Til dybystary
«Til dybystary»
/ «Satylaı keshendi oqytý» tehnologıasy boıynsha/
Qazaq tili 5 - synyp
Sabaq jospary
Sabaqtyń taqyryby: Fonetıka týraly túsinik. Til dybystary týraly túsinik
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik: oqýshylarǵa fonetıka týraly túsinik berý, til dybystarynyń adam ómirindegi mańyzy, quramdary týraly uǵym berý,
2. Tárbıelik: oqýshylardy adamgershilikke, eńbekti dáripteýge, ana tildi qurmetteýge tárbıeleý.
3. Damytýshylyq: satylaı keshendi taldaý jasaý arqyly oqýshylardyń lıngvısıkalyq dúnıetanymdaryn keńeıtý, jan – jaqty tapsyrmalar berý arqyly bilimderin tereńdetý, sózdik qorlaryn damytý.
Sabaqtyń tıpi: jańa sabaqty túsindirý
Sabaqtyń ádisi: "Satylaı keshendi oqytý" tehnologıasy, izdenýshilik, zertteýshilik áreketin uıymdastyrý, tildik taldaýlar jasaý, túsindirý, suraq - jaýap, jattyǵý, salystyrý.
Pánaralyq baılanys: qazaq ádebıeti
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi:
1. Oqýshylarmen sálemdesý
2. Oqýshylardyń sabaqqa qatysyn tekserý
3. Oqýshylardyń zeıinderin sabaqqa aýdarý
İİİ. Jańa taqyrypty túsindirý:
1. Problemalyq suraq qoıý arqyly jańa sabaqty túsindirý.( slaıd arqyly túsindirý)
Myna sózderge nazar aýdartyp, sózderdiń qandaı ózgeriske ushyrap turǵanyn aıtqyzý:
Bas, tas, jas, qas, nas
Eskek, kek, ek
Qal - laq, tús - sút, kel - lek
Berilgen sózderdegi erekshelik nede? /oqýshylar pikiri tyńdalady/
Sózdegi dybystar ózgergen kezde sóz maǵynasy da ózgeredi. Endeshe búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby qandaı? / qazaq tilindegi dybystar/
Juppen jumys. Oqýlyqta berilgen «Til dybystary» taqyryby oqylady. Satylaı keshendi taldaýǵa salý arqyly taqyrypty oqýshylar taldaıdy
1. Sıpaty: Til dybystary sóz ishinde aıtylady. Bir dybys áldeneshe sózdiń quramynda qoldanyla beredi. Ol úsh túrli sıpatta bolady. Mysaly: mal, tal, qal. Bul sózderdegi dybystardyń sany birdeı, biraq bir dybys ózgeshe bolǵandyqtan, mundaǵy sózderdiń maǵynasy da ár túrli bolyp tur. Ekinshisi – sózderdegi dybys sanynyń ár túrli bolyp kelýi (bala, ala, al). Úshinshisi: sózdegi dybystardyń oryn tártibi (tas – sat, qas – saq). Adamnyń tili - dybystyq til. Til dybystary bolmasa, til ómir súre salmaıdy
2. Jasalýy: Til dybystary sóıleý músheleri arqyly jasalady. Tynys joly músheleri, aýyz jáne muryn qýysy men ıek, jaq jatady. Tynys jolyna ókpe men kómeı, jelbezek (daýys shymyldyǵy), aýyz qýysyna til, erin, ezý, tis, tańdaı, kishkene til jatady
3. Túri: Til dybystary osy múshelerdiń qatysýy arqyly jasalady da, sol múshelerdiń erekshelikterine qaraı dybystardyń sıpaty anyqtalady. Osyǵan baılanysty dybystar ekige bólinedi. Olar: daýysty jáne daýyssyz.
Oqýshylar pikiri tyńdalady. A - bul dybys, daýysty dybys sebebi ókpeden shyqqan aýa aýyz qýysynda eshbir kedergige ushyramaı, aýa erkin shyǵady. Q - bul dybys daýyssyz dybys sebebi ókpeden shyqqan aýa aýyz qýysynda túrli kedergige ushyrap aýa qysylyp shyǵady.
2. Elektrondy oqýlyqpen jumys. Ortalyq Bilim Resýrstary, E - Kitaphana. №4403. « Til dybystary týraly jalpy uǵym» taqyryby boıynsha 1, 4 tapsyrmany oryndaý.
1. Aıtylý jaǵynan bir - birine uqsaıtyn sózdi kórset. / túlki - kúlki, aıaq - taıaq, zat - at, aýyr - baýyr, aryq - jaryq/
/ «Satylaı keshendi oqytý» tehnologıasy boıynsha/
Qazaq tili 5 - synyp
Sabaq jospary
Sabaqtyń taqyryby: Fonetıka týraly túsinik. Til dybystary týraly túsinik
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik: oqýshylarǵa fonetıka týraly túsinik berý, til dybystarynyń adam ómirindegi mańyzy, quramdary týraly uǵym berý,
2. Tárbıelik: oqýshylardy adamgershilikke, eńbekti dáripteýge, ana tildi qurmetteýge tárbıeleý.
3. Damytýshylyq: satylaı keshendi taldaý jasaý arqyly oqýshylardyń lıngvısıkalyq dúnıetanymdaryn keńeıtý, jan – jaqty tapsyrmalar berý arqyly bilimderin tereńdetý, sózdik qorlaryn damytý.
Sabaqtyń tıpi: jańa sabaqty túsindirý
Sabaqtyń ádisi: "Satylaı keshendi oqytý" tehnologıasy, izdenýshilik, zertteýshilik áreketin uıymdastyrý, tildik taldaýlar jasaý, túsindirý, suraq - jaýap, jattyǵý, salystyrý.
Pánaralyq baılanys: qazaq ádebıeti
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi:
1. Oqýshylarmen sálemdesý
2. Oqýshylardyń sabaqqa qatysyn tekserý
3. Oqýshylardyń zeıinderin sabaqqa aýdarý
İİİ. Jańa taqyrypty túsindirý:
1. Problemalyq suraq qoıý arqyly jańa sabaqty túsindirý.( slaıd arqyly túsindirý)
Myna sózderge nazar aýdartyp, sózderdiń qandaı ózgeriske ushyrap turǵanyn aıtqyzý:
Bas, tas, jas, qas, nas
Eskek, kek, ek
Qal - laq, tús - sút, kel - lek
Berilgen sózderdegi erekshelik nede? /oqýshylar pikiri tyńdalady/
Sózdegi dybystar ózgergen kezde sóz maǵynasy da ózgeredi. Endeshe búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby qandaı? / qazaq tilindegi dybystar/
Juppen jumys. Oqýlyqta berilgen «Til dybystary» taqyryby oqylady. Satylaı keshendi taldaýǵa salý arqyly taqyrypty oqýshylar taldaıdy
1. Sıpaty: Til dybystary sóz ishinde aıtylady. Bir dybys áldeneshe sózdiń quramynda qoldanyla beredi. Ol úsh túrli sıpatta bolady. Mysaly: mal, tal, qal. Bul sózderdegi dybystardyń sany birdeı, biraq bir dybys ózgeshe bolǵandyqtan, mundaǵy sózderdiń maǵynasy da ár túrli bolyp tur. Ekinshisi – sózderdegi dybys sanynyń ár túrli bolyp kelýi (bala, ala, al). Úshinshisi: sózdegi dybystardyń oryn tártibi (tas – sat, qas – saq). Adamnyń tili - dybystyq til. Til dybystary bolmasa, til ómir súre salmaıdy
2. Jasalýy: Til dybystary sóıleý músheleri arqyly jasalady. Tynys joly músheleri, aýyz jáne muryn qýysy men ıek, jaq jatady. Tynys jolyna ókpe men kómeı, jelbezek (daýys shymyldyǵy), aýyz qýysyna til, erin, ezý, tis, tańdaı, kishkene til jatady
3. Túri: Til dybystary osy múshelerdiń qatysýy arqyly jasalady da, sol múshelerdiń erekshelikterine qaraı dybystardyń sıpaty anyqtalady. Osyǵan baılanysty dybystar ekige bólinedi. Olar: daýysty jáne daýyssyz.
Oqýshylar pikiri tyńdalady. A - bul dybys, daýysty dybys sebebi ókpeden shyqqan aýa aýyz qýysynda eshbir kedergige ushyramaı, aýa erkin shyǵady. Q - bul dybys daýyssyz dybys sebebi ókpeden shyqqan aýa aýyz qýysynda túrli kedergige ushyrap aýa qysylyp shyǵady.
2. Elektrondy oqýlyqpen jumys. Ortalyq Bilim Resýrstary, E - Kitaphana. №4403. « Til dybystary týraly jalpy uǵym» taqyryby boıynsha 1, 4 tapsyrmany oryndaý.
1. Aıtylý jaǵynan bir - birine uqsaıtyn sózdi kórset. / túlki - kúlki, aıaq - taıaq, zat - at, aýyr - baýyr, aryq - jaryq/
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
