InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: «Kim kóp bilse - sol alda!»
Maqsaty: Oqýshyny ujymdyq qarym - qatynasqa yntymaqtastyqqa, birlikke, bir - birin tyńdaýǵa, syılaýǵa tárbıeleý. Oılaý este saqtaý qabiletterin artyryp, dúnıe tanymdyq kózqarastaryn qalyptastyrý.
Sabaqtyń túri: Saıys sabaq
Kórnekiligi: Interbelsendi taqta, qıyndy karta, sózjumbaq
Sabaqtyń ádisi: Toppen jumys, jekeleı jáne jalpy synyppen jumys.

Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý
Kabınettiń tazalyǵyn tekserý.
Oqýshylardy topqa bólip, qural – jabdyqtaryn túgendeý.
İİ. Kirispe sóz. Qazaq halqynyń kórnekti aǵartýshysy Sh. Ýálıhanov «Sulýlyqty, kórkemdilikti túsine bilýdiń ózi úlken estetıkalyq tárbıe kúshi. Ushqan qus, júgirgen ań, ózen - kól, taý - tas, ósimdikter dúnıesi – bári de adamǵa lázzat beredi» degendeı, bizder tabıǵattyń ádemiligin, sulýlyǵyn sezine alýymyz kerek. Osy sebepti, búgin sizdermen birge «Kim kóp bilse – sol alda» taqyrybynda saıys - sabaq ótkeli otyrmyz.
İİİ. Saıystyń baǵdarlamasy:

İ. Toptardyń sálemdesýi.
İİ. « Eń, eń, eń...» oıyny
İİİ. Ádebı konkýrs.
1 - týr. «Men jazamyn...» áńgime qurastyrý.
2 - týr. «Men jyldammyn...» geografıalyq obektilerdi túgendeý.
3 - týr. «Men jyrlaımyn...» tabıǵatqa baılanysty óleń qurastyrý.
İV. « Jas geograftar» sýretshiler baıqaýy.
V. «Tapqyr bolsań, taýyp kór» sózjumbaqty sheshý.
Vİ. « Ne? Qaıda? Qashan?» suraq - jaýap.
Vİİ. Mýzykalyq konkýrs.
/Topta árbir durys jaýapqa 5 baldyq júıemen baǵalanady/.

İ. Toptardyń sálemdesýi.
Eki top ózderiniń tobynyń atyn, uranymen tanystyrady.
İİ. « Eń, eń, eń...» oıyny.
/6 synypqa./
1. Dúnıejúzindegi eń bıik taý /Gımalaı/
2. Dúnıejúzindegi eń úlken aral /Grenlandıa/
3. Dúnıejúzindegi eń kishkentaı materık /Avstralıa/
4. Dúnıejúzindegi eń bıik sarqyrama /Anhıl/
5. Dúnıejúzindegi eń úlken shól /Sahara/
6. Dúnıejúzindegi eń tereń shuńǵyma /Marıan/
7. Dúnıejúzindegi eń eń sýyq materık /Antarktıda/
8. Dúnıejúzindegi eń úlken túbek /Arabıa/.
9. Dúnıejúzindegi eń úlken muhıt /Tynyq muhıty/
10. Dúnıejúzindegi eń úlken memleket /Reseı/

/5 synypqa/
1. Dúnıejúzindegi eń úlken materık /Eýrazıa/
2. Dúnıejúzindegi eń kishi muhıt /Soltústik muzdy muhıty/
3. Dúnıejúzindegi eń ystyq materık /Afrıka/
4. Dúnıejúzindegi eń uzyn ózen /Nil/
5. Dúnıejúzindegi eń tereń kól /Baıkal/
6. Dúnıejúzindegi eń bıik shyń /Djomalýngmo, 8848m/
7. Dúnıejúzindegi eń sýy mol ózen /Amazonka/
8. Dúnıejúzindegi eń ylǵaldy materık /Ońtústik Amerıka/
9. Dúnıejúzindegi eń halqy kóp memleket /Qytaı/
10. Dúnıejúzindegi eń sýyqqa tózimdi qus /Pengvın/

İİİ. Ádebı konkýrs.
Bul bólim eki týrdan turady.
1. 1 - týr. «Men jazamyn...» áńgime qurastyrý týrynda top geografıalyq obektilerdi qatystyra otyryp, áńgime qurastyrýy kerek. Qurastyrylǵan áńgimeniń mazmuny men geografıalyq obektilerdi kóp paıdalanýyna baılanysty baǵalanady.
«Qazaqstandy qalaı kórkeıtemiz?» taqyrybynda áńgime qurastyrady.
2. 2 - týr. «Men jyldammyn...» geografıalyq obektilerdi túgendeý týrynda geografıalyq ataýlardy kóp atasa, sonshalyq baǵa alady.
/5 synypqa/. Ózender men kólderdi ataýy kerek.
/6 synypqa/. Taýlar men jazyqtardy ataýy kerek.
3. 3 - týr. «Men jyrlaımyn...» tabıǵatqa baılanysty óleń qurastyrý týrynda toptarǵa 4 sóz beriledi, sol sózderdi paıdalana otyryp, óleń shýmaǵyn qurastyrýy kerek.
Beriletin sózder: Týǵan jer, tabıǵat, súıemin, máńgi jasa.

İV. « Jas geograftar» sýretshiler baıqaýy. Ár toptan bir oqýshydan shyǵyp, kózi baılanǵan kúıde plakatqa materıktiń jáne sol materıkte ómir súretin janýardyń sýretin salýy kerek. Sýrettiń sapasymen emes, salynǵan kartanyń sol materıktiń kartasyna uqsaýy men sonda ómir súretin janýarǵa uqsastyǵymen baǵalanady.

V. «Tapqyr bolsań, taýyp kór» sózjumbaqty sheshý.
/5 synypqa/
1. Atmosferada úlesi kóp aýa /Azot/
2. Temperatýrany ólsheıtin qural /Termometr/
3. Jeldiń bir túri /Mýson/
4. Ásire kúlgin sáýlesin ótkizbeıtin gaz /Azon/
5. Atmosferanyń ekinshi qabaty /Strotosfera/
6. Jeldiń baǵytyn ólsheıtin qural /Flúger/
7. Joryqqa, saıahatqa alyp shyǵýǵa yńǵaıly atmosferalyq qysym ólsheýish /Aneroıd/
8. Aýadaǵy ylǵaldy ólsheıtin qural /Gıgrometr/
9. Aýanyń qysymyn ólsheıtin qural /Barometr/

/6 synypqa/
1. Belgili jaǵdaıda sý býlarynyń sýyq kúıge aınalýy qalaı atalady? /Kondensasıa/
2. Atmosferanyń 21% quraıtyn quramy /Ottegi/
3. Atmosferanyń eń tómengi qabaty /Trofosfera/
4. Atmosferalyq qysymdy ólsheıtin qural /Barometr/
5. Jer betinen joǵary kóterilgen aýa salqyndaǵanda, onyń quramyndaǵy bý sý tamshylary men muz túıirshikterine aınalyp, ne quraıdy /Bult/
6. Aýanyń ylǵaldylyǵyn ólsheıtin qural /Gıgrometr/
7. Maýsymdyq jel /Mýson/
8. Aýa qabaty /Atsomfera/
9. Jer betindegi aýanyń gorızontal baǵytta bir jerden, ekinshi jerge aýysýy qalaı atalady? /Jel/
10. Táýliktik jel /Brız/
11. Atmosferanyń 78% quraıtyn quramy /Azot/

Vİ. « Ne? Qaıda? Qashan?» suraq - jaýap. Bul bólim ár toptyń ózderi daıyndap ákelgen suraqtaryn bir - birine qoıyp, jaýap beredi.

Vİİ. Mýzykalyq konkýrs. Eki top geografıalyq obektileri kezdesetin ánderdi taýyp, bir ándi oryndap berýi kerek. Ánniń ishinde geografıalyq obektileri kóp kezdesetin ánderdi kóp tapsa, soǵan qaraı baǵalanady.

İÚ. Qorytyndy: Osymen saıys - sabaǵymyz óz shegine jetti.
Tabıǵatty adamzat aıalaǵan,
Egin egip, mal baǵyp saıalaǵan.
Qarasyndaı kóziniń qorǵaı júrip,
Qamqorlyǵyn jobamen aıalaǵan – dep jyrlaǵan R. Sátimbekovtyń óleń joldarymen aıaqtaǵymyz kelep otyr. Saý bolyńyzdar!