InfoHub Logo

Uıymdastyrý kezeńi:
- Sálemetsizder, ustazdar, oqýshylar jáne qonaqtar!
Táýelsiz elimizdiń tiregi – bilimdi urpaq. Órkenıet ózegi – bilim men ǵylym, tárbıe deıtin bolsaq, osynyń barlyǵynyń bastaýy – bastaýysh synyptarynan bastalatyny bárimizge aıan.
Kórnekti psıholog L. S. Vygotskıı. Ol alǵash ret bala damýynyń tómendegideı eki aımaǵy bolatyndyǵy jaıly teorıa usyndy.

1. Bala damýynyń jaqyn aımaǵy – balanyń tek úlkenderdiń kómegi arqyly atqara alatyn
isteri.
2. Bala damýynyń qol jetken aımaǵy – balanyń úlkenderdiń kómeginsiz isteı alatyn
isteri. Balanyń damýy birinshi aımaqty meńgerý arqyly júzege asady. Damýdyń qol jetken aımaǵy jaqyn aımaqpen ózara qyzmettese otyryp, ony ıgergen kezde damýǵa óris ashylady. Mine, osy teorıany negizge ala otyryp, «Altyn urpaq!» dep atalatyn 1synyptar arasynda uıymdastyrylyp otyrǵan ıntellektýaldy oıynymyzǵa qosh kelipsizder!

- Al, kelińder, kelińder!
Birińe – biriń erińder.
Bilimińdi tekserip,
Oıynǵa qatysyp kórińder.

- Al, qurmetti oqýshylar, osy ýaqytqa deıingi alǵan bilimimizdi top bolyp, jan aıamaı ortaǵa salaıyq. Ortaǵa úsh toptyń top basshylary kelip, kózderin juma otyryp, myna tústi qaǵazdardy tańdaıdy. Top basshylarǵa qaı tús qaǵazy buıyrsa, top músheleri de sol top bolyp, oryndaryna jaıǵasady.
Toptar:
1. Qyzyldar
2. Sarylar
3. Kókter

- Bul tústerdi nelikten tańdap aldy dep oılaısyńdar?
- Neniń kózderine uqsaıdy?
- Qane, sol baǵdarsham kózderiniń retimen turaıyqshy:
- Osy baǵdarsham kózderiniń qyzmetin kim bizge aıtyp beredi?
Qyzyl kózin ashqanda,
Synyq súıem baspa alǵa.
Sary kózin ashqanda,
Qarap qalma aspanǵa.
Jasyl kózin ashqanda,
Óte bergin jasqanba.
- Jaraısyńdar, balalar! Qane, barlyǵymyz óz tobymyzǵa jaıǵasaıyq.
Báıgege túspeı jaryspaı, Júıriktiń baǵy janar ma?
Bilim men óner jarysyp, Tálim, tárbıe tabar ma? Bul báıge – oıdyń, shapshańdyqtyń báıgesi.
«Kim júırik oıǵa, sol alda...» degendeı, oıyn jarys túrinde ótedi.
Ádilqazylar alqasyn saılaý:

Oıynnyń shartymen tanys bolyńyzdar:
1. «Báıge» ana tili jáne páninen aýyzsha suraqtar.
2. «Eń, alǵyr top!» ana tili páninen tapsyrmalar.\ juptyq jumys\
3. «Jorǵa» matematıka páninen aýyzsha esepter.
4. «Kim jyldam?» \Órnekter, teńdeýler, salystyrý - tapsyrmalaryn oryndaý.\
5. «Sıqyrly qalam.» dúnıetaný páninen elimizdiń tabıǵatyn beıneleý.

Muǵalim:
Ushqyr oıǵa serik bolsyn sheberlik,
Sóz kezegin «Báıgege» biz bereıik.
Aramyzda tapqysh dostar kóp eken,
Solardyń endi jaýaptaryn kóreıik. \Ár topqa 5 suraqtan beriledi, árbir jaýapqa 1upaı\

1. «Báıge»
- Dybystar neshege bólinedi? \ata\
- Qarlyǵash sózinde neshe býyn bar?
- Sóz neden quralady?
- «Shubat» qalaı jáne neden jasalady?
- Toqtar Áýbákirov kim?
- Sóılem aıaqtalǵanda ne qoıylady?
- Daýysty dybystar neshege bólinedi? \ata\
- O dybysy jýan ba, jińishke me?
- B. Momyshuly kim?
- Qandaı sózder bas árippen jazylady?
- Zattyń atyn bildiretin sózderge qandaı suraq qoıylady?
- Joǵary sóziniń qarama - qarsy sózin aıt.
- Á. Qasteev kim?
- Orman emshisi» dep qandaı qusty aıtady?
- Ádilqazylar toptardyń upaılaryn berip otyrady.

2. «Eń, alǵyr top!»
\ár topqa 3 - 3ten tapsyrma beriledi, bul kezeńde toptyń ishinen juptyq jumys oryndalady.\
a\1. Mátin
a\aı, apa, dápter, jol.
2. Sóz
á\Aqan men Asan taý basyna shyqty.
3. Sóılem
b\Álemde alýan túrli qustar bar. Olardyń birazyn sý qustary deıdi. Sebebi olar kóbinese sýda mekendeıdi.
á\Suraqtyń jaýaptaryn syzyqpen qosý.
Kim? Kimder? Ne? Neler? – suraǵyna tıisti sózderin tabý.

b\ Ár maldy óz tólimen syzyq arqyly qosý.

Shabyt tasyp, shalqysyp,
Eseppen án salysyp.
Jumbaq sherdi shashaıyq,
At salysyp aıanbaı, bar ónerge basaıyq. Kelesi kezeń:
3.«Jorǵa» Matematıka páninen aýyzsha esepter.
- Ondyqpen 100 - ge deıin týra sana.
- 50 men 20 sandarynyń qosyndysyn tap.
- Azaıǵysh 90, al azaıtqysh 70. Aıyrmanyń mánin tap. - Ákesi 50 jasta, al balasy odan 30 jas kishi. Balasy neshe jasta?
- Aıgúlde 100 tg. boldy, ol 40 tg. dápter satyp aldy. Aıgúlde neshe teńge qaldy?
- Ondyqpen keri sana.
- 40 pen 30-dyń qosyndysyn tap.
- Azaıǵysh 80, al azaıtqysh 10. Aıyrmanyń mánin tap.
- Jarysqa bir mektepten 30 bala, al ekinshi mektepten odan 10 bala artyq qatysty. Ekinshi mektepten neshe bala qatysty?
- Dúkenge 10 qorap alma, 20 qorap júzim ákeldi. Barlyǵy neshe qorap jemis ákeldi.
- 9-dan keıingi san....
- 30 ben 50 qosyndysyn tap.
- Azaıǵysh 60, al azaıtqysh 20. Aıyrmanyń mánin tap.
- Jibek apa 5kg shokolad, odan 4 kg artyq qatty kámpıt satyp aldy. Jibek apa barlyǵy neshe kg kámpıt aldy.
- Avtoturaqta 50 mashına tur edi, taǵyda 10 mashına keldi. Avtoturaqta barlyǵy neshe mashına boldy.

4.«Kim jyldam?» Órnekter, teńdeýler - tapsyrmalaryn oryndaý.
5.«Sıqyrly qalam»
Dúnıetaný páninen elimizdiń tabıǵatyn beıneleý.
Qorytyndy: Kóp birikse el bolar, kóp túkirse kól bolar - demekshi qurmetti oqýshylar búgingi ıntellektýaldy oıynǵa at - salysyp, top bolyp qatysqandaryńyzǵa kóp - kóp rahmet.
- Ádil qazylarǵa sóz berý. Oqýshylardy marapattaý.