InfoHub Logo

Táýelsiz elimniń - erlik joly.
Tárbıe saǵatynyń maqsaty: Oqýshylardy elimizdiń táýelsizdik alǵan jyldar ishindegi jetken jeńistikterimen tanystyrý, álem tanyǵan el ekenin dáleldeý, bilimderin keńeıtý.
Bolashaq urpaqtyń rýhanı tulǵalyq jáne adamgershilik qundylyqtaryn damytý.
Otanyn súıýge, el tarıhyn bilýge, elimizdiń memlekettik rámizderin qasterleýge, otanymyzdyń baılyǵyn qorǵaýǵa, elimizdi órkendetýge bilimdi urpaq bolýǵa tárbıeleý.
Tárbıe saǵatynyń kórnekiligi: slaıd, beınebaıan. Qazaq eli sýretteri, Qazaqstan Respýblıkasynyń rámizderi: Týy, Eltańbasy, Ánurany. N. Á Nazarbaevtyń sýreti.
Naqyl sózder, Qazaqstan týraly ánder.
Tárbıe saǵatynyń barysy:

İ. Uıymdastyrý kezeńi: Táýelsizdik bizge ońaı kelmedi.
Jurtym meniń ne qıyndyq kórmedi?
Jylap turyp analarym bul jolda,
San perzentin qara jerge jerledi.

- Táýelsizdik tańy atty, táýelsizdikke bıyl 25 jyl toldy. Búgingi 8 klasta ótkizgeli turǵan «Táýelsiz elimniń – erlik joly» atty ashyq tárbıe saǵatymyzǵa qosh keldińizder!
Táýelsizdik bizge ońaı kelmedi.
Asaý attaı óz tizginin bermedi.
Qazaǵymnyń altyn basyn ıiltip,
Talaı dushpan tórimizge tórledi.
Táýelsizdik kúni merekesimen quttyqtaımyn! Otbastaryńyzǵa baqyt, bereke, birlik, denderińizge saýlyq tileımin!
Maqsatyn habarlaý.
Ánuran:

Oqýshylarǵa suraqtar.
Qazaqstan týraly ne bilemiz? Oqýshylar jaýaby..
Muǵalim sózi. Mine oqýshylar bizder elimizben maqtanamyz. Bul erkindik ońaılyqpen kelgen joq. Qazaq eli erkindikke jetý úshin qanshama qıyn - qystaý kezeńderdi bastan keshirdi. Myńdaǵan jyldyq tarıhy bar.
Topqa bólý İ top - Qazaqstan, İİ top - Táýelsizdik
Maqal arqyly topqa bólý.
Slaıd: Táýelsizdik ata-babam ańsaǵan.(tarıhı oqıǵalar )

2 - topqa suraq: Qandaı tarıhı oqıǵalardy bilemiz?
1- top 1465 – 1986 jyldardaǵy tarıhı oqıǵalardy aıtady.
2 -top 1986 – 2016 jyldardaǵy tarıhı oqıǵalardy aıtady.

1 - oqýshy:
Qazaq eli erkindikke jetý úshin qıyn – qystaý kezeńderdi bastan keshirdi. Myńdaǵan jyldyq tarıhy bar.
Ǵasyrlar boıy qazaq halqy keń dalasyn aq bilektiń kúshi, aq naızanyń ushymen qolyna alyp jaýdan qorǵaǵan. Qazaq jeriniń ulan qaısar batyrlary bostandyq úshin janyn bergen. «Qazaq handyǵynyń qurylýy — Qazaqstan tarıhyndaǵy syndarly kezeń bolyp tabyldy. Kereı men Jánibek bastaǵan qalyń qol eldi jaýdan qorǵady.

2 - oqýshy.
Qazaq handyǵy 1465 - 1847 j. Aralyǵynda ómir súrgen memleket. Qazaq handyǵy Edilden Jaıyqqa deıin, Syrdarıa men Amýdarıa ózenderiniń aralyǵyn qamtyǵan. Qazaq handyǵynyń tuńǵysh hany - Kereı, sońǵy hany - Kenesary Qasymuly
Muǵalim: 1 top: Al ekinshi dúnıejúzilik soǵys týraly ne bilemiz?

3 - oqýshy:
1941 jyly 22 - maýsymda tań shapaǵy jańa ǵana araılanyp kele jatqan kezde elimizge qaýip tóndi. Halqymyz adam aıtqysyz qıyn - qystaý kezeńge dýshar boldy. Fashısik Germanıa elimizge opasyzdyqpen basyp kirdi. Tarıh keshi únemi jańalanyp otyrady. Dese de umytylmaıtyn, eskermeıtin tarıhı oqıǵalar bolady. Sonyń bári álemdi dúr silkindirgen ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń qasireti men Uly Jeńistiń qasıetiń batyr aǵalarymyz ben apalarymyzdyń erligin eshkim de eshqashan umytpaq emes. Álemdi dúr silkindirgen oqıǵa 1941jyly maýsymnyń 22 - de bolǵan edi.
Biraq sol kezdegi Keńes eliniń birligi men dostyǵynyń arqasynda 1945 jyly 9 - mamyrda Uly Jeńispen aıaqtaldy.

4 - oqýshy:
Mine, sodan beri 70 jyl merzim ýaqyt ótti. Bıyl Uly Jeńistiń 70 jyldyǵy. Iá, soǵys óziniń sumdyqtaryn búgingi kúnge deıin umyttyrar emes.. Biraq, sol jyldar jańǵyryǵy adamzat júregin áli syzdatýda. Iá, ýaqyttyń tarıhy atty óz tóreshisi bar.

2 - oqýshy:
1945 jyldyń 30 sáýiriniń keshinde 6 saǵat 30 mınýtta Jeńis týy tigildi. Tý tikken — Raqymjan Qoshqarbaev. 4 jylǵa jýyq sozylǵan qan tógis aıaqtaldy. 9 mamyr — Jeńis kúni. Iá aspanymyzda Jeńis týy jelbiregenine — 70 jyl.
Muǵalim: 2 top: Jeltoqsan kóterilisi týraly ne aıtýǵa bolady?

4 - oqýshy
Al, 1986 jylǵy oqıǵa halyqtyń esinde máńgi saqtalady.
16 jeltoqsanda qazaq jastary Ortalyq alańǵa shyǵyp, Qazaqstan táýelsizdigin talap etti.
Oqýshy:
1986jyly 16 - jeltoqsanda tańerteń, Almatyda jappaı tolqý bastaldy. Jastar alańǵa jınala bastady. Alańda «Biz qazaq, ejelden erkindik ańsaǵan», «Árbir ultty óz kósemi basqarsyn», «Táýelsizdik kerek»,- degen urandar aıtyldy.
Almaty garnızonyn jaýyngerlik daıyndyqqa keltirip, kóp kúshpen alańdaǵy jastardy qorshap aldy. Almatyǵa ár aımaqtardan áskerdiń arnaıy bólimderi jiberildi. Óz eliniń táýelsizdigin talap etip, sherýge shyqqan jastarǵa «Buzaqylar», «Ultshyldar», «Nashaqorlar»,- degen kiná taǵyldy.
Kóptegen stýdent jastar túrmege qamaldy, oqý ornynan shyǵaryldy. Táýelsizdik jolynda Qaırat Rysqulbekov, Lázzat Asanova, Erbol Sypataev, Sábıra taǵy basqalary sıaqty qazaq jastary jeltoqsan oqıǵasy kezinde qaısarlyqpen erlik kórsetip qurban boldy.

5 - oqýshy
Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń jarlyǵymen 1996 jyly 9 - jeltoqsan Qaırat Noǵaıbaıuly Rysqulbekovke «Halyq qaharmany» ataǵy berilip, aıryqsha erekshelik belgisi men «Altyn juldyz» tapsyryldy. Sábıra, Lázzat, Erbolǵa taǵy basqa jeltoqsanǵa qatysqan jastarǵa «Jeltoqsan qaharmany» ataǵy berildi.
Hor: Jeltoqsan jeli áni:
Oqýshy:
Osynyń nátıjesinde 1991 jyly 16 jeltoqsanda Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdigi týraly zań qabyldandy.

Muǵalim: Búgingi táýelsiz Qazaqstan qandaı?.
1 - oqýshy: Búgingi táýelsiz Qazaqstan – álemdik arenadan óz ornyn oıyp alǵan, Azıa men Eýropany moıyndata bilgen rýhy bıik qaısar eldiń mekeni. Biz sol órkenıetke qadam basqan táýelsiz eldiń ulanymyz. Bizdiń el táýelsizdigin alǵannan beri álemdik qaýymdastyqtyń birazyna múshe boldy. Elimizdiń birligin, ulanǵaıyr dalamyzdyń tutastyqtyń qorǵaıtyn qujattar men sharttarǵa qol qoıyldy. Elimizdiń mamyrajaı beıbit tirligi, tórimizdegi Ata zań, kógimizdegi azattyqtyń kók baıraǵy, ulttyq teńgemiz, respýblıkalyq «Ulannyń» qurylýy.