InfoHub Logo

SHQO, Aıagóz qalasy,
«№5 jalpy bilim beretin orta mektep» komýnaldyq memlekettik mekemesi
Infoomatıka páni muǵalimi Mýratkanova Perezat Mýratovna

Pán aty: Informatıka
Klass: 3
Sabaqtyń taqyryby: Tyshqan, mıkrofon, qulaqqalqa, dybys kolonkalary
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylardy mýltımedıa qurylǵylarymen tanystyrý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń oılaý qabiletin damytý.
Tárbıelik: Oqýshylardyń tárbıelikke, uqyptylyqqa úıretý.
Sabaqtyń túri: Dástúrli sabaq.
Sabaqtyń tıpi: Jańa sabaq ıgerý
Sabaqtyń qoldanylatyn kórnekti quraldar: DK, slaıdtary, dápter

Sabaqtyń ótý barysy: Uıymdastyrý kezeńi
a) oqýshylar tizimi;
á) kabınet jaǵdaıy;
b) sabaq barysymen tanystyrý
Úı tapsyrmasyn tekserý.
Kompúter degenimiz ne?
Kompúterdiń negizgi qurylǵylaryn ata.
Júıelik blok degenimiz ne?
Monıtor degenimiz ne?
Pernetaqta qandaı qurylǵyǵa jatady?
A) shyǵarý qurylǵysy
Á) jazý qurylǵysy
B) engizý qurylǵysy
G) oqý qurylǵysy
2. Pernetaqtanyń negizgi bólikterin jaz:

3. Myna pernelerdiń atqaratyn qyzmeti qandaı?
Enter-
Esc-
Delete-
CapsLock –
Shift –
NumLock –
Bos oryn

3) Jańa taqyrypqa kirispe
4) Jańa taqyrypty túsindirý
“Tyshqan tárizdi qol tetigi”pernelikpen birge EEM-di basqarý úshin qoldanylady.
Tintýir – manıpýlátor tıpti basqarý qurylǵysyn Tintýirdi kilemsheniń betinde jyljytý tintýir nusqaǵyshynyń ekran betinde jyljýymen úılestirilgen.
Onyń pernetaqtadan aıyrmashylyǵy, ol standartty basqarý quraly emes. Ol arnaıy júıelik baǵdarlama – tintýir draıveriniń qoldaýyn qajet etedi.
Tintýirdiń eki túri bolady:
úsh batyrmaly, eki batyrmaly.
Tintýirdiń kóp qoldanylatyn batyrmasy sol jaq batyrmasy.
Tintýirdiń oń jáne sol jaq batyrmalaryn tez basýdy shertý dep ataıdy.
Tintýir qurylysyna qaraı úsh túrli bolady.
Optıkaly-mehanıkalyq tintýirdiń ishinde rezınamen qaptalǵan, temir sharıgi bolady. Ol tintýirdiń dóńgeleýi kerek. Keıbir betterde ol dóńgelemeı syrǵanap ketetin bolǵandyqtan, mundaı tintýirdiń arnaıy kilemshesi bolady. Kilemshe beti tutqyr bolyp keledi de, sharıktiń syrǵanap ketýine jaǵdaı týǵyzbaıdy.
Al, optıkalyq tintýirde mundaı qozǵalys bóligi joq. Bul tintýir aınadan ózge betterde jumys jasaı beredi. Mundaı tintýir úshin kilemsheniń qajeti joq. Ol mehanıkalyq tintýirge qaraǵanda qymbattaý, biraq qazirgi ýaqytta kóp qoldanýshylar osy tintýirdi qoldanady.
Al jumys jasaýǵa provod kesel keltirse, onda ınfraqyzyl tintýirdi qoldanýǵa bolady. Tek olardyń batareıasyn aýystyryp otyrý kerek.

Mýltımedıa quraldary, bul adamǵa ár túrli, ózi úshin tabıǵı ortalardy: dybysty, beıneni, grafıkany, mátindi, anımasıany jáne t.b. qoldana otyryp, kompútermen qarym-qatynas jasaýǵa múmkindik beretin programmalyq jáne aparattyq quraldar kesheni.
Dybystyq aqparatty shyǵarý qurylǵylary - qulaqqalqa, kolonkalar jatady.
Dybystyq aqparatty engizý qurylǵysy – mıkrofon.
Dybysty jazý úshin mıkrofon, tyńdaý úshin qulaqqalqan (naýshnık) men kolonkalar bolýy qajet. Eger kompúterde dybystyq taqsha ornatylǵan bolsa, ol Windows operasıalyq júıesi júktelgennen keıin birden jumys isteıdi.

5) Jańa taqyrypty bekitý
Tintýir degenimiz ne? Onyń qyzmeti men múmkindikterin aıtyp ber.
Tintýirdiń pernetaqtadan aıyrmashylyǵy ne de?
Tintýir batyrmalar sanyna qaraı neshe bólinedi?
Tintýir qurylysyna qaraı neshege bólinedi?
Aýdıo aqparatty engizýge arnalǵan qurylǵy ata –(mıkrofon)

Jumbaq
Olardy kompúterdiń qosymsha bólikteri dep ataıdy.
Olar aǵaly-inili.
Olar sybyrlap ta, aıqaılap ta sóıleıdi. (Kolonkalar)

Tura dybys kolonkalar sekildi.
Aǵaly-inili, sybyrlap ta aıqaılap ta sóıleıdi,
Bir adam ǵana esteıdi. (Qulaqqalqa)

6)Sabaqty qorytyndylaý jáne baǵalaý
7)Úıge tapsyrma.
Tyshqan, mıkrofon, qulaqqalqa, dybys kolonkalary…