«Tárbıe men bilim egiz uǵym» ıntellektýaldy psıhologıalyq oıyn sabaq
№182 orta mektebiniń pedagog - psıhologi
Ábil Gúlnaz Bazaralyqyzy
Ata - analar men synyp jetekshiler arasynda ótkiziletin «Tárbıe men bilim egiz uǵym» ıntellektýaldy psıhologıalyq oıyn sabaq
Maqsaty: Mektep muǵalimderi, synyp jetekshileri jáne ata - analar arasyndaǵy baılanysty nyǵaıta túsý, bir - birimen únemi tyǵyz qarym - qatynasta bolýǵa, balany birige otyryp, ekijaqty tárbıeleýge baǵyt baǵdar berý.
Kútiletin nátıje: Bir - birimen únemi tyǵyz qarym - qatynasta bolyp, balaǵa tárbıe beretin birlesken ata - ana men muǵalim.
Kórnekilikter: ınterbelsendi taqta, plakat, marker, báıterek maketi, taratpa júreksheler.
Kirispe sóz:
Balany jastan baqpasań,
Jamandyqtan qaqpasań.
Qadirden jurdaı qasqa bop,
Keshkeniń ómir bosqa tek, - degendeı - aq, balanyń ystyq - sýyǵyna kúımeıtin, árbir jetistigine súısinbeıtin ata - ana men ustaz joq shyǵar. Búgingi ul - erteńgi áke, ol ákege qarap ósedi. Búgingi qyz - erteńgi ana, ol sheshege qarap ósedi, osyǵan qaraǵanda «Ákege qarap – ul óser, sheshege qarap – qyz óser» dep beker aıtylmasa kerek. Balaǵa bilim men tárbıe berýde basty tulǵa ustaz bolsa, ony jalǵastyrýshy, demeýshi – ata - ana bolyp tabylady. Sondyqtan ata - ana men ustazdar jáne synyp jetekshiler arasynda úzilmesteı jipti berik baılaý maqsatynda, búgingi, «Atajurt» ıntellektýaldy psıhologıalyq oıynyn uıymdastyryp otyrmyz.
Intellektýaldy psıhologıalyq oıynǵa qatysýshylarymen tanys bolyńyzdar (toptyń aty, joba qorǵaý):
İ top: «Bolashaq»
1. 11 synyp jetekshisi: ---------------------
2. Ata – ana: --------------------------------
3. Ata – ana: ----------------------------
İİ top: «Bilim»
İİİ top: «Baqyt»
İÚ top: «Arman»
Búgingi oıynǵa qatysýshylarymyzdyń aıtqan pikirin tyńdap, óz baǵasyn berip, sarapqa salatyn, sarapshylar men kórermender daýysymen baǵalanady.
Oıyn sarapshylarymen tanys bolyńyzdar:.....................
Oıyn baǵdarlamasy:
1- týr - «Qanat qaqty» - oı jınaqtaý 2 mınýt.
2 -týr - «Samǵaý» - maqal – máteldi jalǵastyr. Erekshelengen sózdi orys, aǵylshyn tilinde aýdaryńyz. (Qosymsha kómek beriledi dosyńyzǵa qońyraý soǵyńyz).
Sergitý sáti: «Balam – baǵym» trenıń
3 -týr – «Sharyqtaý» – ıdeıalar aýksıony
4- týr - «Shyrqaý». Beınesújet arqyly suraq.
5 -týr - «Jer uıyq» - suraq jaýap.
1 -týr «Qanat qaqty» oı jınaqtaý (plakat, flomaster). Ata - ana men ustazdarǵa plakat beriledi, bul plakatqa tómendegi suraqtardy qoldana otyryp, sýret ne shema arqyly óz oıyn bildiredi.
Oqýshy - muǵalim – ata – ana arasyndaǵy baılanysty kórsete bilý (Sýret – shema arqyly óz oılaryn taldaıdy).
2- týr - «Samǵaý» Maqal – máteldi jalǵastyr.
İ top:
1. Balaly úı bazar, /Balasyz úı qý mazar./
2. Atadan jaqsy ul týsa,
Qar ústinde ot janar.
/Atadan jaman ul týsa,
At ústinde ıt qabar./
3. Aq jaýlyǵy ananyń —
/Aq kórpesi balanyń./
4. Ananyń oıy uıada,
/Balanyń oıy qıada./
5. Shákirtsiz ustaz – /tul./
İİ top:
1. Ata – báıterek, /bala – japyraq./
2. Balańdy bes jasqa deıin handaı kóter,
On bes jasqa deıin quldaı jumsa,
/On besten ary onymen dosyńdaı aqyldas./
3. Atadan jaqsy ul týsa,
Eliniń qamyn jeıdi;
/Atadan jaman ul týsa,
Eliniń malyn jeıdi./
4. Jalǵyz balasy atqa shapsa,
/Atasy aýylda turyp
Taqymyn qysady./
5. Kúsh – bilimde, /bilim – kitapta./
İİİ top:
1. Ash bala toq balamen oınamaıdy,
/Toq bala ash bolam dep oılamaıdy./
2. Alty jasar bala alystan kelgende,
/Alpystaǵy aqsaqal sálem berer./
3. Jaqsy bala – súıik, /jaman bala – kúıik./
4. Aǵaıyn — altaý,
/Ana — bireý./
5. Mektep – bilim tiregi,/ Ustaz - onyń júregi/
İÚ top:
1. Balalyq shaǵy,/ patshanyń taǵy./
2. Ádepti bala arly bala, / Ádepsiz bala sorly bala./
3. Ákesi qurdastyń /balasy qurdas./
4. Bala tentek bolatyny — úıinen,
/Erdiń tentek bolatyny — bıinen./
5. Bilimi joq ul - /jupary joq gúl./
Sergitý sáti: «Balam – baǵym» trenıń
3- týr – «Sharyqtaý» – «Armanym – baqytym» taqyrybynda ıdeıalar aýksıony. Top múshelerine aq paraq beriledi, paraqqa oń qolynyń sýretin salyp, alaqanyna arman – tilekterin jazyp, «sıqyrly báıterekke» salady. Úzdik ıdeıa baǵalanady.
4 -týr - Shyrqaý. Beınesújet arqyly suraq. «Meniń atym Qoja» balalar fılminen sıtýasıalyq jaǵdaıat kórsetiledi. Qatysýshylar sol sıtýasıadan qalaı shyǵatyny jóninde óz oı - pikirin bildiredi.
5 -týr - «Jer uıyq» suraq - jaýap. Jalpy taqyrypta suraqtar qoıylady, suraqqa jaýap beredi.
Suraqtar:
1. Qazaq halqynyń uly aqyny? /Abaı/.
2. Qazaqstan qashan táýelsizdik aldy? /1991 jyl/.
3. Qazaqstannyń memlekettik tili? /Qazaq tili/.
4. Kún men túnniń teńesin kúni? /22 naýryz/.
5. Qazaqstannyń alǵashqy astanasy? /Aqmeshit/.
6. Jaýynger – jazýshy Keńes Odaǵynyń batyry. /Baýyrjan Momyshuly/.
7. Tórt jyldan soń elimizde ótetin Halyqaralyq kórme. /EHRO – 2017/.
8. Qazaqtyń tamaq saqtaýǵa arnalǵan qapshyǵy /Aıaqqap/.
9. Ydys - aıaq saqtaýǵa arnalǵan zat /Kebeje/.
10. Qazaq tilinde neshe árip bar? /42 árip/.
Qorytyndy.
«Júrekten shyqqan jyly sózder..» sergitý sáti. Túrli - tústi qaǵazdan qıylǵan kishkentaı júreksheler taratylady. Barlyǵymyz da ata - anamyz myna júrekshelerge óz balaryńyzdy qalaı erkeletesizder, qandaı meıirimdi sózder aıtasyzdar, ıaǵnı júrekten shyqqan jyly sózderińizdi jazyńyzdar. Úlken júrekti taqtaǵa ilip, árbir qatysýshy júrekshelerdegi jazǵan sózderin oqyp úlken júrekke ornalastyrady.
Myna úlken júrek, ata - ana, sizdiń júregińiz, al myna júreksheler sizdiń balalaryńyzdyń júregi. Árqashan da balalaryńyzǵa degen jyly sózderińiz kóp bolsyn! Olaı bolsa, ata - ana júregi qashanda bala, al bala júregi ana dep soǵýy kerek. Sonymen búgingi sabaǵymyz óz shegine kelip jetti.
Ata - anaǵa kóz qýanysh,
Aldyńa alǵan erkesi.
Kóńiline kóp jubanysh,
Gúldenip oı - ólkesi, - dep Abaı atamyz ata - ananyń qýanyshy, gúldengen úmit - armany tek perzent súıý, ony tárbıeleý ekendigin aıtqysy kelgen eken.
Endeshe, ata - analar qolymyzdaǵy altynymyzdy jaqsylap tárbıeleıik jáne bizder olardyń eń basty úlgi bolar beınesi ekendigimizdi umytpaıyq. Qatysqandaryńyzǵa kópten - kóp rahmet! Saý bolyńyzdar!
Ábil Gúlnaz Bazaralyqyzy
Ata - analar men synyp jetekshiler arasynda ótkiziletin «Tárbıe men bilim egiz uǵym» ıntellektýaldy psıhologıalyq oıyn sabaq
Maqsaty: Mektep muǵalimderi, synyp jetekshileri jáne ata - analar arasyndaǵy baılanysty nyǵaıta túsý, bir - birimen únemi tyǵyz qarym - qatynasta bolýǵa, balany birige otyryp, ekijaqty tárbıeleýge baǵyt baǵdar berý.
Kútiletin nátıje: Bir - birimen únemi tyǵyz qarym - qatynasta bolyp, balaǵa tárbıe beretin birlesken ata - ana men muǵalim.
Kórnekilikter: ınterbelsendi taqta, plakat, marker, báıterek maketi, taratpa júreksheler.
Kirispe sóz:
Balany jastan baqpasań,
Jamandyqtan qaqpasań.
Qadirden jurdaı qasqa bop,
Keshkeniń ómir bosqa tek, - degendeı - aq, balanyń ystyq - sýyǵyna kúımeıtin, árbir jetistigine súısinbeıtin ata - ana men ustaz joq shyǵar. Búgingi ul - erteńgi áke, ol ákege qarap ósedi. Búgingi qyz - erteńgi ana, ol sheshege qarap ósedi, osyǵan qaraǵanda «Ákege qarap – ul óser, sheshege qarap – qyz óser» dep beker aıtylmasa kerek. Balaǵa bilim men tárbıe berýde basty tulǵa ustaz bolsa, ony jalǵastyrýshy, demeýshi – ata - ana bolyp tabylady. Sondyqtan ata - ana men ustazdar jáne synyp jetekshiler arasynda úzilmesteı jipti berik baılaý maqsatynda, búgingi, «Atajurt» ıntellektýaldy psıhologıalyq oıynyn uıymdastyryp otyrmyz.
Intellektýaldy psıhologıalyq oıynǵa qatysýshylarymen tanys bolyńyzdar (toptyń aty, joba qorǵaý):
İ top: «Bolashaq»
1. 11 synyp jetekshisi: ---------------------
2. Ata – ana: --------------------------------
3. Ata – ana: ----------------------------
İİ top: «Bilim»
İİİ top: «Baqyt»
İÚ top: «Arman»
Búgingi oıynǵa qatysýshylarymyzdyń aıtqan pikirin tyńdap, óz baǵasyn berip, sarapqa salatyn, sarapshylar men kórermender daýysymen baǵalanady.
Oıyn sarapshylarymen tanys bolyńyzdar:.....................
Oıyn baǵdarlamasy:
1- týr - «Qanat qaqty» - oı jınaqtaý 2 mınýt.
2 -týr - «Samǵaý» - maqal – máteldi jalǵastyr. Erekshelengen sózdi orys, aǵylshyn tilinde aýdaryńyz. (Qosymsha kómek beriledi dosyńyzǵa qońyraý soǵyńyz).
Sergitý sáti: «Balam – baǵym» trenıń
3 -týr – «Sharyqtaý» – ıdeıalar aýksıony
4- týr - «Shyrqaý». Beınesújet arqyly suraq.
5 -týr - «Jer uıyq» - suraq jaýap.
1 -týr «Qanat qaqty» oı jınaqtaý (plakat, flomaster). Ata - ana men ustazdarǵa plakat beriledi, bul plakatqa tómendegi suraqtardy qoldana otyryp, sýret ne shema arqyly óz oıyn bildiredi.
Oqýshy - muǵalim – ata – ana arasyndaǵy baılanysty kórsete bilý (Sýret – shema arqyly óz oılaryn taldaıdy).
2- týr - «Samǵaý» Maqal – máteldi jalǵastyr.
İ top:
1. Balaly úı bazar, /Balasyz úı qý mazar./
2. Atadan jaqsy ul týsa,
Qar ústinde ot janar.
/Atadan jaman ul týsa,
At ústinde ıt qabar./
3. Aq jaýlyǵy ananyń —
/Aq kórpesi balanyń./
4. Ananyń oıy uıada,
/Balanyń oıy qıada./
5. Shákirtsiz ustaz – /tul./
İİ top:
1. Ata – báıterek, /bala – japyraq./
2. Balańdy bes jasqa deıin handaı kóter,
On bes jasqa deıin quldaı jumsa,
/On besten ary onymen dosyńdaı aqyldas./
3. Atadan jaqsy ul týsa,
Eliniń qamyn jeıdi;
/Atadan jaman ul týsa,
Eliniń malyn jeıdi./
4. Jalǵyz balasy atqa shapsa,
/Atasy aýylda turyp
Taqymyn qysady./
5. Kúsh – bilimde, /bilim – kitapta./
İİİ top:
1. Ash bala toq balamen oınamaıdy,
/Toq bala ash bolam dep oılamaıdy./
2. Alty jasar bala alystan kelgende,
/Alpystaǵy aqsaqal sálem berer./
3. Jaqsy bala – súıik, /jaman bala – kúıik./
4. Aǵaıyn — altaý,
/Ana — bireý./
5. Mektep – bilim tiregi,/ Ustaz - onyń júregi/
İÚ top:
1. Balalyq shaǵy,/ patshanyń taǵy./
2. Ádepti bala arly bala, / Ádepsiz bala sorly bala./
3. Ákesi qurdastyń /balasy qurdas./
4. Bala tentek bolatyny — úıinen,
/Erdiń tentek bolatyny — bıinen./
5. Bilimi joq ul - /jupary joq gúl./
Sergitý sáti: «Balam – baǵym» trenıń
3- týr – «Sharyqtaý» – «Armanym – baqytym» taqyrybynda ıdeıalar aýksıony. Top múshelerine aq paraq beriledi, paraqqa oń qolynyń sýretin salyp, alaqanyna arman – tilekterin jazyp, «sıqyrly báıterekke» salady. Úzdik ıdeıa baǵalanady.
4 -týr - Shyrqaý. Beınesújet arqyly suraq. «Meniń atym Qoja» balalar fılminen sıtýasıalyq jaǵdaıat kórsetiledi. Qatysýshylar sol sıtýasıadan qalaı shyǵatyny jóninde óz oı - pikirin bildiredi.
5 -týr - «Jer uıyq» suraq - jaýap. Jalpy taqyrypta suraqtar qoıylady, suraqqa jaýap beredi.
Suraqtar:
1. Qazaq halqynyń uly aqyny? /Abaı/.
2. Qazaqstan qashan táýelsizdik aldy? /1991 jyl/.
3. Qazaqstannyń memlekettik tili? /Qazaq tili/.
4. Kún men túnniń teńesin kúni? /22 naýryz/.
5. Qazaqstannyń alǵashqy astanasy? /Aqmeshit/.
6. Jaýynger – jazýshy Keńes Odaǵynyń batyry. /Baýyrjan Momyshuly/.
7. Tórt jyldan soń elimizde ótetin Halyqaralyq kórme. /EHRO – 2017/.
8. Qazaqtyń tamaq saqtaýǵa arnalǵan qapshyǵy /Aıaqqap/.
9. Ydys - aıaq saqtaýǵa arnalǵan zat /Kebeje/.
10. Qazaq tilinde neshe árip bar? /42 árip/.
Qorytyndy.
«Júrekten shyqqan jyly sózder..» sergitý sáti. Túrli - tústi qaǵazdan qıylǵan kishkentaı júreksheler taratylady. Barlyǵymyz da ata - anamyz myna júrekshelerge óz balaryńyzdy qalaı erkeletesizder, qandaı meıirimdi sózder aıtasyzdar, ıaǵnı júrekten shyqqan jyly sózderińizdi jazyńyzdar. Úlken júrekti taqtaǵa ilip, árbir qatysýshy júrekshelerdegi jazǵan sózderin oqyp úlken júrekke ornalastyrady.
Myna úlken júrek, ata - ana, sizdiń júregińiz, al myna júreksheler sizdiń balalaryńyzdyń júregi. Árqashan da balalaryńyzǵa degen jyly sózderińiz kóp bolsyn! Olaı bolsa, ata - ana júregi qashanda bala, al bala júregi ana dep soǵýy kerek. Sonymen búgingi sabaǵymyz óz shegine kelip jetti.
Ata - anaǵa kóz qýanysh,
Aldyńa alǵan erkesi.
Kóńiline kóp jubanysh,
Gúldenip oı - ólkesi, - dep Abaı atamyz ata - ananyń qýanyshy, gúldengen úmit - armany tek perzent súıý, ony tárbıeleý ekendigin aıtqysy kelgen eken.
Endeshe, ata - analar qolymyzdaǵy altynymyzdy jaqsylap tárbıeleıik jáne bizder olardyń eń basty úlgi bolar beınesi ekendigimizdi umytpaıyq. Qatysqandaryńyzǵa kópten - kóp rahmet! Saý bolyńyzdar!
You Might Also Like
