InfoHub Logo

Taqyryby: Tólen Ábdikov. «Qonaqtar»
Sabaqtyń maqsaty:
1) Qonaqtar áńgimesine ádebı taldaý jasaý, taqyrybyn, ıdeıalyq – kórkemdik mazmunyn ashý, oqýshylardyń bilimderin qazirgi zaman úlgilerinen mysal keltire otyryp júıege keltirý;
2) Tárbıelik maqsaty: qazaq halqynyń boıyndaǵy adamgershilik, baýyrmaldyq qasıetterdi baǵalaı bilý,
úlkendi, ata - anany syılaýǵa, ata - ana aldyndaǵy perzenttik boryshty aqtaýǵa tárbıeleý;
3) Damytýshylyq: óz betimen jumys isteý daǵdysyn qalyptastyrý, túrli ádis - tásilder arqyly oılaý qabiletiniń damýyna, til baılyǵynyń artýyna, óz oıyn ashyq aıtýǵa, kózqarasyn dáleldep shyǵýǵa yqpal etý.
Sabaqtyń túri: bilimdi jınaqtaý, bekitý.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: suraq - jaýap, satylaı keshendi taldaý, pikirsaıys, Venn dıagramsy, toptastyrý strategıasy, tirek syzbalary, izdendirý, toptyq jumys, problemalyq sıtýasıa týǵyzý.
Pánaralyq baılanys: qazaq tili, tarıh
Kórnekiligi: jazýshy portreti, syzba kesteler, naqyl sóz, maqal - mátelder, marker.
Sabaqtyń barysy. Sabaq maqsaty men ereksheligi, taqyryby túsindirilgen soń oqýshylar topqa bólinedi.
İ. Úı tapsyrmasyn suraý. Balalar, ótken sabaqta biz sendermen belgili jazýshy Tólen Ábdikovtiń ómirimen «Qonaqtar» áńgimesimen tanystyq. Káne, balalar, toptastyrý strategıasy boıynsha kim ekendigine toqtalaıyq.
Tólen Ábdikov
Jazýshy, dramatýrg, aýdarmashy, hatshy,
Redaktor, sektor meńgerýshisi, eýropalyq altyn medal ıegeri, memlekettik syılyq ıegeri
Kelesi kezekte Tólen Ábdikovtiń ómir jolyn, qyzmetin, shyǵarmalaryn tirek syzbalary boıynsha kórseteıik.

Jańa sabaq taqtaǵa jazylady, ár topqa tapsyrma beriledi.
İ top. Áńgimeniń taqyryby men ıdeıasyn ashý.
Taqyryby: adamgershilik máselesi
Ideıasy: balanyń ata - ana aldyndaǵy perzenttik paryzy.
İİ top. Shyǵarmanyń kompozısıalyq qurylymyn satylaı keshendi taldaý.

1. Áńgimeniń bastalýy - Erǵabyl shal men kempiriniń áńgimesi.
2. Damýy - Erekeńniń malyn izdeýi, ishki oıy.
3. Baılanysýy - Qaladaǵy balasynyń kelýi. Aýyl qonaqtary
4. Shıelenisýi - Sapabek pen ákesi áńgimeleriniń jaraspaýy. Aýyl áni.
5. Sharyqtaý shegi - Mazasy ketken qart
6. Sheshimi - Sońǵy úmiti oryndalmaǵan qarıa
7. Qorytyndy - Qulazyǵan kóńil

İİİ top. Satylaı keshendi taldaý. Keıipkerlerge minezdeme

Keıipkerleri:
Erǵabyl qart
Kempiri
Sapabek (uly)
Toma(kelini)
Jeńis (nemeresi)
Aýyl adamdary
Aspandıar (ánshi jigit)

Sapabek. At jaqty, qapsaǵaı sary jigit.
Toma. Omyraý, jeńderi ashyq shubar kóılek kıgen, shashyn qıdyrǵan, top - tolyq aq sary, ajarly kelinshek.
Jeńis. Aıaq - qoly shıdeı, kózi qıtar, altylar shamasyndaǵy ul bala.

VENN dıagramsy
Aıyrmashylyǵy: Erǵabyl – aýyl turǵyny, qart, oqymaǵan, kóp sóılemeıtin, qarapaıym jan
Aıyrmashylyǵy: Sapabek – qala turǵyny, jas, oqyǵan, ózimshil, kóp sóılegish
Uqsastyǵy: Ákeli – balaly týystar, er adam, aıtqanynan qaıtpaıtyn birbetkeı

İV. Top. Satylaı keshendi taldaý. Jazýshy tili

Sózdik jumysy
Alageýim - tań endi atyp kele jatqan ýaqyt, apaq - sapaq
Jolaı - joldan soǵý, barý
Shaqsha - nasybaı salatyn ydys
Noqta – Júgen tárizdi mal basyna kıgiziletin ábzel
Saǵaǵy - moıyn, alqym
Kólegeılep – qolyn mańdaıyna aparý, kúnnen qorǵaný
Qynjylý - keıbir renishti jaǵdaıdyń janǵa batýy, qınalý
Qıtar - jónge birbetkeı qyńyr, qısyq
Teńeý
Erekeń jańa qaz turǵan balasha táltirekteı kóterildi. Aıaq - qoly shıdeı. Jaýlyqtaı úlken aq oramalynyń shetimen kózin súrtti. Sapabek balalardy ózine qaratqan muǵalimdeı jastar jaǵyn kózimen sholyp ótti.

Turaqty tirkes
Miz baqpady – beti shimirikpedi, bedireıip tyrp etpedi.
Lám - mım demeı – úndemeý (jumǵan aýzyn ashpaý)
Basym synyp – aýyryp
Shash etekten - paıdasy mol
Qolyńnyń qarýy bar ǵoı – kúshti, áldi
Myzǵyp - az ǵana uıyqtap alý (kóz shyrymyn alý)
Kóz ilindi - uıyqtap ketý
Shybyn shirkeı bop júredi – barynsha kútedi

Dısfemızm: aljyǵan, ottaǵan, qańǵybas, omalyp
Maqal - mátel: qara arǵymaq arysa, qarǵa adym jer muń bolar

Balalar, sabaǵymyzdyń kelesi kezeńi - pikirsaıys. Áńgimeniń negizgi keıipkeri Sapabektiń is - áreketi, ata - anasyna degen kózqarasy durys pa, álde burys pa? Sol týraly pikir talastyramyz. jaqtaýshy top, dattaýshy topqa bólinip oıymyzdy bildiremiz.
Kelesi kezekte ár top qarsylasyna daıyndap ákelgen suraqtaryn qoıady.
«A» toby: Áńgimeniń negizi keıipkeri Sapabekke hat joldańdar.
«Á» toby: «Eles jeteleý strategıasy» boıynsha bolashaqty elestetý.
«V» toby: Eki túrli túsinikteme kúndeligin toltyryńdar.

Sabaqty qorytý.
Muǵalimniń qorytyndy sózi.
Muqaǵalı Maqataevtyń «Qarıalar azaıyp bara jatyr» óleńin oryndaý.
Úıge tapsyrma: «Ata - ananyń qadiri», «Ata - ana jáne balalar» taqyrybyna esse jazý.

Shyǵys Qazaqstan oblysy,
Aıagóz aýdany, Saryarqa aýyly,
«Saryarqa jalpy bilim beretin orta mektep» KMM
qazaq tili jáne ádebıeti páni muǵalimi
Rahymjanova Názıla Sálimtaıqyzy

Tolyq nusqasyn júkteý