Til damytýǵa arnalǵan materıal
Til damytýǵa arnalǵan materıal
İ. Shoqan Ýálıhanov
1 mátin.
Shoqannyń shyn aty – Muhammedhanafıa. Apasynyń erkeletip qoıǵany – Shoqan. Shoqydaı bıik, taýdaı asqaq degen maǵynany bildiredi. Kishkene kezinen apasy Zeıneptiń shoqy, Shoqan dep ataýynyń ózi Shoqannyń bala jastan zerek, alǵyr bolǵandyǵyn baıqatady.
Sózdik:
shyn aty – nastoıashee ımá
erkeletip qoıǵan – nazvala laskatelno
shoqy – pık
asqaq – velıchavyı
ataýynyń ózi – samo ımá
maǵynany bildiredi – oznachaet
zerek – sposobnyı
baıqatady - pokazyvaet
Tapsyrmalar:
1. Mátindi túsinip oqyp, orys, qazaq tilinde mazmunyn aıtyńdar
2. Mátin boıynsha dıalog júrgizińder
3. Túsindirme sózdik qurastyryńdar
4. Múmkindik bolǵansha sózderdi sınonımderge (ne balamasyn taýyp) aýystyryp jazyńdar
5. Shoqan Ýálıhanov sender jasynda qaıda oqydy, nemen shuǵyldandy? Qosymsha málimet izdep, ákelińder
6. Mátinge at qoıyńdar
7. Mátindi bir - birińe aıtyp berińder
8. Mátindegi syn esimderdi taldańdar
Til damytýǵa arnalǵan materıal
İ. Shoqan Ýálıhanov
2 mátin.
Shoqan Ýálıhanov Qashqarda alty aı turdy. Onda ol kúrdeli eńbekter jazdy. Peterbýrgte ǵalymdar aldynda baıandama jasady. Peterbýrgte Shoqannyń turǵan úıleri, qyzmet atqarǵan mekemesiniń ǵımaraty saqtalǵan. Shoqanǵa qatysty tarıhı oryndar Qysqy Saraıdyń tóńiregi men Moıka ózeniniń jaǵalaýynda.
Sózdik:
turǵan úıleri – doma, gde projıval
qyzmet atqarǵan – slýjıl
mekemesi – ýchrejdenıa
ǵımaraty – zdanıa
ózeniniń jaǵalaýy – bereg rekı
tóńiregi – okolo, vozle
Tapsyrmalar:
1. Mátindi túsinip oqyp, orys, qazaq tilinde mazmunyn aıtyńdar
2. Mátin boıynsha dıalog júrgizińder
3. Túsindirme sózdik qurastyryńdar
4. Múmkindik bolǵansha sózderdi sınonımderge (ne balamasyn taýyp) aýystyryp jazyńdar
5. Shoqan Ýálıhanov sender jasynda qaıda oqydy, nemen shuǵyldandy? Qosymsha málimet izdep, ákelińder
6. Mátinge at qoıyńdar
7. Mátindi bir - birińe aıtyp berińder
8. Mátindegi syn esimderdi taldańdar
Til damytýǵa arnalǵan materıal
İ. Shoqan Ýálıhanov
3 mátin.
Shoqan Ýálıhanovty zamandastary shyǵystaný ilimindegi qaıtalanbas iri tulǵa dep tanyǵan.
Sýretshilik óner – tarıhshy, geograf, etnograf, fólklorıst, saıahatshy Shoqannyń segiz qyrynyń biri ǵana.
Shoqannyń eki júzge jýyq sýretteri saqtalǵan. Ol sýretter Sh. Ýálıhanovtyń bes tomdyq shyǵarmalar jınaǵynyń birinshi basylymynyń 5 - shi tomyna engen. Al «Óner» baspasynan shyqqan «Shoqan jáne óner» atty kitapta Shoqannyń ázirge belgili sýretteriniń bári basylyp shyqty. Bul eńbekter Shoqan halqymyzdyń shyn mánindegi tuńǵysh sýretshileriniń biri ekenin dáleldeıdi.
Sózdik:
shyǵystaný ilimi – naýka vostokovedenıa
qaıtalanbas – nepovtorımyı
iri tulǵa – znachımaıa (krýpnaıa) lıchnost(fıgýra)
tanyǵan – prıznalı
dáleldeıdi – dokazyvaet
segiz qyrly – vsestoronnıı
ázirge – poka, do sıh por
shyn mánindegi – v deıstvıtelnostı
Tapsyrmalar:
1. Mátindi túsinip oqyp, orys, qazaq tilinde mazmunyn aıtyńdar
2. Mátin boıynsha dıalog júrgizińder
3. Túsindirme sózdik qurastyryńdar
4. Múmkindik bolǵansha sózderdi sınonımderge (ne balamasyn taýyp) aýystyryp jazyńdar
5. Shoqan Ýálıhanov sender jasynda qaıda oqydy, nemen shuǵyldandy? Qosymsha málimet izdep, ákelińder
6. Mátinge at qoıyńdar
7. Mátindi bir - birińe aıtyp berińder
8. Mátindegi syn esimderdi taldańdar
9. Shoqan Ýálıhanov týraly qandaı kórkem fılm bar? Onyń rejısery kim? Shoqannyń rólin kim oınaıdy?
4 mátin.
Dúnıejúzilik ǵylymǵa eleýli úles qosqan Shoqan Ýálıhanov 1865 jyly sáýirdiń 10 - ynda Mataı taýynyń eteginde qaıtys bolǵan. Shoqannyń súıegi qoıylǵan jerdegi sharýashylyq Shoqan esimimen atalady. Zırat basynda eskertkish bar. Ol jerde tarıhı murajaı ashylǵan. Ol Almaty oblysy, Kerbulaq aýdanynyń Shoqan atyndaǵy aýylynda.
Tapsyrmalar:
1. Mátinge at qoıyńdar
2. Mátin boıynsha sózdik jasańdar
3. Mátin boıynsha tapsyrmalar qurastyryńdar (5 - 6), olardy oryndańdar
Til damytýǵa arnalǵan materıal
İ. Shoqan Ýálıhanov
5 mátin.
Shoqan – aqyn jandy sýretshi. Ol ómir qubylysyna ińkárlikpen qaraıdy.
Sýretshi Shoqan sáýlet óneri úlgilerine de, tańbaly tastar men músinderge de aıryqsha kóńil bólgen.
Shoqan – qazaq halqynyń tuńǵysh óner zertteýshisi, óner tarıhshysy.
Shoqannyń eńbekteri, óner týyndylary qazaq halqynyń altyn qazynasy retinde ǵasyrlar boıy jasaı bermek.
6 mátin.
Qostanaıda Qusmuryn degen jer bar. Ol Qostanaı qalasynan júz shaqyrymdaı jerde. Munda qazaq halqynyń uly ǵalymy Shoqan Ýálıhanov týǵan. Qusmuryn tabıǵaty múlde ózgeshe. Onyń bulaǵy, kóli bar. Ol jer – taý men qyrat. Biraq qyrat alystan qus tumsyǵyna uqsap kórinedi. Sondyqtan bul ólke Qusmuryn dep atanǵan. Qyrattyń tóskeıi – qaıysqan qaıyń, kókoraı shalǵyn.
7 mátin.
Shoqan zıratynyń basynda kókshil mármár tastan qoıylǵan eskertkish bar. kóktasta qolmen qashap jazylǵan eki jazý bar. onyń biri arab árpimen qazaqsha berilgenn ekinshisi orys tilinde jazylǵan.
«Zdes pokoıtsá prah shtabs - rotmıstra Chokana Chıngısovıcha Valıhanova, skochavshegosá v 1865 godý. Po jelanıý Týrkestanskogo general - adútanta fon Kaýfmana vo vnımanıe ýchenyh zaslýg Valıhanova polojen seı památnık general - leıtenantom Kolpakovskım v 1881 godý»
8 mátin
Osy eskertkish arqyly bul mańaıdyń kóne tarıhyna til bitti. Taýlary sóıledi, ormandary shýlady, dalasy aýyr kúrsindi. Sol jyldan bastap Shoqan basyna kelýshiler kóbeıdi. Beıit basyna bıiktigi toǵyz metr mármár eskertkish ornatyldy.
«Nastoıashee nadgrobnoe soorýjenıe ýstanovleno po reshenıý pravıtelstva Kazahskoı SSR v 1958 godý»
Shanhaıda Shoqanǵa arnalyp kórki ózgeshe, sáýleti erekshe murajaı úı salyndy.
Aýyl túbindegi tóbe basyna uly ǵalymnyń bıiktigi úsh metr músini ornatyldy. Ol músinniń salmaǵy on tonna. Ony Sankt - Peterbýrg jumysshylary qoladan quıyp jasady.
İ. Shoqan Ýálıhanov
1 mátin.
Shoqannyń shyn aty – Muhammedhanafıa. Apasynyń erkeletip qoıǵany – Shoqan. Shoqydaı bıik, taýdaı asqaq degen maǵynany bildiredi. Kishkene kezinen apasy Zeıneptiń shoqy, Shoqan dep ataýynyń ózi Shoqannyń bala jastan zerek, alǵyr bolǵandyǵyn baıqatady.
Sózdik:
shyn aty – nastoıashee ımá
erkeletip qoıǵan – nazvala laskatelno
shoqy – pık
asqaq – velıchavyı
ataýynyń ózi – samo ımá
maǵynany bildiredi – oznachaet
zerek – sposobnyı
baıqatady - pokazyvaet
Tapsyrmalar:
1. Mátindi túsinip oqyp, orys, qazaq tilinde mazmunyn aıtyńdar
2. Mátin boıynsha dıalog júrgizińder
3. Túsindirme sózdik qurastyryńdar
4. Múmkindik bolǵansha sózderdi sınonımderge (ne balamasyn taýyp) aýystyryp jazyńdar
5. Shoqan Ýálıhanov sender jasynda qaıda oqydy, nemen shuǵyldandy? Qosymsha málimet izdep, ákelińder
6. Mátinge at qoıyńdar
7. Mátindi bir - birińe aıtyp berińder
8. Mátindegi syn esimderdi taldańdar
Til damytýǵa arnalǵan materıal
İ. Shoqan Ýálıhanov
2 mátin.
Shoqan Ýálıhanov Qashqarda alty aı turdy. Onda ol kúrdeli eńbekter jazdy. Peterbýrgte ǵalymdar aldynda baıandama jasady. Peterbýrgte Shoqannyń turǵan úıleri, qyzmet atqarǵan mekemesiniń ǵımaraty saqtalǵan. Shoqanǵa qatysty tarıhı oryndar Qysqy Saraıdyń tóńiregi men Moıka ózeniniń jaǵalaýynda.
Sózdik:
turǵan úıleri – doma, gde projıval
qyzmet atqarǵan – slýjıl
mekemesi – ýchrejdenıa
ǵımaraty – zdanıa
ózeniniń jaǵalaýy – bereg rekı
tóńiregi – okolo, vozle
Tapsyrmalar:
1. Mátindi túsinip oqyp, orys, qazaq tilinde mazmunyn aıtyńdar
2. Mátin boıynsha dıalog júrgizińder
3. Túsindirme sózdik qurastyryńdar
4. Múmkindik bolǵansha sózderdi sınonımderge (ne balamasyn taýyp) aýystyryp jazyńdar
5. Shoqan Ýálıhanov sender jasynda qaıda oqydy, nemen shuǵyldandy? Qosymsha málimet izdep, ákelińder
6. Mátinge at qoıyńdar
7. Mátindi bir - birińe aıtyp berińder
8. Mátindegi syn esimderdi taldańdar
Til damytýǵa arnalǵan materıal
İ. Shoqan Ýálıhanov
3 mátin.
Shoqan Ýálıhanovty zamandastary shyǵystaný ilimindegi qaıtalanbas iri tulǵa dep tanyǵan.
Sýretshilik óner – tarıhshy, geograf, etnograf, fólklorıst, saıahatshy Shoqannyń segiz qyrynyń biri ǵana.
Shoqannyń eki júzge jýyq sýretteri saqtalǵan. Ol sýretter Sh. Ýálıhanovtyń bes tomdyq shyǵarmalar jınaǵynyń birinshi basylymynyń 5 - shi tomyna engen. Al «Óner» baspasynan shyqqan «Shoqan jáne óner» atty kitapta Shoqannyń ázirge belgili sýretteriniń bári basylyp shyqty. Bul eńbekter Shoqan halqymyzdyń shyn mánindegi tuńǵysh sýretshileriniń biri ekenin dáleldeıdi.
Sózdik:
shyǵystaný ilimi – naýka vostokovedenıa
qaıtalanbas – nepovtorımyı
iri tulǵa – znachımaıa (krýpnaıa) lıchnost(fıgýra)
tanyǵan – prıznalı
dáleldeıdi – dokazyvaet
segiz qyrly – vsestoronnıı
ázirge – poka, do sıh por
shyn mánindegi – v deıstvıtelnostı
Tapsyrmalar:
1. Mátindi túsinip oqyp, orys, qazaq tilinde mazmunyn aıtyńdar
2. Mátin boıynsha dıalog júrgizińder
3. Túsindirme sózdik qurastyryńdar
4. Múmkindik bolǵansha sózderdi sınonımderge (ne balamasyn taýyp) aýystyryp jazyńdar
5. Shoqan Ýálıhanov sender jasynda qaıda oqydy, nemen shuǵyldandy? Qosymsha málimet izdep, ákelińder
6. Mátinge at qoıyńdar
7. Mátindi bir - birińe aıtyp berińder
8. Mátindegi syn esimderdi taldańdar
9. Shoqan Ýálıhanov týraly qandaı kórkem fılm bar? Onyń rejısery kim? Shoqannyń rólin kim oınaıdy?
4 mátin.
Dúnıejúzilik ǵylymǵa eleýli úles qosqan Shoqan Ýálıhanov 1865 jyly sáýirdiń 10 - ynda Mataı taýynyń eteginde qaıtys bolǵan. Shoqannyń súıegi qoıylǵan jerdegi sharýashylyq Shoqan esimimen atalady. Zırat basynda eskertkish bar. Ol jerde tarıhı murajaı ashylǵan. Ol Almaty oblysy, Kerbulaq aýdanynyń Shoqan atyndaǵy aýylynda.
Tapsyrmalar:
1. Mátinge at qoıyńdar
2. Mátin boıynsha sózdik jasańdar
3. Mátin boıynsha tapsyrmalar qurastyryńdar (5 - 6), olardy oryndańdar
Til damytýǵa arnalǵan materıal
İ. Shoqan Ýálıhanov
5 mátin.
Shoqan – aqyn jandy sýretshi. Ol ómir qubylysyna ińkárlikpen qaraıdy.
Sýretshi Shoqan sáýlet óneri úlgilerine de, tańbaly tastar men músinderge de aıryqsha kóńil bólgen.
Shoqan – qazaq halqynyń tuńǵysh óner zertteýshisi, óner tarıhshysy.
Shoqannyń eńbekteri, óner týyndylary qazaq halqynyń altyn qazynasy retinde ǵasyrlar boıy jasaı bermek.
6 mátin.
Qostanaıda Qusmuryn degen jer bar. Ol Qostanaı qalasynan júz shaqyrymdaı jerde. Munda qazaq halqynyń uly ǵalymy Shoqan Ýálıhanov týǵan. Qusmuryn tabıǵaty múlde ózgeshe. Onyń bulaǵy, kóli bar. Ol jer – taý men qyrat. Biraq qyrat alystan qus tumsyǵyna uqsap kórinedi. Sondyqtan bul ólke Qusmuryn dep atanǵan. Qyrattyń tóskeıi – qaıysqan qaıyń, kókoraı shalǵyn.
7 mátin.
Shoqan zıratynyń basynda kókshil mármár tastan qoıylǵan eskertkish bar. kóktasta qolmen qashap jazylǵan eki jazý bar. onyń biri arab árpimen qazaqsha berilgenn ekinshisi orys tilinde jazylǵan.
«Zdes pokoıtsá prah shtabs - rotmıstra Chokana Chıngısovıcha Valıhanova, skochavshegosá v 1865 godý. Po jelanıý Týrkestanskogo general - adútanta fon Kaýfmana vo vnımanıe ýchenyh zaslýg Valıhanova polojen seı památnık general - leıtenantom Kolpakovskım v 1881 godý»
8 mátin
Osy eskertkish arqyly bul mańaıdyń kóne tarıhyna til bitti. Taýlary sóıledi, ormandary shýlady, dalasy aýyr kúrsindi. Sol jyldan bastap Shoqan basyna kelýshiler kóbeıdi. Beıit basyna bıiktigi toǵyz metr mármár eskertkish ornatyldy.
«Nastoıashee nadgrobnoe soorýjenıe ýstanovleno po reshenıý pravıtelstva Kazahskoı SSR v 1958 godý»
Shanhaıda Shoqanǵa arnalyp kórki ózgeshe, sáýleti erekshe murajaı úı salyndy.
Aýyl túbindegi tóbe basyna uly ǵalymnyń bıiktigi úsh metr músini ornatyldy. Ol músinniń salmaǵy on tonna. Ony Sankt - Peterbýrg jumysshylary qoladan quıyp jasady.
You Might Also Like
