Tól sóz. Nurǵısa Tilendıev
Sabaqtyń leksıkalyq taqyryby: Nurǵısa Tilendıev
Sabaqtyń gramatıkalyq taqyryby: Tól sóz
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Nurǵısa Tilendıevtiń ómirbaıany týraly maǵlumat berý, oqýshylardyń sózdik qoryn baıytý, mátin arqyly aýyzeki sóıleý qabiletterin damytý.
Damytýshylyq: oqýshylardyń este saqtaý, oılaý qabiletterin damytý, tyńdaı bilý jáne oımen bólisý áreketterin ushtaý, qazaqsha saýatty jazýǵa úıretý.
Tárbıelik: pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, óner adamdaryn súıýge baýlý, óner qudiretin sezinýge úıretý.
Sabaqtyń túri: jańa sabaqty túsindirý.
Sabaq ádisi: toppen jumys, oılandyrý, shyǵarmashylyq jumys, maqala qurý, sózjumbaq sheshý, toptastyrý, aýdarý.
Sabaqtyń kórnekiligi: N. Tilendıevtiń sýreti, óner týraly sózder, býklet, mýzyka.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi:
- Sálemetsizder me?
- Búgin neshesi?
- Aptanyń qaı kúni?
- Qazir qaı jyl mezgili?
- Kóktem aılaryn atańdar.
II. Til damytý kezeńi. Oqýshylarǵa suraqtar qoıylady.
1) Balalar, qazaq halqynyń aty ańyzǵa aınalǵan qandaı mýzyka ókilderin bilesińder?
2) Ol kezde qandaı aspaptarmen súıemeldeýshi edi?
3) Almatydaǵy ult aspaptar orkestri kimniń atynda?
4) Ol sazger týraly ne bilesińder?
III. Oı shaqyrý.
Úntaspadan “Aqqý” kúıin tyńdaý. Oqýshylarǵa qandaı sezim uıalaǵanyn aıtqyzý. Osy alǵan áserleri týraly aıtqyzý.
Kúıdi tyńdaı otyryp:
- Keremet bir sulýlyq sezim
- Tazalyq sezim
- Pándik sezim
- Bul qandaı kúı eken?
- Avtory kim eken, kim biledi?
Ia, bul Nurǵısa Tilendıevtiń “Aqqý” kúıi eken.
IV. Jańa sabaq (prezentasıa jáne oqýlyq arqyly túsindiriledi)
Sonymen, balalar, biz búgin Halyq qaharmany, sazger, halyq ártisi, profesor Nurǵısa Tilendıevtiń ómirinen, shyǵarmashylyǵynan maǵlumat alamyz. Nurǵısa Tilendıev Almaty oblysy İle aýdanynda dúnıege kelgen. Ákesi Atabaı – kúıshi, sheshesi án aıtýdy jaqsy kórgen.
Nurǵısanyń ónerge degen qushtarlyǵyna ata - anasynyń yqpaly tıgen desek artyq bolmas. Ol bes jasynan bastap dombyrada oınap, on eki jasynda orkestr quramynda bolǵan.
Tilendıev Uly Otan soǵysynyń ardageri. 1947 - 1950 jyldary Almaty konservatorıasynyń dırıjerlik fakúltetin bitirgen. Ol “Qyz Jibek”, “Meniń atym Qoja”, “Qıly kezeń” fılmderiniń mýzykasyn jazǵan. “ Jan Sáýlem”, “Kýa bol”, “Qustar áni”, “Alataý” óleńderiniń ánin jazǵan. 400 án men romanstardyń, 50 spektáklderdiń, poemalardyń avtory.
Erkin tógilgen áýen, symbatty yrǵaq, názik lırızm, azamattyq pafos Tilendıev shyǵarmalaryna tán qasıet.
V. Sózdikpen jumys.
Qaharman - geroı, belgi - znak, ıe boldy - ýdostoen, aqqý - lebed.
VI. Gramatıka. Tól sózdiń tynys belgileri. Óner týraly sózderdi oqyp, aýdarý (oqýlyq boıynsha, 108 bet)
1 qatar – tól sóz basynda kelgende
2 qatar – tól sóz ortasynda kelgende
3 qatar – tól sóz sóılemniń sońynda kelgende mysal keltirý.
VII. Jazbasha jumys: 8. 3. 3. tapsyrmany oryndaý. 109 bet.
VIII. Toptastyrý.
Nurǵısa atamyzǵa minezdeme bereıik. Klaster qurý.
Tól sóz, Nurǵısa Tilendıev. júkteý
Sabaqtyń gramatıkalyq taqyryby: Tól sóz
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Nurǵısa Tilendıevtiń ómirbaıany týraly maǵlumat berý, oqýshylardyń sózdik qoryn baıytý, mátin arqyly aýyzeki sóıleý qabiletterin damytý.
Damytýshylyq: oqýshylardyń este saqtaý, oılaý qabiletterin damytý, tyńdaı bilý jáne oımen bólisý áreketterin ushtaý, qazaqsha saýatty jazýǵa úıretý.
Tárbıelik: pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, óner adamdaryn súıýge baýlý, óner qudiretin sezinýge úıretý.
Sabaqtyń túri: jańa sabaqty túsindirý.
Sabaq ádisi: toppen jumys, oılandyrý, shyǵarmashylyq jumys, maqala qurý, sózjumbaq sheshý, toptastyrý, aýdarý.
Sabaqtyń kórnekiligi: N. Tilendıevtiń sýreti, óner týraly sózder, býklet, mýzyka.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi:
- Sálemetsizder me?
- Búgin neshesi?
- Aptanyń qaı kúni?
- Qazir qaı jyl mezgili?
- Kóktem aılaryn atańdar.
II. Til damytý kezeńi. Oqýshylarǵa suraqtar qoıylady.
1) Balalar, qazaq halqynyń aty ańyzǵa aınalǵan qandaı mýzyka ókilderin bilesińder?
2) Ol kezde qandaı aspaptarmen súıemeldeýshi edi?
3) Almatydaǵy ult aspaptar orkestri kimniń atynda?
4) Ol sazger týraly ne bilesińder?
III. Oı shaqyrý.
Úntaspadan “Aqqý” kúıin tyńdaý. Oqýshylarǵa qandaı sezim uıalaǵanyn aıtqyzý. Osy alǵan áserleri týraly aıtqyzý.
Kúıdi tyńdaı otyryp:
- Keremet bir sulýlyq sezim
- Tazalyq sezim
- Pándik sezim
- Bul qandaı kúı eken?
- Avtory kim eken, kim biledi?
Ia, bul Nurǵısa Tilendıevtiń “Aqqý” kúıi eken.
IV. Jańa sabaq (prezentasıa jáne oqýlyq arqyly túsindiriledi)
Sonymen, balalar, biz búgin Halyq qaharmany, sazger, halyq ártisi, profesor Nurǵısa Tilendıevtiń ómirinen, shyǵarmashylyǵynan maǵlumat alamyz. Nurǵısa Tilendıev Almaty oblysy İle aýdanynda dúnıege kelgen. Ákesi Atabaı – kúıshi, sheshesi án aıtýdy jaqsy kórgen.
Nurǵısanyń ónerge degen qushtarlyǵyna ata - anasynyń yqpaly tıgen desek artyq bolmas. Ol bes jasynan bastap dombyrada oınap, on eki jasynda orkestr quramynda bolǵan.
Tilendıev Uly Otan soǵysynyń ardageri. 1947 - 1950 jyldary Almaty konservatorıasynyń dırıjerlik fakúltetin bitirgen. Ol “Qyz Jibek”, “Meniń atym Qoja”, “Qıly kezeń” fılmderiniń mýzykasyn jazǵan. “ Jan Sáýlem”, “Kýa bol”, “Qustar áni”, “Alataý” óleńderiniń ánin jazǵan. 400 án men romanstardyń, 50 spektáklderdiń, poemalardyń avtory.
Erkin tógilgen áýen, symbatty yrǵaq, názik lırızm, azamattyq pafos Tilendıev shyǵarmalaryna tán qasıet.
V. Sózdikpen jumys.
Qaharman - geroı, belgi - znak, ıe boldy - ýdostoen, aqqý - lebed.
VI. Gramatıka. Tól sózdiń tynys belgileri. Óner týraly sózderdi oqyp, aýdarý (oqýlyq boıynsha, 108 bet)
1 qatar – tól sóz basynda kelgende
2 qatar – tól sóz ortasynda kelgende
3 qatar – tól sóz sóılemniń sońynda kelgende mysal keltirý.
VII. Jazbasha jumys: 8. 3. 3. tapsyrmany oryndaý. 109 bet.
VIII. Toptastyrý.
Nurǵısa atamyzǵa minezdeme bereıik. Klaster qurý.
Tól sóz, Nurǵısa Tilendıev. júkteý
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: 326*3 jáne 978: 3 jaǵdaılaryndaǵy jazbasha kóbeıtý jáne bólý.
