InfoHub Logo

«Til - tiregim, soǵyp turǵan júregim» atty jas aqyndar baıqaýy
Maqsaty: Oqýshylardy týǵan halqynyń tilin qasterleıtin sanaly da parasatty azamat etip tárbıeleý, jas aqyndardyń shyǵarmalarymen tanysý.
Kórnekiligi: Zaldy taqyrypqa laıyq bezendirý, naqyl sózder, beıne rolıkter.
Júrgizýshi: Qurmetti ustazdar men oqýshylar, kesh qonaqtary! Sizderdi 22qyrkúıek – Til merekesi kúnimen shyn júrekten quttyqtaımyz! Óz ana tilimizdiń mártebesin asqaqtata bileıik!«Til - tiregim, soǵyp turǵan júregim» atty jas aqyndar baıqaýyna qosh keldińizder!
Adamzat dúnıege kelgen soń ana tilinde sóılep, ana tilinde án salady. Ana tili – bizdiń ar - ojdan, adamgershiligimizdiń aınasy. Adam ana tilimen baqytty, ana tilimen asqaq. Til - halyqtyń ajyramas bóligi. Uly Abaıdyń ózi «Ótkirdiń júzi, kesteniń bizi, órnegin sendeı sala almas» dep tańyrqap taǵzym etken til. Tilimizge qurmet jasaý arqyly biz elimizge qurmet jasaımyz. Til týraly qanshama kesteli sóz aıtsaq ta taýysa almaspyz. Sondyqtan

Ana tilim, dana tilim - Táńirim
Saqtaı bilgen san ǵasyrlar jaryǵyn
Tilim meniń, Abaı, Ahmet sóılegen
Buǵaýlaýǵa, shubarlaýǵa kónbegen.

«Til - tiregim, soǵyp turǵan júregim» atty jas aqyndar baıqaýyn ashýǵa ruqsat etińizder
Jas aqyndarǵa sáttilik tileý maqsatynda sóz kezegin mektebimizdiń tárbıe isi jónindegi oryndasary Ómirbek aǵaıǵa beremiz.( Aǵaı sóz sóıleıdi)
Júrgizýshi: Ana tili - adam bolyp jaralǵannan beri jan dúnıesiniń aınasy, ósip - ónip, túrlene beretin, máńgi qulamaıtyn báıteregi. Ana tili júrektiniń tereń syrlaryn, halyq tarıhynyń barlyq kezeńderin, jannyń barlyq tolqyndaryn urpaqtan - urpaqqa saqtap otyratyn qazyna.
Qazaq tili asa baı, ıkemdi til. Qalaı ıseń, solaı ıile beredi. Oramyn, burymyn taýyp, qısynyn, oraıyn keltirip paıdalansań, bul tilmen sýret salýǵa, tas qashap, aǵash, tekemet oıýǵa bolady - aý. Bul tilden maı tamady dese de syıar. Halyqtyń tiline jyryna qulaq salsań, nebir alýa - sheker baldaı tatıtyn nárine, árine áste toımaısyń.
Ortaǵa ana tilimiz týraly óleń shýmaqtaryn oqıtyn 5 - synyptyń oqýshylaryn shaqyramyn. Sóz kezegi ózderińizde.

Aqjan: Ana tilim - tirligimniń aıǵaǵy,
Tilim barda aıtylar sóz oıdaǵy,
Tilim ósse, men de birge ósemin,
Tilim óshse, men de birge óshemin.

Nurgúl:
Ana tilin bilmegen - aqyly joq jelikbas,
Ana tilin súımegen - halqyn súıip jarytpas.

Dılnaz:
Týǵan tilim - babam tilim - óz tilim,
Týǵan tilim - anam tilim - óz tilim,
Týǵan tilim - dalam tilim - óz tilim,
Týǵan tilim - adam tilim - óz tilim.

Nursultan:
Týǵan tilde syry tereń janym bar,
Týǵan tilde ánim menen sánim bar.
Týǵan tilim til bolýdan qalsa eger,
Júregimdi sýyryp - aq alyńdar!

Naǵıma:
Týǵan tilim - tirligimniń aıǵaǵy
Tilim barda aıtylar syr oıdaǵy
Ósse tilim, men de birge ósemin
Óshse tilim men de birge óshemin

Júrgizýshi: Ana tilimiz qazirgi tańda úsh tuǵyrly tilge aınaldy. Jastarymyz úsh tildi qatar meńgerip jatyr. Olaı bolsa, úsh tilde qatar oryndalatyn ándi qabyl alyńyzdar «Árqashan kún sónbesin» áni

Táýelsizdik tireginiń biri – til. Til – halqymyzdyń qazynasy, san ǵasyrlar boıy júrip ótken jolymyzdyń shejiresi. Bylaıǵy jerde egemendigimiz baıandy bolsyn desek, ulttyq rýhymyzǵa óris tilesek, týǵan tilimizdi kózdiń qarashyǵyndaı saqtaýymyz kerek.
Sondyqtan, ár adam óziniń ana tilin qorǵaı da, qurmetteı de bilýge mindetti.
Qazaq tili - ana tilmiz. Ana tilimiz memlekettik til bolyp úlken mártebege ıe boldy. Ony bizdiń qazaq halqy zor qýanyshpen qarsy aldy.
Sahnaǵa nazar aýdaryńyzdar! (Arnaıy daıyndalǵan beıne kórsetilimder)
1989 jyldyń 22 qyrkúıeginde qazaq tili memlekettik statýs aldy. Til mereıin kóterý maqsatynda Qazaqstannyń barlyq mektepterinde qazaq tili aptalyǵy ótkizilýde. Búgin is - sharamyz osy til aptalyǵyna arnalady.

Ár adamnyń azamattyq qasıeti men mádenıeti óz tilin qalaı súıe bilýmen ólshenedi. Bul týraly aqyndar bylaı deıdi.
1. Súıemin týǵan tilim – anam tilim,
Besikte jatqanymda – aq bergen bilim
Shyr etip jerge túsken mınýtymnan
Qulaǵyma sińirgen tanys únin