- 20 shil. 2022 00:00
- 368
Tamaqtaný men dastarhanǵa otyrý mádenıeti
— Qazaqta tańǵy asyn ishpeı sharýaǵa attanbaǵan. Eń bolmaǵanda bir úzim nan jep ketýi kerek. Asyǵys adamnyń «nan aýyz tıeıin», nemese «nan aýyz tıseńizshi» dep jatatyny da osydan.
— Qoldy jýmaı dastarhan basyna otyrmaıdy. Qonaqtarǵa tamaq bererdiń aldynda jáne sońynda úı ıesi kelgenderdiń qolyna jyly sý quıyp, qolyn shaıýyna jaǵdaı jasaıdy.
— Dastarhan basynda otyrǵandardy iship-jeýge zorlamaý kerek. Ár adam ózine unaǵan dámnen jep, tábetine qaraı as ishedi. Biraq as usyný — jaqsy qasıet.
— Tamaq jeýge kiriserde «Bısmılláh» aıtyp, duǵa oqyp, bata berip bastaıdy. Eń aldymen bir japyraq nandy úzip jep baryp, astan alady.
— Shaıdy ystyq kúıde de, sýyq kúıde de ishpeıdi. Asqazanǵa zıan.
— Ystyq tamaqty,ne shaıdy sýytý úshin úrleýge bolmaıdy. Sútti de úrlep ishpeıdi. Tamaqtyń yrysy qashady desedi.
— Tamaq iship otyryp qaqalyp qalǵan janǵa «Maı qap!» dep arqasynan qaǵady.
— Ústel basynda tamaqty, aıtalyq, qoldan pisirilgen nandy basqa bir nársemen salystyryp, jamandaýǵa bolmaıdy. (Myna nan qatty eken, pispeı qalyptyǵoı t.b)
— Tamaqqa toıǵan bolsańyz «Álhamdýlılláh», «Shúkir, qanaǵat» aıtyp úı ıesine rahmet aıqan jón.
— Nandy ne tamaqty taýysyp ishpeı qaldyryp ketýge bolmaıdy. Sońyna deıin taýysyp ishken jón. Bul berekeni bildiredi.
— Dastarhandy, asty attaýǵa bolmaıdy. Bul — asty syılamaýdy bildiredi.
— Tamaq turǵan ústelge qaraı jótelýge, túshkirýge bolmaıdy. Bul — mádenıetsizdik.
— Dastarhanǵa otyrǵandardyń bári tamaq jep bolmaı, úlkender bata bermeı, ústelden turyp ketýge bolmaıdy.