Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 3 apta buryn)
Táýelsizdik ata-babam ańsaǵan

Táýelsizdik-ata babam ańsaǵan. Eń áýeli táýelsizdik jaıly bastamastan buryn el basymyzydyn myna sóziń jetkizgim kelip tur.«Biz bárimiz bir atanyń-qazaq halqynyń ulymyz. Bárimizdiń de týǵan jerimiz bireý: ol qasıetti qazaq dalasy. Bul dúnıede bizdiń bir ǵana Otanymyz bar: ol táýelsiz Qazaqstan». Nursultan atamyzdyń bul sózine qalyń kópshilik qosylary shúbásiz. Bastysy táýelsiz el ekenimizdi esten shyǵarmaı, keler urpaqqa táýelsizdik qanshama qıyndyqpen kelgenin uqtyrýymyz qajet. Búginimizden bıik nátıje kórý úshin, ótkenimizden sabaq alýymyz kerek. Óz eliniń tarıhyn bilmeı, ata saltyn jerge tap-tap, qabyrǵaly qalypty buzǵysy keletinder qanshama. Osyndaı qalyp pen júre beretin bolsa, túptiń túbinde táýelsizdikden aıyrylyp qalýda qajap emes.Osyndaı qatelikke boı aldyrmaý úshin qazirgi óskeleń urpaqqa táýelsizdik ıakı týǵan jerimizdin erkindigin qazirgi jastarǵa nasıhattaýymyz qajet.Nege qazirgi jastar? Sebebi tal besikten er jetip, boı jetip kele jatqan jastar, árıne óziniń aldyndaǵy aǵa-ápkelerine barynsha eliktegisi keledi.Aǵa-ápkeleri ótkeniń umytyp,qazaq eliniń tarıhyna bulyńǵyr kóz-qaraspen qarasa, óskeleń urpaqqa ósip-kele jatqan jastarǵa eshqandaı tárbıe ıakı bilem de bere almaıtyny haq.Biz ózimizdiń Shákárim, Muhtar, Sáken, Ál-Farabı, Beıimbet, Abaı atalarymyzdan úlgi nasıhat alýymyz qajet. Áli de ol kisilerdiń qaldyryp ketken jazbalary mańyzyn joıǵan joq. Árbir óleń joldarynda, jazǵan eńbekterinde úlken mán- maǵyna, ashshy shyndyq jatyr.Qazaq eli úshin, atameken jeri úshin sońyna deıin qasqaıyp turǵan batyrlarymyz, aqyn jazýshylarymyz, eńbek sińirgen ult ókilderi tarıhymyzdan úlken oryn alady. Bizdiń búginimizde tarıh qoınaýyn da qalary shúbásiz. Sol jyldary ótpeli, qıyn qystaý zaman bolǵanymen qazirgi jaǵdaıymyz jer men kókteı. Ult erkindigin ústem etý úshin aq bilektiń kúshimen, aq naızanyń ushymen elin qorǵaǵan babalar az bolǵan joq. Jeltoqsan tolqyny qatty yzǵarly, ári qasiretti bolǵanymen, bári ótkenniń enshisinde qaldy. Degenmen de bizge jeltoqsan jańǵyryǵy táýelsizdiktiń tańyn syılady. Qazir eshkimge táýeldi emespiz.Degenmen de rýhanı táýelsiz bolǵanymyz ben áleýmettik jaǵynan áli de kiriptar el sekildimiz.Eńsemizdi tiktep rýhanı túrde ult sanasyna jańa bir serpin syılaý kerek sekildi.Qazaq halqynyń rýhanıatynyń myqtylyǵy sonsha áli de tilimiz joıylǵan joq. Babalarymyzdan mura bolyp qalǵan jerimiz,mádenıetimiz barlyǵy da qazaq halqynyń tektiliginiń, myqtylyǵynyn arqasynda. Qazirgi tańda órkendep, órlep otyrǵan álemdermen terezemiz teń. Elbasymyzdyn N.Á. Nazarbaev óziniń joldaýynda «Qazaqstan-2050:bir maqsat, bir múdde, bir bolashaq» atty joldaýynda uly maqsattarǵa jeteleıtin-«Máńgilik El» ıdeıasyn usynǵan bolatyn. Barsha qazaq eli bul usynysty qýanyshpen qabyldaǵany úlken jetistikterdin bir bastamasy.Qazaq elimizdiń úlken bir ereksheligi-ulttyq tárbıege asa úlken mán berip qaraýy. Erte zamannan kele jatqan, ǵasyrlar boıy óz urpaǵyn kúmbirlegen kúmis kúıimen, sybyzǵy syrnaı únimen, ǵashyqtyq jyrymen, asqaqtata salǵan ánimen, maqal-mátel, sheshendik sóz, aıtys-óleńderimen tárbıelep kelgeni shyndyq. Táýelsiz el bolyp, árqashan sónbeı, araıly atqan tańǵa, eńsesi bıik el bolyp júrgenimiz úlken jetistik dep bilemin.

Aqbópe Jaılaý   


You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama