InfoHub Logo

Jer jer bop jaralǵaly jaǵympazdyq ta Adam a ta — Haýa ana urpaǵynyń, ıaǵnı onyń ishki esebiniń jasyryn quraly retinde ǵumyr keship keldi. Ótken ǵasyrda Stalınge kózsiz tabyný, Hrýshev tóńireginde shetsiz-sheksiz qolpashtaýlar qoǵam minezin eleýli ózgeriske ushyratty. Al Brejnev dáýirinde jaǵympazdyq ujymdyq sıpattyń jańa belesine kóterildi. Máselen, Kıevte Ýkraına KSR-ine «Halyqtar dostyǵy» ordenin tapsyrý saltanatynda L.I.Brejnevtiń sóılegen sózine 35 ret qol shapalaqtalǵan eken. 1974-jyly 15-naýryzda KOKP Ortalyq komıteti Bas hatshysynyń Qazaqstanǵa kelip tyń jáne tyńaıǵan jerlerdi ıgerýdiń 20 jyldyǵyna arnalǵan májiliste sóz sóıleıtini belgili boldy. Sol tustaǵy Qazaqstan Kompartıasy Ortalyq komıtetiniń ıdeologıa hatshysy S.Imashev osy máseleni jolǵa qoıýǵa ıkemdi qyzmetkerlerdi jınap, qaıtken kúnde de Bas hatshyǵa degen el «qurmetin» Ýkraınadan eń kemi eki ese asyra oryndaý týraly tapsyrma beredi. Nátıjesinde qazaqstandyqtar Brejnevtiń sózine 73 ret, ıaǵnı, ár sóılem saıyn, keı jerinde tipti jarty sóılem saıyn dý qol shapalaqtaý uıymdastyrady. Eger Gınnestiń kitabynda jasympazdyq jaıly bólim bolǵanda, sóz joq, osy oqıǵa álemdik deńgeıdegi jańa rekord retinde tirkeler edi. Beshpentiniń ıyq tusynan tómengi qaltasyna deıingi aralyqty túgel altyn juldyzdar men ordender kómkergen, jaǵympazdyqtyń ýytyna sheksiz mas bolǵan bala kóńil Brejnevtiń «Kazahstan mená lúbıt» dep kemseńdep, kózine jas alǵanyn sol jıynǵa qatysqandar áli umyta qoıǵan joq.

2005-jyly respýblıkamyzda ótken búkilhalyqtyq naýqan kezinde qyzyldy-jasyldy kıingen, qolyna jalaý ustaǵan, qajet kezinde alaqany qyzarǵansha qol soǵatyn, daýsy qarlyqqansha urandaıtyn, arnaıy tapsyrmany ynta-shyntasymen kózsiz oryndaýǵa beıim san myńdaǵan stýdent jastardy teledıdardan kórgenimde, kóńilimdi muń týmany shar- pydy. Bıliktegiler rýhanıatqa tamyr jibere almaı qalǵan jas qaýym arqyly ujymdyq jaǵympazdanýdyń buryn-sońdy kezikpegen múlde jańa qyrlaryn iske qosty.

«İsker kózben qaraǵanǵa munyń ózi durys ta,
Sırkterde qart maımyldar tartylmaıdy jumysqa.
Al jas maımyl baǵynympaz, tárbıege tez kóner,
Úıretip ap basqara ber ymmen ıakı sózbenen,
«Aýna!» — deseń, aýnaıdy olar, «Tur!» — dep buıyr, turady!
Baǵynǵyshtyń bolmaý kerek óz pikiri, qulaǵy,
Óz pikiri joqtyń ǵana bılikke joq suraǵy...»

Jastar arasynda naryq ǵasyrynyń rýhsyzdyǵy kúnnen-kúnge keń qanat jaıyp bara jatqanyn qaýipti qubylys retinde moıyndamasaq keleshekte úlken utylysqa túserimiz haq.

I
Jaǵympazdyq — bul zamanda basty óner,
Shyndyq oǵan bola almaı júr tas kemer.
Qazirgi baq qaısar rýhty erdi emes,
Aryn satqan jaǵympazdy eskerer.
Dáýirdiń de dańqy solar tós kerer,
Ony oılasań janaryńa jas keler.
Keýdesinde jalǵandyqtyń muzy bar,
Qajet kezde muz ústinde qyzynar,
Basshy aldynda jas kelindeı syzylar,
Kileń taban jalaǵyshtar - TJ-lar.
Olardy erteń adaldyqtyń tuzy urar.
TJ-larǵa eger bóget qoımasaq,
Ultymyzdyń aýa raıy buzylar.
Eı, qart TJ, qamqorsynyp tasyma,
Qarasańshy saqalyńa, shashyńa,
El senimin aqtaǵanyń osy ma?
Atanǵansha jalǵandyqpen ashyna,
Bedelińdi namysyńmen asyra
Kúlki boldyń qasyń túgil dosyńa.
Bıliktiń las kón etigin tilińmen
Jalaıtyndaı ne kún týdy basyńa?
Oń men solym sansyz TJ, kúlem be,
TJ-laryn kótergen dańq-kilemge
Álde, qarǵys tıdi me eken bul elge?
Tek kúni úshin jalbań qaǵyp ıilgen
Pás keýdege asqaq rýh túner me?
Samal qajet indet bultyn túrerge.
Jaǵympazyn taý sanaǵan,
Shynshyl ulyn jaý sanaǵan ulttyń,
Múmkindigi az mazmundy ómir súrerge...
...................................................................
Minezsiz ult aınalmaıdy uly elge.

İİ
— Jan shyndyǵyn joǵaltyp ap sorlaǵandar qanshama,
Sóıtip, ózin-ózi aıamaı qorlaǵandar qanshama?
Jaǵympazdyq bizdiń ulttyń taǵdyryn kúrt ózgertti,
Ótirikke qansha senseń, qasiretiń de sonshama.
Qaıda aparyp soǵar eken bul indettiń aqyry? —
Dep muńaıdy birde maǵan qart túrikmen aqyny.
Iá, shyndyǵyn joǵaltqandar aınalanda júr qaptap,
Mansaby úshin, ne kúni úshin ońǵa, solǵa syrǵaqtap.
Qasqyr minez zamanynan túlki bolyp jeńilgen,
Toqsandy asqan jaǵympaz qart qoshtasqanda ómirmen
Qanshama adam maqtaý aıtty:
«İzgi jan bul ne degen,
Ózgelerdeı qıqar, asaý minezi joq tebegen.
Atqa qonǵan myqtylardy jyly sózben jebegen,
Tirliginde bir pendege «óksheń qısyq» demegen...»
— Bireýlerdiń naq osylaı shatasaryn bilip em, —
Dedi Shyndyq ekinshi bir qaısar aqyn únimen. —
Jalǵandyqqa ór minezin shekara ǵyp kimde-kim
Qoıa almasa — utylǵany, uqpaýy bas mindetin.
Jurtty qalaı toqtatpaqpyz ádiletsiz baǵadan?
Qazirgi eń qadirli qart — óz pikiri joq adam.
Eshkimniń de kóńilin jyqpaı, bas ızeýmen eseıgen,
Eldi azdyryp bitken joq pa osy «jalpaq shesheıler?»
Aq pen qara shaıqasynda zorlyq jeńse arlyny,
Ádiletsiz — únsiz buǵyp qalǵandardyń barlyǵy.
Jaǵympazdyq — juqpaly aýrý, qan men oıǵa taralǵan,
Bul beıdaýa qasiretten ultty qorǵaý — zor arman...

---