- 05 naý. 2024 01:10
- 174
Syn esim
6 - klass
Sabaqtyń taqyryby: Syn esim
Sabaqtyń maqsaty: a). Syn esim týraly túsinikterin qalyptastyrý, jalpy maǵlumat berý, syn esimniń syndyq qasıetterin ashý.
á). Túrli ádisterdi paıdalana otyryp, oqýshylardyń oı - qabiletterin, sózdik qorlaryn, baıqaǵyshtyq qasıetterin damytý.
b). Elin, jerin súıetin, tilin qasterleıtin ultjandy urpaq tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: dástúrli
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, baıandaý, suraq - jaýap, oqýlyqpen jumys, salystyrý, taldaý.
Kórnekilikteri: rebýs, kespe qaǵazdar, perfokarta.
Pánaralyq baılanys: ádebıet, matematıka.
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý
2. Úı tapsyrmasyn suraý.
III top(úshinshi) II top(ekinshi) I top (birinshi)
123 - jattyǵý 126 - jattyǵý maqal - mátelder jazyp kelý
Qoıylatyn suraqtar.
a). Zat esimder degenimiz ne?
á). Derekti zat esim, dereksiz zat esim degenimiz ne?
b). Jalqy, jalpy esim degenimiz ne?
3. Úı tapsyrmasyn qorytyndylaý. “Kim jyldam jaza alady?” oıyny.
Derekti zat esim Dereksiz zat esim
4. Jańa sabaq
Aq bas taýdyń eteginde
Appaq gúlder tunyp tur.
Aq jaýlyqty anam kelip,
Alys qyrdy sholyp tur.
Jaz shýaǵy janarynda
Kúmis kúndeı kúlkisi
Aq júrekti, aq jaýlyqty
Aq tilekti bul kisi.
Appaq nıet, aq kóńilmen
Aq nur boldy sepkeni
Aq sút bergen anashyma
Aq alǵysym kóp meniń!
Balalar, osy óleń joldarynan qandaı sózdi kóp kezdestirdińder?
Suraq qoıaıyqshy.
Qandaı degen suraqqa jaýap beretin qaı sóz taby edi?
Endeshe, myna beıne sózdi sheship kórelik.
Myna sýrette neler beınelengen?
Qorjynnyń aldyńǵy 4 árpin alyp tastap, ornyna “s” árpin, esiktiń sońǵy árpin alyp tastap, ornyna “m” árpin qoısa qandaı sóz shyǵady?
Al, balalar, búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby: Syn esim.
Qazaq tilimiz - óte baı til. Onyń quramynda áldeneshe myńdaǵan sózder bar. Sol sózder maǵynalaryn, qyzmetine, suraǵyna qaraı toǵyz topqa bólinedi dedik. Ótken sabaqta zat esimmen tanyssaq, búgin syn esimge toqtalamyz.
Sonymen, zattyń synyn, sıpatyn, sapasyn, túr - túsin, ıisin, dámin, kólemin bildirip, qandaı, qaı degen suraqtarǵa jaýap beretin sóz tabyn syn esim deımiz.(Erejeni qaıtalatamyn)
Balalar, qazir jyldyń qaı mezgili?
Jyldyń taǵy qandaı mezgilderi bar?
Jyldyń tórt mezgiline arnap óleń jazǵan qaı aqyndy bilemiz?
Kespe qaǵazben jumys júrgiziledi.
Kitappen jumys.
Deńgeılik tapsyrmalar arqyly jazba jumystaryn oryndaý.
I deńgeılik tapsyrma II deńgeılik tapsyrma
127 - jattyǵý 129 - jattyǵý
III deńgeılik tapsyrma
128 - jattyǵý
Sergitý sáti:
Bir sózben aıtqanda qalaı deıdi?
1). Jaqsy oqıtyn oqýshy (úlgili)
2). Tez ashýlanatyn adam (ashýlanshaq, qyzba)
3). Sabaq oqymaıtyn oqýshy (jalqaý)
4). Qıystyryp, taýyp sóıleıtin sózge sheber adam (sheshen)
5). Kereksiz kóp sóıleıtin adam (myljyń)
Perfokartamen jumys.
Sýretpen jumys
5. Bekitý
Sózjumbaq arqyly oqýshy bilimi bekitiledi.“Jaqsy sóz - jan semirter”
6. Baǵalaý
7. Úıge tapsyrma
I top II top III top
Syn esimi bar maqal - mátelder jazý
131 - jattyǵý shaǵyn áńgime jazý
Sabaqtyń taqyryby: Syn esim
Sabaqtyń maqsaty: a). Syn esim týraly túsinikterin qalyptastyrý, jalpy maǵlumat berý, syn esimniń syndyq qasıetterin ashý.
á). Túrli ádisterdi paıdalana otyryp, oqýshylardyń oı - qabiletterin, sózdik qorlaryn, baıqaǵyshtyq qasıetterin damytý.
b). Elin, jerin súıetin, tilin qasterleıtin ultjandy urpaq tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: dástúrli
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, baıandaý, suraq - jaýap, oqýlyqpen jumys, salystyrý, taldaý.
Kórnekilikteri: rebýs, kespe qaǵazdar, perfokarta.
Pánaralyq baılanys: ádebıet, matematıka.
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý
2. Úı tapsyrmasyn suraý.
III top(úshinshi) II top(ekinshi) I top (birinshi)
123 - jattyǵý 126 - jattyǵý maqal - mátelder jazyp kelý
Qoıylatyn suraqtar.
a). Zat esimder degenimiz ne?
á). Derekti zat esim, dereksiz zat esim degenimiz ne?
b). Jalqy, jalpy esim degenimiz ne?
3. Úı tapsyrmasyn qorytyndylaý. “Kim jyldam jaza alady?” oıyny.
Derekti zat esim Dereksiz zat esim
4. Jańa sabaq
Aq bas taýdyń eteginde
Appaq gúlder tunyp tur.
Aq jaýlyqty anam kelip,
Alys qyrdy sholyp tur.
Jaz shýaǵy janarynda
Kúmis kúndeı kúlkisi
Aq júrekti, aq jaýlyqty
Aq tilekti bul kisi.
Appaq nıet, aq kóńilmen
Aq nur boldy sepkeni
Aq sút bergen anashyma
Aq alǵysym kóp meniń!
Balalar, osy óleń joldarynan qandaı sózdi kóp kezdestirdińder?
Suraq qoıaıyqshy.
Qandaı degen suraqqa jaýap beretin qaı sóz taby edi?
Endeshe, myna beıne sózdi sheship kórelik.
Myna sýrette neler beınelengen?
Qorjynnyń aldyńǵy 4 árpin alyp tastap, ornyna “s” árpin, esiktiń sońǵy árpin alyp tastap, ornyna “m” árpin qoısa qandaı sóz shyǵady?
Al, balalar, búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby: Syn esim.
Qazaq tilimiz - óte baı til. Onyń quramynda áldeneshe myńdaǵan sózder bar. Sol sózder maǵynalaryn, qyzmetine, suraǵyna qaraı toǵyz topqa bólinedi dedik. Ótken sabaqta zat esimmen tanyssaq, búgin syn esimge toqtalamyz.
Sonymen, zattyń synyn, sıpatyn, sapasyn, túr - túsin, ıisin, dámin, kólemin bildirip, qandaı, qaı degen suraqtarǵa jaýap beretin sóz tabyn syn esim deımiz.(Erejeni qaıtalatamyn)
Balalar, qazir jyldyń qaı mezgili?
Jyldyń taǵy qandaı mezgilderi bar?
Jyldyń tórt mezgiline arnap óleń jazǵan qaı aqyndy bilemiz?
Kespe qaǵazben jumys júrgiziledi.
Kitappen jumys.
Deńgeılik tapsyrmalar arqyly jazba jumystaryn oryndaý.
I deńgeılik tapsyrma II deńgeılik tapsyrma
127 - jattyǵý 129 - jattyǵý
III deńgeılik tapsyrma
128 - jattyǵý
Sergitý sáti:
Bir sózben aıtqanda qalaı deıdi?
1). Jaqsy oqıtyn oqýshy (úlgili)
2). Tez ashýlanatyn adam (ashýlanshaq, qyzba)
3). Sabaq oqymaıtyn oqýshy (jalqaý)
4). Qıystyryp, taýyp sóıleıtin sózge sheber adam (sheshen)
5). Kereksiz kóp sóıleıtin adam (myljyń)
Perfokartamen jumys.
Sýretpen jumys
5. Bekitý
Sózjumbaq arqyly oqýshy bilimi bekitiledi.“Jaqsy sóz - jan semirter”
6. Baǵalaý
7. Úıge tapsyrma
I top II top III top
Syn esimi bar maqal - mátelder jazý
131 - jattyǵý shaǵyn áńgime jazý