Ásem-Aıdyń arýlary 2014
Taqyryby: «Ásem - Aıdyń arýlary 2014»
Maqsaty: «Qazaq qyzy» degen atqa laıyq oıy ásem, táni ásem, isi ásem bolyp qalyptasýyna baýlý. Adamgershilik pen sabyrlyq syndy asyl qasıetterdi boıyna jınaǵan aıaýly analarymyz ónerge umtylǵan qyz balalaryn tárbıeleýi.
Kórnekilik: úntaspa, naqyl sózder, suraq salynǵan kıiz úı.
Uıymdastyrý bólimi.
- Qaıyrly kún, qadirli qonaqtar, ustazdar! «Ásem - Aıdyń arýlary 2014» baıqaýyna qosh keldińizder.
Aq súti onyń óteýsiz jaı qala ma,
Boryshty oǵan nebir darhan, dana da.
Tirlik seýip kele jatqan dúnıege,
Eı adamdar jol berińder anaǵa!, - qyzdarǵa arnap jyr jazbaǵan aqyn joq, án shyǵarmaǵan sazger joq. Qyzyl gúl, qaraqat kóz, qıǵash qas, alma moıyn – bulardyń barlyǵy bizdiń ásem qyzdarymyzǵa arnalǵan teńeýler. Endeshe baıqaýǵa qatysatyn qyzdardy anasymen birge ortaǵa shaqyraıyq.
6 saıysker.
Saıyskerlerdi ádil baǵalaıtyn ádil qazylar alqasymen tanystyryp óteıin:
........................
Tárbıeshi: Baıqaý 6 bólimnen turady.
1 - bólim. Tanystyrý.
Sharty: Ár top ózderin óleń shýmaqtarymen tanystyrady.
Biraq ushqyr qıalymmen jasymnan,
Bar álemniń bıin bılep kelemin.
Tynbaı soqqan dalanyń bir júregin,
Betke alady taǵdyry ortaq bı elin.
Endigi kezekti myń buralǵan bıshilerge beremiz.
2 - bólim. Bı saıysy
Sharty: Indıa nemese shyǵys bıi, anasy men qyzy birge oryndaıdy.
Mýzykalyq nómir. Ádil qazylar sheshimin shyǵarǵansha ortada «Qonjyq» tobynyń tárbıelenýshisi Murat Jantóreniń oryndaýynda «Anashym» áni.
Tárbıeshi:
Sóz kerek - arý, áıel, ananyń sulýlyǵyn aıtyp jetkizýge.
Sóz kerek - dúnıeniń altyn dińgegi Ana ekendigin áıgileýge.
Sóz kerek - anaǵa degen mahabbat pen qurmetti til ushyn úıirýge.
Sóz kerek - jylyna bir ret bolsa da Ana men áıeldiń kókirekti kernegen sezim men kóńil - kúıin bildirýge, - deı kele án aıtýǵa kezek bereıik.
3 - bólim. Án aıtý saıysy
Sharty: Anasy men qyzy birge qosylyp oryndaıdy
4 - bólim: Bilim jáne dástúr saıysy
Sharty: Bılette 3 suraq 1 - suraqqa kishkentaı arýlarymyz jaýap beredi, qalǵan 2-suraqqa analarymyz jaýap beredi.
Arýlar - aıaýlylar, ardaqtylar,
Ómirdiń jylýy bop qalmaq bular.
Arýlar - tirshilikke kúretamyr,
Ómirdi bir - birimen jalǵap turar.
5-bólim: Mánerlep oqý saıysy
Sharty: Mánerler óleń oqıdy, oqý basyndaǵy 2 shýmaqty ádemi arýlar bastaıdy, 2 shýmaqpen analarymyz aıaqtaıdy.
6-bólim: «As - adamnyń arqaýy» saıysy
Sharty: As úıde birigip jasaǵan salattaryn aıtyp túsindirý.
Jeńimpazdarǵa arnaıy jasalǵan nomınasıalar men gramotalar, analaryna syılyqtar tapsyramyz.
«Ómirde ana - bulaq, ana - pana,
Ómirdi órkendeter ana ǵana» deı otyryp, merekelik keshimizdi aıaqtaımyz. Kóńil qoıyp tyńdaǵandaryńyzǵa rahmet!
Maqsaty: «Qazaq qyzy» degen atqa laıyq oıy ásem, táni ásem, isi ásem bolyp qalyptasýyna baýlý. Adamgershilik pen sabyrlyq syndy asyl qasıetterdi boıyna jınaǵan aıaýly analarymyz ónerge umtylǵan qyz balalaryn tárbıeleýi.
Kórnekilik: úntaspa, naqyl sózder, suraq salynǵan kıiz úı.
Uıymdastyrý bólimi.
- Qaıyrly kún, qadirli qonaqtar, ustazdar! «Ásem - Aıdyń arýlary 2014» baıqaýyna qosh keldińizder.
Aq súti onyń óteýsiz jaı qala ma,
Boryshty oǵan nebir darhan, dana da.
Tirlik seýip kele jatqan dúnıege,
Eı adamdar jol berińder anaǵa!, - qyzdarǵa arnap jyr jazbaǵan aqyn joq, án shyǵarmaǵan sazger joq. Qyzyl gúl, qaraqat kóz, qıǵash qas, alma moıyn – bulardyń barlyǵy bizdiń ásem qyzdarymyzǵa arnalǵan teńeýler. Endeshe baıqaýǵa qatysatyn qyzdardy anasymen birge ortaǵa shaqyraıyq.
6 saıysker.
Saıyskerlerdi ádil baǵalaıtyn ádil qazylar alqasymen tanystyryp óteıin:
........................
Tárbıeshi: Baıqaý 6 bólimnen turady.
1 - bólim. Tanystyrý.
Sharty: Ár top ózderin óleń shýmaqtarymen tanystyrady.
Biraq ushqyr qıalymmen jasymnan,
Bar álemniń bıin bılep kelemin.
Tynbaı soqqan dalanyń bir júregin,
Betke alady taǵdyry ortaq bı elin.
Endigi kezekti myń buralǵan bıshilerge beremiz.
2 - bólim. Bı saıysy
Sharty: Indıa nemese shyǵys bıi, anasy men qyzy birge oryndaıdy.
Mýzykalyq nómir. Ádil qazylar sheshimin shyǵarǵansha ortada «Qonjyq» tobynyń tárbıelenýshisi Murat Jantóreniń oryndaýynda «Anashym» áni.
Tárbıeshi:
Sóz kerek - arý, áıel, ananyń sulýlyǵyn aıtyp jetkizýge.
Sóz kerek - dúnıeniń altyn dińgegi Ana ekendigin áıgileýge.
Sóz kerek - anaǵa degen mahabbat pen qurmetti til ushyn úıirýge.
Sóz kerek - jylyna bir ret bolsa da Ana men áıeldiń kókirekti kernegen sezim men kóńil - kúıin bildirýge, - deı kele án aıtýǵa kezek bereıik.
3 - bólim. Án aıtý saıysy
Sharty: Anasy men qyzy birge qosylyp oryndaıdy
4 - bólim: Bilim jáne dástúr saıysy
Sharty: Bılette 3 suraq 1 - suraqqa kishkentaı arýlarymyz jaýap beredi, qalǵan 2-suraqqa analarymyz jaýap beredi.
Arýlar - aıaýlylar, ardaqtylar,
Ómirdiń jylýy bop qalmaq bular.
Arýlar - tirshilikke kúretamyr,
Ómirdi bir - birimen jalǵap turar.
5-bólim: Mánerlep oqý saıysy
Sharty: Mánerler óleń oqıdy, oqý basyndaǵy 2 shýmaqty ádemi arýlar bastaıdy, 2 shýmaqpen analarymyz aıaqtaıdy.
6-bólim: «As - adamnyń arqaýy» saıysy
Sharty: As úıde birigip jasaǵan salattaryn aıtyp túsindirý.
Jeńimpazdarǵa arnaıy jasalǵan nomınasıalar men gramotalar, analaryna syılyqtar tapsyramyz.
«Ómirde ana - bulaq, ana - pana,
Ómirdi órkendeter ana ǵana» deı otyryp, merekelik keshimizdi aıaqtaımyz. Kóńil qoıyp tyńdaǵandaryńyzǵa rahmet!
You Might Also Like
