarǵa, maılarǵa, kómirsýlarǵa, olardy óz kezeginde jaı zattarǵa ydyratady.

Bul zattardyń barlyǵy as qorytý jolynda sińirilip, qan men lımfaǵa, ıaǵnı aǵzanyń suıyq ortasynda túsedi.
Adam ómirinde durys jáne tıimdi tamaqtaný mańyzdy ról atqarady. Tamaq alýan túrli bolýy kerek: etten jáne balyqtan jasalǵan taǵamdar, sút taǵamdary, kókónister men jemis - jıdekter, ósimdiktekti jáne janýartekti maılar.
Tamaqtaný mádenıetine erekshe nazar aýdarý kerek. Tamaqty kúnde bir mezgilde ishken durys, sonda tamaq edáýir tolyq qorytylady.

Sanıtarlyq - gıgıenalyq talaptar.
Tamaqty daıyndaý kezinde oǵan aǵzaǵa zıandy, aýrý týdyratyn mıkrobtar túsip, tamaqtan ýlanyp qalmaý úshin sanıtarlyq - gıgıenalyq talaptardy saqtaý kerek.
Bólmeler men jabdyqtarǵa qoıylatyn talaptar
1. Asúı bólmesi taza bolýy qajet. Ylǵal shúberekpen únemi súrtip otyrý kerek.
2. Taza ydysty jabyq shkafka nemese jabyq sórelerge qoıý kerek.
3. Tamaq qaldyqtaryn qaqpaǵy bar shelekke salyp, der kezinde shyǵaryp otyrý qajet.

Tamaq daıyndaıtyn adamǵa qoıylatyn talaptar
1. Tamaqty aljapqysh taǵyp daıyndaý kerek.
2. Qoldy tazalap jýý qajet.
3. Shashty jınap, oramal tartyp alý kerek.

Tamaqty jasaýǵa qoıylatyn talaptar
1. Merzimi ótip ketken azyq - túlikterdi paıdalanbaý kerek.
2. Azyq - túlikti bólýge, týraýǵa jeke - jeke taqtaılar qoldanylady.
3. Tamaq ázirleý aldynda azyq - túlikti muqıat jýyp, tazalaıdy jáne týraıdy.
4. Totyǵatyn metaldan jasalǵan jáne syry ketken ydysty paıdalanýǵa bolmaıdy.

Azyq - túlikti jáne daıyn tamaqty saqtaýǵa qoıylatyn talaptar
1. Azyq - túlik pen daıyn tamaqty jabyq ydysqa salady, merziminen artyq saqtaýǵa bolmaıdy.
2. Tez buzylatyn azyq - túlikti tońazytqyshta saqtaıdy.
3. Saqtaý merzimi ótip ketken, eskirgen azyq - túlikti tamaqqa paıdalanýǵa bolmaıdy. Budan adam ýlanyp qalýy múmkin.

Qaýipsizdik erejeleri
Elektr qýatymen jumys isteıtin aspaptardy paıdalaný
1. Elektr qýatymen jumys isteıtin aspaptardy otqa tózimdi tuǵyrǵa qoıý kerek.
2. Elektr plıtkasynyń symdary jerge qosylýy kerek.
3. Tok kózine qosatyn baýdyń jumysqa jaramdylyǵyn aldyn ala tekserip alǵan jón.
4. Aspaptyń aıyrtyǵynyn qurǵaq qolmen ustap qosyp – ajyratý qajet.
5. Jumys sońynda elektr aspabyn ajyratý kerek.

Ystyq ydyspen jáne suıyqtyqpen jumys isteý
1. Suıyqtyqty kastrólge erneýine jetkizbeı quıady.
2. Suıyqtyq qaınaǵannan keıin qyzdyrýdy azaıtý kerek.
3. Ystyq ydystyń qaqpaǵyn ashqanda, ózińnen qashyq ustaý qajet.
4. Qaınap jatqan suıyqtyqqa jarmany jáne basqa azyq - túlikti baıqap salý kerek.
5. Ystyq maıy bar tabaǵa azyq - túlikti alshaq turyp salý qajet.
6. Plıtadan ystyq ydysty alar kezde tutqyshty paıdalaný kerek.
7. Túbi maıysqan, ustaǵyshy synyp qalǵan ydystardy paıdalanýǵa bolmaıdy.

Aspaptarmen, kerek - jaraqtarmen jumys isteý
1. Pyshaqty paıdalanǵanda, ony óte joǵary kótermeńder.
2. Pyshaqty bergende sabymen usyný kerek.
3. Úkkishte azyq - túliktiń óte usaq bóligin úkpeńder.
4. Ettartqyshtan azyq - túlikti ótkizgende, ıterý úshin túıgishti paıdalanyńdar.

İİİ. Jańa sabaqty bekitý.
1. Tamaqtaný fızıologıasy degenimiz ne?
2. Adamnyń ómir súrýine tamaqtaný qandaı mańyzdy qyzmet atqarady?
3. Tamaqtaný mádenıeti degendi qalaı túsinesińder?
4. Qandaı dárýmenderdi bilesińder?

İÚ. Sabaqty qorytý. Mine, búgin tamaqtaný fızıologıasyn tanystyq. Qalaı tamaqtaný kerektigin, sanıtarlyq - gıgıenalyq talaptardy bildik.
Ú. Úıge tapsyrma. 1 taraý. 14 - 21 bet oqý.
Úİİ. Oqýshylardyń bilimin baǵalaý. Oqýshylardyń sabaqqa belsene qatysyp, suraqtarǵa jaýap berýine qaraı bilimderin baǵalaý.
Úİİİ. Jumys ornyn retke keltirý.