Táýelsizdigim-táńirim bergen syı
Bastaýysh synyp muǵalimi: Mamyrbekova Ǵalıa Asanqyzy
Taqyryby: «Táýelsizdigim - táńirim bergen syı»
Maqsaty: táýelsizdigimizge 20 jyl tolǵany týraly maǵlumat berý
Mindetteri:
1. Oqýshylardy otanshyldyqqa, ultjandylyqqa, týǵan jerine, ata - mekenine degen súıispenshilikterin arttyrýǵa durys baǵyt - baǵdar berý
2. Óz eliniń tarıhyn syılaı bilýge, ony maqtanysh sezimmen aıtýǵa jattyǵý
3. Olardy patrıottyq rýhta tárbıeleý
Túri: tanym saǵaty
Kórnekiligi: QR 1991 - 2011 jylǵa deıingi tarıhynan úzindiler beınelengen slaıdtar, ún qaǵazdar, býkletter, karta, fotosýretter, úntaspa.
Barysy: İ. Tárbıe saǵaty maqsaty tanystyrylady.
İİ. Psıhologıalyq daıyndyq
Otyrǵan qonaqtarǵa sálemdesedi. Gúl shoqtaryn usyna otyryp tilekterin bildiredi
- Hosh kelipsiz, merekelik kóńil – kúıińiz qandaı?
- Meniń tilerim: azat elimizdiń aspany ashyq bolsyn!
- Qazaqstannyń azamaty bolǵanyńyzdy maqtan tutasyz ba?
- Meniń tilerim: egemen elimizdiń eńsesi bıik bolsyn!
- Mereı toıymyzdy qalaı qarsy almaqsyz?
- Meniń tilerim: táýelsizdik týy - asqaq bolsyn!
- Búgingi kúnińizge rızasyz ba?
- Meniń tilerim: egemendi el kórikti, betegeli bel kórikti bolsyn!
İİİ. Ádebı - mýzykalyq bólim
Qazaqtyń aspany qandaı keń bolsa, aqyly da sondaı keń. Qazaqtyń jeri qandaı keń bolsa, peıili de sondaı keń. Qazaqtyń júregine tek qazaqtyń balasy emes, búkil álem syıyp ketedi. Dalasyndaı darhan, jazıradaı jomart elbasymyzdyń kemel saıasatynyń arqasynda egemendikke qolymyz jetip, búgingi kúni mereı toıymyzdyń 20 jyldyǵyn toılamaqpyz, merekelerińiz qutty bolsyn!
1. Myń ólip, myń tirilgen qaharman ult – qazaǵym,
Az ba seniń ótkergen adam tózbes azabyń.
Ótkenińe úńilip, búginińe kóz tastap,
Tarıh betin aqtarsam muń shertedi azaly ún.
…Táýelsiz kúnge jetkenshe aıyryldyq talaı tarlannan,
Taıǵanap tasqa quladyq asýsyz bıik zańǵardan.
Aqqa da qara jaǵylyp, telmirip temir torlardan
Erkindik kúttik sarylyp araılap atqan tańdardan…
2. Qıyn sátte jalaý etken namysyn,
Janyn qıǵan eli úshin, ar úshin.
Almatyǵa Noǵaıbaıdyńuly bolyp attanyp,
Bar qazaqtyń maqtany bop qaıta oralǵan arysym. M. Shahanov
(«Jeltoqsan» áni, mýzyka oınalady da, balalar gúl shoqtaryn qoıady)
3. «Jyldar sóıleıdi»
Jeltoqsan kóterilisiniń arqasynda 1991 jyly elimiz óz aldyna egemendik alyp, tuńǵysh Táýelsiz el dúnıege keldi.
1991 jyly jeltoqsannyń 1 - de Respýblıka jurtshylyǵy tuńǵysh ret Nursultan Ábishuly Nazarbaevty Respýblıkanyń Prezıdenti etip saılady.
1991 jyly qazan aıynda tuńǵysh qazaq ǵaryshkeri Toqtar Áýbákirov ǵaryshqa ushty.
1992 jyly 4 – maýsymda Prezıdent «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik Týy, Eltańbasy, Ánurany» týraly Zańǵa qol qoıdy.
1993 jyly, 13 - qarashada tól teńgemiz dúnıege keldi.
1994 jyly 30 - maýsymda qazaq halqynyń ekinshi qyrany - ǵaryshker Talǵat Musabaev aǵamyzdyń aspan kógine 6 aılyq saparǵa attanǵanyn maqtanyshpen aıta alamyz.
1995 jyly aqyl – oıdyń danyshpany, qazaq halqynyń dana aqyny Abaı Qunanbaevtyń týǵanyna 150 jyl tolǵanyn IýNESKO kóleminde atap óttik.
1995 jyly 30 - tamyzda Ata Zańymyz qabyldandy.
1996 jyly 16 jeltoqsanda Almatyda Táýelsizdik eskertkishi ashyldy.
1997 jyly Astana Aqmola qalasyna kóshirildi.
1998 jyl Astananyń tusaý keser toıy boldy
1999 jyl «Urpaqtar birligi men sabaqtastyǵy jyly» bolyp belgilendi.
2000 jyl «Mádenıetti qoldaý jyly» boldy.
2001 jyly Táýelsizdiktiń 10 jyldyq merekesi atap ótildi.
2002 jyl «Densaýlyq jyly»dep belgilendi.
2003 - 2004 jyl «Aýyl jyly» bolyp sanaldy.
2005 jyl Dúnıejúzi qazaqtary úshin quryltaı boldy.
2006 jyly 6 - qańtarda ánin Shámshi Qaldaıaqov, sózin Nursultan Nazarbaev, Jumeken Nájimedenov jazǵan «Meniń Qazaqstanym» atty jańa memlekettik ánurany bekitildi.
2010 jyly EQYU - na tóraǵalyq etti. Osy samıtte Astana deklarasıasy qabyldandy.
2011jyly 7 qysqy Azıa oıyndary, Islam samıti ótti
4. Bı, kórinis: «Táýelsizdigime 20 jyl»
5. Án - shashý «Biz baqytty baldyrǵan»
6. Qorytyndy «Táýelsizdigim - táńirim bergen syı»
.…Men, men edim, men edim, táýelsiz eldiń tańy edim.
Kirshiksiz kóńil aq qardaı halqymnyń appaq ary edim.
Kómeıden shyǵyp kókke órlep, dalamdy kezip jyrlaǵan,
Atalar salǵan, apalar salǵan án edim.
.…Kók týym shalqyp tórimde, elimniń baǵy taımasyn,
Jas bolyp arý – Astanam, qulpyryp kúndeı jaınasyn.
Táýelsizdigim – tátti syı táńirden kelgen, aǵaıyn,
Bar qazaǵym baqyttyń jıyrmasynshy jylyn toılasyn!
Taqyryby: «Táýelsizdigim - táńirim bergen syı»
Maqsaty: táýelsizdigimizge 20 jyl tolǵany týraly maǵlumat berý
Mindetteri:
1. Oqýshylardy otanshyldyqqa, ultjandylyqqa, týǵan jerine, ata - mekenine degen súıispenshilikterin arttyrýǵa durys baǵyt - baǵdar berý
2. Óz eliniń tarıhyn syılaı bilýge, ony maqtanysh sezimmen aıtýǵa jattyǵý
3. Olardy patrıottyq rýhta tárbıeleý
Túri: tanym saǵaty
Kórnekiligi: QR 1991 - 2011 jylǵa deıingi tarıhynan úzindiler beınelengen slaıdtar, ún qaǵazdar, býkletter, karta, fotosýretter, úntaspa.
Barysy: İ. Tárbıe saǵaty maqsaty tanystyrylady.
İİ. Psıhologıalyq daıyndyq
Otyrǵan qonaqtarǵa sálemdesedi. Gúl shoqtaryn usyna otyryp tilekterin bildiredi
- Hosh kelipsiz, merekelik kóńil – kúıińiz qandaı?
- Meniń tilerim: azat elimizdiń aspany ashyq bolsyn!
- Qazaqstannyń azamaty bolǵanyńyzdy maqtan tutasyz ba?
- Meniń tilerim: egemen elimizdiń eńsesi bıik bolsyn!
- Mereı toıymyzdy qalaı qarsy almaqsyz?
- Meniń tilerim: táýelsizdik týy - asqaq bolsyn!
- Búgingi kúnińizge rızasyz ba?
- Meniń tilerim: egemendi el kórikti, betegeli bel kórikti bolsyn!
İİİ. Ádebı - mýzykalyq bólim
Qazaqtyń aspany qandaı keń bolsa, aqyly da sondaı keń. Qazaqtyń jeri qandaı keń bolsa, peıili de sondaı keń. Qazaqtyń júregine tek qazaqtyń balasy emes, búkil álem syıyp ketedi. Dalasyndaı darhan, jazıradaı jomart elbasymyzdyń kemel saıasatynyń arqasynda egemendikke qolymyz jetip, búgingi kúni mereı toıymyzdyń 20 jyldyǵyn toılamaqpyz, merekelerińiz qutty bolsyn!
1. Myń ólip, myń tirilgen qaharman ult – qazaǵym,
Az ba seniń ótkergen adam tózbes azabyń.
Ótkenińe úńilip, búginińe kóz tastap,
Tarıh betin aqtarsam muń shertedi azaly ún.
…Táýelsiz kúnge jetkenshe aıyryldyq talaı tarlannan,
Taıǵanap tasqa quladyq asýsyz bıik zańǵardan.
Aqqa da qara jaǵylyp, telmirip temir torlardan
Erkindik kúttik sarylyp araılap atqan tańdardan…
2. Qıyn sátte jalaý etken namysyn,
Janyn qıǵan eli úshin, ar úshin.
Almatyǵa Noǵaıbaıdyńuly bolyp attanyp,
Bar qazaqtyń maqtany bop qaıta oralǵan arysym. M. Shahanov
(«Jeltoqsan» áni, mýzyka oınalady da, balalar gúl shoqtaryn qoıady)
3. «Jyldar sóıleıdi»
Jeltoqsan kóterilisiniń arqasynda 1991 jyly elimiz óz aldyna egemendik alyp, tuńǵysh Táýelsiz el dúnıege keldi.
1991 jyly jeltoqsannyń 1 - de Respýblıka jurtshylyǵy tuńǵysh ret Nursultan Ábishuly Nazarbaevty Respýblıkanyń Prezıdenti etip saılady.
1991 jyly qazan aıynda tuńǵysh qazaq ǵaryshkeri Toqtar Áýbákirov ǵaryshqa ushty.
1992 jyly 4 – maýsymda Prezıdent «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik Týy, Eltańbasy, Ánurany» týraly Zańǵa qol qoıdy.
1993 jyly, 13 - qarashada tól teńgemiz dúnıege keldi.
1994 jyly 30 - maýsymda qazaq halqynyń ekinshi qyrany - ǵaryshker Talǵat Musabaev aǵamyzdyń aspan kógine 6 aılyq saparǵa attanǵanyn maqtanyshpen aıta alamyz.
1995 jyly aqyl – oıdyń danyshpany, qazaq halqynyń dana aqyny Abaı Qunanbaevtyń týǵanyna 150 jyl tolǵanyn IýNESKO kóleminde atap óttik.
1995 jyly 30 - tamyzda Ata Zańymyz qabyldandy.
1996 jyly 16 jeltoqsanda Almatyda Táýelsizdik eskertkishi ashyldy.
1997 jyly Astana Aqmola qalasyna kóshirildi.
1998 jyl Astananyń tusaý keser toıy boldy
1999 jyl «Urpaqtar birligi men sabaqtastyǵy jyly» bolyp belgilendi.
2000 jyl «Mádenıetti qoldaý jyly» boldy.
2001 jyly Táýelsizdiktiń 10 jyldyq merekesi atap ótildi.
2002 jyl «Densaýlyq jyly»dep belgilendi.
2003 - 2004 jyl «Aýyl jyly» bolyp sanaldy.
2005 jyl Dúnıejúzi qazaqtary úshin quryltaı boldy.
2006 jyly 6 - qańtarda ánin Shámshi Qaldaıaqov, sózin Nursultan Nazarbaev, Jumeken Nájimedenov jazǵan «Meniń Qazaqstanym» atty jańa memlekettik ánurany bekitildi.
2010 jyly EQYU - na tóraǵalyq etti. Osy samıtte Astana deklarasıasy qabyldandy.
2011jyly 7 qysqy Azıa oıyndary, Islam samıti ótti
4. Bı, kórinis: «Táýelsizdigime 20 jyl»
5. Án - shashý «Biz baqytty baldyrǵan»
6. Qorytyndy «Táýelsizdigim - táńirim bergen syı»
.…Men, men edim, men edim, táýelsiz eldiń tańy edim.
Kirshiksiz kóńil aq qardaı halqymnyń appaq ary edim.
Kómeıden shyǵyp kókke órlep, dalamdy kezip jyrlaǵan,
Atalar salǵan, apalar salǵan án edim.
.…Kók týym shalqyp tórimde, elimniń baǵy taımasyn,
Jas bolyp arý – Astanam, qulpyryp kúndeı jaınasyn.
Táýelsizdigim – tátti syı táńirden kelgen, aǵaıyn,
Bar qazaǵym baqyttyń jıyrmasynshy jylyn toılasyn!
You Might Also Like
-
Aq Ordanyń, Moǵolstannyń, Ábilqaıyr handyǵynyń, Noǵaı Ordasynyń memlekettik - ákimshilik qurylysy
