- 05 naý. 2024 03:44
- 123
Gúl salynǵan vaza
Uıymdastyrylǵan oqý is - áreketiniń tehnologıalyq kartasy
Bilim berý salasy: Shyǵarmashylyq.
Bólimi: Japsyrý.
Sabaqtyń taqyryby: Gúl salynǵan vaza
Maqsaty: qaǵazdy birneshe búkteý arqyly qıý ádisine jattyqtyrý, zatqa qarap japsyrý daǵdylaryn qalyptastyrý; qol bulshyq etterin damytý, matematıkalyq uǵymdaryn bekitý, sulýlyqty sezine bilýge, ásemdikke tárbıeleý.
Qajetti qural - jabdyqtar men kórnekilikter: úlestirmeli materıaldar, qaıshy, jelim, qumyradaǵy gúl, áje (qýyrshaq).
Sózdik jumys: kúlte.
Bılıngvaldy komponent: gúl – svetok, qumyra – vaza.
Motıvasıalyq qozǵaýshylyq
«Tilek shoǵy» jylýlyq sheńberi.
Pedagog ár balanyń qolyna bir - bir gúlden taratady. Pedagog óz qolyndaǵy gúldi tilek aıtyp, janyndaǵy balaǵa usynady. Gúlder kóbeıip, «tilek shoǵy» bolyp, pedagogtiń ózine oralady.
Kimde - kim jaqsy tilek aıtsa, jaqsy tilek aıtsa, sol úlken jaqsylyqqa aınalyp ózińe qaıtady.
Uıymdastyrý – izdestirý
Pedagog balalardyń gúl týraly túsinikterin sýretter kórsetý arqyly keńeıte túsedi.
Tosyn sát:
Kenet esik qaǵylady.
Pedagog:
– Balalar, bireý esik qaǵyp tur, kim keldi eken?
Qolynda gúli bar áje kiredi.
Ájeı:
– Búgin meniń nemerem Áseldiń týǵan kúni,- deıdi.
Pedagog ájeı ákelgen gúlshoqty qumyraǵa salyp qoıady.
– Endi siz bizdiń balalardyń ónerin kórińiz.
– Balalar, Áselge arnap osyndaı qumyradaǵy gúldi japsyryp daıyndyq.
Bılıngvaldy komponent: gúl – svetok, qumyra – vaza.
26 - bet, 10 - shy úlgige qaraý.
Qumyradaǵy gúl týraly áńgimeleý. Aldymen pedagog balalarǵa qaǵazdan gúl bólshekterin qıýdy, sodan soń gúlderdi japsyrý tehnıkasyn kórsetip, túsindiredi.
– Birinshi úsh gúl kúltesin qıyp alamyz, sodan keıin qalǵan bólikterin qıamyz.
Sergitý sáti.
Sharshaǵanda yrǵalyp,
Gúlge uqsap dem alam.
Qanatymdy bir qaǵyp,
Gúldeı bolyp jaıqalam.
Iilemiz ońǵa bir,
Iilemiz solǵa bir.
Tárbıeshi qaraıdy,
Aıaqqa bir, qolǵa bir.
– Mine, balalar, gúlimizdiń bólikterin qıyp aldyq, endi olardy japsyrýǵa kiriseıik.
Balalarmen jeke jumys júrgiziledi. Balalardyń japsyrǵan gúlderin, kúltelerin, sabaǵyn, japyraǵyn sanatý.
– Qumyrada neshe gúl bar?
– Kúltelerin sanap kóreıik?
– Sabaǵyn sanaıyq?
– Japyraǵy nesheý eken?
Gúl salynǵan vaza. júkteý
Bilim berý salasy: Shyǵarmashylyq.
Bólimi: Japsyrý.
Sabaqtyń taqyryby: Gúl salynǵan vaza
Maqsaty: qaǵazdy birneshe búkteý arqyly qıý ádisine jattyqtyrý, zatqa qarap japsyrý daǵdylaryn qalyptastyrý; qol bulshyq etterin damytý, matematıkalyq uǵymdaryn bekitý, sulýlyqty sezine bilýge, ásemdikke tárbıeleý.
Qajetti qural - jabdyqtar men kórnekilikter: úlestirmeli materıaldar, qaıshy, jelim, qumyradaǵy gúl, áje (qýyrshaq).
Sózdik jumys: kúlte.
Bılıngvaldy komponent: gúl – svetok, qumyra – vaza.
Motıvasıalyq qozǵaýshylyq
«Tilek shoǵy» jylýlyq sheńberi.
Pedagog ár balanyń qolyna bir - bir gúlden taratady. Pedagog óz qolyndaǵy gúldi tilek aıtyp, janyndaǵy balaǵa usynady. Gúlder kóbeıip, «tilek shoǵy» bolyp, pedagogtiń ózine oralady.
Kimde - kim jaqsy tilek aıtsa, jaqsy tilek aıtsa, sol úlken jaqsylyqqa aınalyp ózińe qaıtady.
Uıymdastyrý – izdestirý
Pedagog balalardyń gúl týraly túsinikterin sýretter kórsetý arqyly keńeıte túsedi.
Tosyn sát:
Kenet esik qaǵylady.
Pedagog:
– Balalar, bireý esik qaǵyp tur, kim keldi eken?
Qolynda gúli bar áje kiredi.
Ájeı:
– Búgin meniń nemerem Áseldiń týǵan kúni,- deıdi.
Pedagog ájeı ákelgen gúlshoqty qumyraǵa salyp qoıady.
– Endi siz bizdiń balalardyń ónerin kórińiz.
– Balalar, Áselge arnap osyndaı qumyradaǵy gúldi japsyryp daıyndyq.
Bılıngvaldy komponent: gúl – svetok, qumyra – vaza.
26 - bet, 10 - shy úlgige qaraý.
Qumyradaǵy gúl týraly áńgimeleý. Aldymen pedagog balalarǵa qaǵazdan gúl bólshekterin qıýdy, sodan soń gúlderdi japsyrý tehnıkasyn kórsetip, túsindiredi.
– Birinshi úsh gúl kúltesin qıyp alamyz, sodan keıin qalǵan bólikterin qıamyz.
Sergitý sáti.
Sharshaǵanda yrǵalyp,
Gúlge uqsap dem alam.
Qanatymdy bir qaǵyp,
Gúldeı bolyp jaıqalam.
Iilemiz ońǵa bir,
Iilemiz solǵa bir.
Tárbıeshi qaraıdy,
Aıaqqa bir, qolǵa bir.
– Mine, balalar, gúlimizdiń bólikterin qıyp aldyq, endi olardy japsyrýǵa kiriseıik.
Balalarmen jeke jumys júrgiziledi. Balalardyń japsyrǵan gúlderin, kúltelerin, sabaǵyn, japyraǵyn sanatý.
– Qumyrada neshe gúl bar?
– Kúltelerin sanap kóreıik?
– Sabaǵyn sanaıyq?
– Japyraǵy nesheý eken?
Gúl salynǵan vaza. júkteý