Tartylys qubylysy. Búkilálemdik tartylys zańy
Sabaqtyń taqyryby:
Bilimdilik: Tartylys qubylysy, búkilálemdik tartylys zańy týraly júıeli bilimderin qalyptastyrý.
Damytýshylyq: Oılaý qabiletin, tanymyn damytý. Oqýshynyń fızıka pánine yntasyn qalyptastyrý.
Tárbıelik: Oqýshynyń oı - órisin keńeıte otyryp, tártiptilikke, uqyptylyqqa, adamgershilikke, óz betinshe oqýǵa, izdenýge tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: jańa bilim qalyptastyrý
Sabaqtyń túri: aralas
Oqytý ádisi: baıandaý, suraq - jaýap, esepter shyǵarý, testpen jumys, sózjumbaq
Kórnekiligi: kompúter, ınterbelsendi taqta, slaıd, prezentasıa
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
1. Oqýshylarmen sálemdesý
2. Oqýshylardy túgendeý
3. Sabaqqa kóńilin aýdarý
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý. Suraq - jaýap
1. Denege esh nárse áreket etpese, ol qandaı kúıde bolady?
2. Inersıa dep neni aıtady?
3. Inersıaǵa mysal keltir.
4. Kólik ońǵa nemese solǵa burylǵanda ondaǵy jolaýshy qalaı qaraı qısaıady?
5. Júrip bara jatqan tramvaıdan sekirgen adam qalaı qaraı qulaıdy?
6. Bir deneniń ekinshi denege áreketi qalaı baıqalady?
7. Kúsh qandaı shama? Mysal keltir.
8. Kúsh nemen sıpattalady?
9. Kúsh syzbada qalaı keskindeledi?
10. Kúsh birligi retinde ne qabyldanǵan?
11. Qandaı kúsh 1N - ǵa teń bolady?
İİİ. “Qaıtalaý - oqý aınasy”
A) «Sáıkes formýlany tap»
1. massa -------------- S=υt
2. kólem -------------- t=S/υ
3. jol ---------------- m=ρv
4. jyldamdyq ------ ρ=m/v
5. ýaqyt -------------- υ=S/t
6. tyǵyzdyq -------- V=m/ρ
Á) “Bilekti birdi jyǵar,
Bilimdi myńdy jyǵar!” (Esepter shyǵarý)
1. Ushaq 750 km/saǵ jyldamdyqpen ushyp barady, 6saǵ ishinde ol qandaı qashyqtyqty ótedi?
2. İshine 8kg kerosın sıatyn ydystyń kólemi nege teń? Kerosınniń tyǵyzdyǵy 800kg/m3.
3. Avtomobıl 60 km/saǵ jyldamdyqpen 120 km jol júredi, osy qashyqtyqty ol qansha ýaqytta júrip ótti?
4. Motosıklshi alǵashqy 10sekýndta 15m/s jyldamdyqpen júrse, al kelesi 50 sekýndta 25m/s jyldamdyqpen júrdi. Motosıklshiniń barlyq ýaqyttaǵy ortasha jyldamdyǵy qandaı?(Jaýaby: 23m/s )
5. Eki arba áreketteskennen keıin olardyń jyldamdyǵy 0, 2m/s jáne 0, 6 m/s boldy. Úlken arbanyń massasy 0, 6 kg. Kishi arbashanyń massasy nege teń?
V. Test jumysy
İV. Jańa sabaq
Sonymen, sabaq basynda aıtylyp ketkenindeı, búgingi ótetin jańa taqyrybymyz: “Tartylys qubylysy. Búkilálemdik tartylys zańy”. Endi sabaǵymyzdy bastamas buryn, mynaǵan nazar aýdara qoıyńyzdar: meniń qolymdaǵy teksheni, kishkene rezeńke dopty jibere saldym. Nendeı jaǵdaı oryn aldy? Ol deneler nelikten jer betine túsedi? (Oqýshylar óz oılaryn aıtady)
Iá, jaqsy! Jaýaptaryń durys. Endi myna sýretterge qarap kórinder jáne óz oılaryndy taǵy da aıta qoıyńdar.
Jaqsy, oılarymen kelisemin, endi meni tyńdańdar. Jańaǵy suraqtardyń shynaıy jaýabyn qazir túsinesińder. Balalyq shaǵymyzdan árqaısymyzǵa denelerdiń jerge tartylýy jaqsy tanys, mysaly tebilgen dop ta, butaǵynan úzilgen alma da Jerge túsedi.
Demek, denelerge Jer tarapynan kúsh áreket etedi. Jer barlyq denelerdi ózine tartady.
Kúndi aınala qozǵalatyn planetalar tartylys órisi áreketinen Kúnge tartylady jáne ózderi de bir - birine tartylady. Aı Jerdi aınala qozǵalady.
Barlyq keńistikti jaılaǵan tartylystan “Jeti qat kókke ushsaq ta”, “Jeti qabat Jer astyna ensek te” qutyla almaımyz. Sondyqtan álemdegi denelerdiń bir - birine tartylýy búkilálemdik tartylys dep atalady. Aǵylshyn ǵalymy I. Núton bul qubylysty zerttep, tabıǵattyń uly zańy - Búkilálemdik tartylys zańyn tujyrymdady. Bul zańmen sender 9 - synypta tańysasyńdar.
Núton tartylý kúshiniń órnegin 1666 j., 23 jasynda - aq anyqtaǵan. Biraq, ol óziniń teorıasyn tájirıbelik derektermen salystyryp, kóp alshaqtyq baıqaǵandyqtan jarıa etpeıdi. Nátıjesinde ol ashqan zań kóptegen jyldar boıy belgisiz bolyp qaldy. Alaıda, ol qoldanǵan derekter naqty dál emes. Nútonǵa dálirek ólsheýlerdiń nátıjeleri belgili bolǵanda, O. Lodj aıtqandaı, ol “óziniń eski qoljazbalaryn alyp esepteýge kiristi… Jańa derekter esepteý nátıjelerin ózgerte bastady. Ol óz jumysyn keremet tebirenispen qaıta qarady. Qalamy oıyna ilese almady. Sońynda esepteýlerden kerekti nátıje aldy. Ashqan zańnyń keremet máni men tereńdigi onyń basyn aınaldyryp, tumandanǵan kózderi qoljazbany kórmedi. Sharshaǵan ol qalamyn tastaı salady. Álem qurylymynyń qupıasy jalǵyz ózine ǵana ashyldy…”.
Nútonnyń atymen Halyqaralyq birlik júıesinde kúshtiń ólshem birligi – Núton atalǵan.
VII. Sabaqty bekitý.
1. Nelikten deneler Jerge qulaıdy?
2. Álemdegi denelerdiń bir - birine tartylýy qalaı atalady?
3. Búkilálemdik tartylys zańyn ashqan ǵalym kim?
4. Taýǵa qaraı kóterilý, tipti jol tegis bolǵannyń ózinde, tómen qaraı túsýden góri qıyn bolatyny nelikten?
5. Jańbyr tamshysynyń Jerge qaraıǵy qozǵalysyn týǵyzatyn qandaı qubylys?
VIII. Sabaqty qorytyndylaý. Baǵalaý
VIII. Úıge tapsyrma
§30. Referat: «I. Nútonnyń ómiri men qyzmeti»
Bilimdilik: Tartylys qubylysy, búkilálemdik tartylys zańy týraly júıeli bilimderin qalyptastyrý.
Damytýshylyq: Oılaý qabiletin, tanymyn damytý. Oqýshynyń fızıka pánine yntasyn qalyptastyrý.
Tárbıelik: Oqýshynyń oı - órisin keńeıte otyryp, tártiptilikke, uqyptylyqqa, adamgershilikke, óz betinshe oqýǵa, izdenýge tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: jańa bilim qalyptastyrý
Sabaqtyń túri: aralas
Oqytý ádisi: baıandaý, suraq - jaýap, esepter shyǵarý, testpen jumys, sózjumbaq
Kórnekiligi: kompúter, ınterbelsendi taqta, slaıd, prezentasıa
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
1. Oqýshylarmen sálemdesý
2. Oqýshylardy túgendeý
3. Sabaqqa kóńilin aýdarý
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý. Suraq - jaýap
1. Denege esh nárse áreket etpese, ol qandaı kúıde bolady?
2. Inersıa dep neni aıtady?
3. Inersıaǵa mysal keltir.
4. Kólik ońǵa nemese solǵa burylǵanda ondaǵy jolaýshy qalaı qaraı qısaıady?
5. Júrip bara jatqan tramvaıdan sekirgen adam qalaı qaraı qulaıdy?
6. Bir deneniń ekinshi denege áreketi qalaı baıqalady?
7. Kúsh qandaı shama? Mysal keltir.
8. Kúsh nemen sıpattalady?
9. Kúsh syzbada qalaı keskindeledi?
10. Kúsh birligi retinde ne qabyldanǵan?
11. Qandaı kúsh 1N - ǵa teń bolady?
İİİ. “Qaıtalaý - oqý aınasy”
A) «Sáıkes formýlany tap»
1. massa -------------- S=υt
2. kólem -------------- t=S/υ
3. jol ---------------- m=ρv
4. jyldamdyq ------ ρ=m/v
5. ýaqyt -------------- υ=S/t
6. tyǵyzdyq -------- V=m/ρ
Á) “Bilekti birdi jyǵar,
Bilimdi myńdy jyǵar!” (Esepter shyǵarý)
1. Ushaq 750 km/saǵ jyldamdyqpen ushyp barady, 6saǵ ishinde ol qandaı qashyqtyqty ótedi?
2. İshine 8kg kerosın sıatyn ydystyń kólemi nege teń? Kerosınniń tyǵyzdyǵy 800kg/m3.
3. Avtomobıl 60 km/saǵ jyldamdyqpen 120 km jol júredi, osy qashyqtyqty ol qansha ýaqytta júrip ótti?
4. Motosıklshi alǵashqy 10sekýndta 15m/s jyldamdyqpen júrse, al kelesi 50 sekýndta 25m/s jyldamdyqpen júrdi. Motosıklshiniń barlyq ýaqyttaǵy ortasha jyldamdyǵy qandaı?(Jaýaby: 23m/s )
5. Eki arba áreketteskennen keıin olardyń jyldamdyǵy 0, 2m/s jáne 0, 6 m/s boldy. Úlken arbanyń massasy 0, 6 kg. Kishi arbashanyń massasy nege teń?
V. Test jumysy
İV. Jańa sabaq
Sonymen, sabaq basynda aıtylyp ketkenindeı, búgingi ótetin jańa taqyrybymyz: “Tartylys qubylysy. Búkilálemdik tartylys zańy”. Endi sabaǵymyzdy bastamas buryn, mynaǵan nazar aýdara qoıyńyzdar: meniń qolymdaǵy teksheni, kishkene rezeńke dopty jibere saldym. Nendeı jaǵdaı oryn aldy? Ol deneler nelikten jer betine túsedi? (Oqýshylar óz oılaryn aıtady)
Iá, jaqsy! Jaýaptaryń durys. Endi myna sýretterge qarap kórinder jáne óz oılaryndy taǵy da aıta qoıyńdar.
Jaqsy, oılarymen kelisemin, endi meni tyńdańdar. Jańaǵy suraqtardyń shynaıy jaýabyn qazir túsinesińder. Balalyq shaǵymyzdan árqaısymyzǵa denelerdiń jerge tartylýy jaqsy tanys, mysaly tebilgen dop ta, butaǵynan úzilgen alma da Jerge túsedi.
Demek, denelerge Jer tarapynan kúsh áreket etedi. Jer barlyq denelerdi ózine tartady.
Kúndi aınala qozǵalatyn planetalar tartylys órisi áreketinen Kúnge tartylady jáne ózderi de bir - birine tartylady. Aı Jerdi aınala qozǵalady.
Barlyq keńistikti jaılaǵan tartylystan “Jeti qat kókke ushsaq ta”, “Jeti qabat Jer astyna ensek te” qutyla almaımyz. Sondyqtan álemdegi denelerdiń bir - birine tartylýy búkilálemdik tartylys dep atalady. Aǵylshyn ǵalymy I. Núton bul qubylysty zerttep, tabıǵattyń uly zańy - Búkilálemdik tartylys zańyn tujyrymdady. Bul zańmen sender 9 - synypta tańysasyńdar.
Núton tartylý kúshiniń órnegin 1666 j., 23 jasynda - aq anyqtaǵan. Biraq, ol óziniń teorıasyn tájirıbelik derektermen salystyryp, kóp alshaqtyq baıqaǵandyqtan jarıa etpeıdi. Nátıjesinde ol ashqan zań kóptegen jyldar boıy belgisiz bolyp qaldy. Alaıda, ol qoldanǵan derekter naqty dál emes. Nútonǵa dálirek ólsheýlerdiń nátıjeleri belgili bolǵanda, O. Lodj aıtqandaı, ol “óziniń eski qoljazbalaryn alyp esepteýge kiristi… Jańa derekter esepteý nátıjelerin ózgerte bastady. Ol óz jumysyn keremet tebirenispen qaıta qarady. Qalamy oıyna ilese almady. Sońynda esepteýlerden kerekti nátıje aldy. Ashqan zańnyń keremet máni men tereńdigi onyń basyn aınaldyryp, tumandanǵan kózderi qoljazbany kórmedi. Sharshaǵan ol qalamyn tastaı salady. Álem qurylymynyń qupıasy jalǵyz ózine ǵana ashyldy…”.
Nútonnyń atymen Halyqaralyq birlik júıesinde kúshtiń ólshem birligi – Núton atalǵan.
VII. Sabaqty bekitý.
1. Nelikten deneler Jerge qulaıdy?
2. Álemdegi denelerdiń bir - birine tartylýy qalaı atalady?
3. Búkilálemdik tartylys zańyn ashqan ǵalym kim?
4. Taýǵa qaraı kóterilý, tipti jol tegis bolǵannyń ózinde, tómen qaraı túsýden góri qıyn bolatyny nelikten?
5. Jańbyr tamshysynyń Jerge qaraıǵy qozǵalysyn týǵyzatyn qandaı qubylys?
VIII. Sabaqty qorytyndylaý. Baǵalaý
VIII. Úıge tapsyrma
§30. Referat: «I. Nútonnyń ómiri men qyzmeti»
You Might Also Like
-
«Tabıǵatty qorǵaıyq» modýli boıynsha deńgeılik tapsyrmalar. 8 synyp
