Tórt túligim-yrysym!
Sabaqtyń taqyryby: Tórt túligim – yrysym
Sabaqtyń maqsaty: Tórt túlik týraly óleńder, maqal - mátelder, yrym – tyıym sózder, jumbaqtar jattaý. Oqýshylardy mánerlep oqýǵa daǵdylandyrý jáne akterlik qabiletin damytý. Tórt túlikti qurmettep, kútip – baǵýǵa tárbıeleý.
Sabaqty4 kórnekiligi: Maqaldar, syzba, tórt túliktiń sýreti jáne olardan alynatyn
ónimder, kıimder, ertegige kerekti zattar, t. b.
Sabaqtyń túri: saıys sabaq
- Qurmetti qonaqtar búgingi «Tórt túligim – yrysym» atty ashyq tárbıe saǵatyna qosh kelipsizder!
- Balalar, barlyǵymyz taqtaǵa qaraıyqshy. Taqtadan biz neni kórip turmyz?
- Endi osy maqaldardyń ishinen jasyryn sóz bar. Sol sózderdi taýyp kórelik.
... – túlik tóresi. (túıe)
...- túlik patshasy. (jylqy)
Mal ósirseń,... ósir,
ónimi onyń kól kósir.
Maldy baqsań,... baq,
Sút ketpeıdi sharadan
- Endi, balalar, jylqy, túıe, qoı, sıyrlardy bir sózben qalaı ataımyz? (tórt túlik)
- Durys aıtasyńdar, endeshe myna syzbaǵa qaraıyq. (Syzba boıynsha taqyrypty túsindirip shyǵamyn.)
- Tórt túlikke eshki, sıyr, qoı, jylqy, túıe jatady. Olardyń úı janýarlarynan aıyryp ataý sebebi ne dep oılaısyńdar?
- Durys, olardyń sútin, etin, júnin, terisin, kúshin t. b. zattaryn paıdalanatyn bolǵandyqtan tórt túlik dep ataıdy. Tórt túlikti denesine qaraı otyryp, ekige bóledi: İri qara, usaq. Denesi iri bolǵandyqtan túıe, sıyr, jylqyny iri qara dep ataımyz. Sondyqtanda túıe, sıyr, jylqyny kólik retinde paıdalanǵan. Al, eshki men qoıdy usaq malǵa jatqyzady jáne bul ekeýiniń órisi bir bolǵandyqtan ekeýi únemi birge aıtylyp, bir tól túrinde esepteledi. Ata - babalarymyz sonaý zamannan tórt túlikti qolǵa úıretip, ózderine kerekti ónimderin alyp otyrǵan. Aıta ketetin bolsaq, túıeniń sútinen balqaımaqty qaınatý arqyly alsa, sútti uıytý arqyly shubat alady. Shubat shıpaly sýsyn retinde paıdalanylady. Qazirgi kezde gazet - jýrnaldardyń aqparattaryna súıensek ókpe aýrýynyń kóp ekenine kóz jetkizemiz. Sol ókpe aýrýyna birden - bir emdik sýsyn retinde qoldanylady. Mysalǵa aıta ketetin bolsaq, ózimizdiń Mańǵystaý oblysymyzdaǵy Tushshybek sanatorıasynda ókpe aýrýyn emdeý kezinde shubatty paıdalanady.
Ár maldyń sútiniń ár túrli emdik qasıeti bar. Mysaly: eshkiniń súti jeńil bolǵandyqtan jas nárestelerdiń qarny ashqan kezde ana sútiniń ornyna beredi. Óıtkeni eshki sútiniń quramy ana sútimen birdeı. Jylqynyń sútin ₺saýmaldyq₺ dep ataıdy. Osy saýmaldyqty ashytyp, qymyz daıyndaıdy. Qymyzdy ókpe aýrýyna jáne asqazandy emdeýge paıdalanylady. Etinen - qazy aınaldyrady, jal - jaıa alady. Jylqynyń maıyn adamnyń súıekteriniń synǵan jerleri durys bitpegende, buzyp, qaıta salýǵa jáne sarysý ılengende paıdalanady. Maldyń terisinen qamshy, etik, ton, bas kıim tigiletin bolsa, júninen kıiz úıdiń jabdyqtarynan: baý - basqur, alashalar toqyp, úzik, týyrlyq, irgelik, t. b. kıizderin, tekemetterdi basqan jáne ár túrli kıimder toqyǵan. Mysaly: jempir, telpek, qolǵap, baıpaq. Maldyń júninen toqylǵan kıimder óte jyly bolady.
Ata - babalarymyz maldan keregin ǵana alyp qana qoımaı, sonymen birge óleńder, jumbaqtar, maqal - mátelder, jańyltpashtar, ánder - kúıler, sanamaqtar arnaǵan. Tórt túlikke baılanysty jyrlardy biz ana tili sabaǵyndaǵy «Atadan qalǵan - asyl sóz» bóliminen oqyp tanysqanbyz. Taǵy bir aıta ketetini ata - babalarymyz balalaryn erkeletkende qulynshaǵym, botam, qozym dep tórt túlikpen baılanystyryp otyrǵan. Tórt túliktiń júris - turysyna qarap aýa raıynda boljaǵan.
- Endeshe, balalar, búgin biz osy tórt túlik týraly bilgenderimizdi ortaǵa salyp, eki top bolyp jarysatyn bolamyz.
(Oqýshylar eki topqa bólý, toptyń atyn taǵaıyndaý.)
- Osy saıysqa ádil baǵa beretin ádil qazylar alqasyn taǵaıyndap alaıyq. Oqý isiniń meńgerýshisi ------------------apaıdy, tárbıe jumysynyń meńgerýshisi --------------- apaıymyzdy jáne birlestik jetekshisi ---------------- apaılarymyzdy saılaımyz.
- Endeshe saıysymyzdyń birinshi kezeńi «Tanystyrý». Ár top basshysy óz tobynyń atyn tanystyrady.
1 - top basshysy -------------------
Bilim men óner jıyp boıymyzǵa, Jeńiste alda kóriný oıymyzda. Tórt - túliktiń tóresi, ₺Arýana₺dep atadyq tobymyzdy. Qazaqqa tán minezi bar boıynda, Asyqpaı - aq jeter óz oıyna. Arýanadan úırenip sabyrlyqty, Aldaryńa kelip turmyz saıysýǵa
2 - top basshysy -------------------
Saıys bolsa bizdiń sabaq túrimiz, Saıysýǵa kelip turmyz búgin biz. Amandasyp kelip turǵan sizdermen
Eren júırik, ₺Sáıgúlikter₺ tobymyz. Tórt túliktiń – patshasy,
Er qanaty at desedi
Upaı sandarymen baǵalaý.
ӀӀ kezeń. "Bilgenge - marjan, bilmegenge – arzan!" Bul kezeńde ár top tórt túlikpen belgilengen uıashyqtardy tańdap, suraqtarǵa jaýap berý.
Suraqtar:
1. Tórt túlikke neler jatady?
2. İri qara tólderdi ata. Nelikten iri qara dep ataǵan?
3. Eshki men qoı únemi nege birge atalady?
4. Qoıdyń jasyna qaraı ataýyn aıt.
5. Tórt túliktiń pirlerin ata.
6. Túlik balasyn qalaı súıedi?
7. Túlikke baılanysty yrym - tyıym sózder bilesińder?
8. Jylqy jasyna qaraı qalaı atalady?
9. Tórt túlikke baılanysty qandaı taqpaqtar bilesińder?
10. Sıyrdyń jasyna qaraı qalaı atalady?
11. Tólder balasyn qalaı súıedi?
12. Jylqynyń súti qalaı atalady? Odan ne alýǵa bolady?
ӀӀӀ kezeń. "Jalǵastyr"
1 - top maqaldyń basyn aıtsa, 2 - top maqaldy jalǵastyrady. Sodan keıin eki top oryndaryn aýystyryp aıtady.
Upaı maqaldyń durys aıtylýyna qaraı qoıylady.
1 - toptyń maqal - mátelderi:
Mal ósirseń, qoı ósir.
Ónimi onyń kól - kósir
Qoıdyń súti qorǵasyn,
Qoıdy urǵan ońbasyn.
Sıyrlynyń úıi aıran, Sıyrsyzdyń úıi syrdan.
Baqyraýyq demeseń, Baǵaly kólik túıe ǵoı.
2 - toptyń maqal - mátelderi:
Áńgime buzaý emizer,
Buzaý taıaq jegizer.
Jalǵyz eshki laqtap,
Ýyzyna jarytpas.
Qasapshyǵa mal qaıǵy,
Qara eshkige jan qaıǵy.
Eki qoshqardyń basy,
Bir qazanǵa syımaıdy.
ӀV kezeń. "Júz bir jumbaq"
Eki top bir - birine jumbaq aıtyp, sheshýin tabý. Jumbaqtyń sheshýin taba almaǵan topqa upaı berilmeıdi. Bir jumbaqqa bir upaı beriledi.
V kezeń.
- Kel tyńdaıyq ertegi,
Estigen jan eltedi.
Talaı ǵajap oqıǵa,
Qyzyq sherin shertedi - dep kelesi kezeńge ótemiz. Bul kezeń "Ertegiler eline saıahat" dep atalady.
Eki top ózderi daıyndap kelgen, ertegilerin kórsetedi. Bul kezde upaı oqýshylardyń ártistik qabiletine qaraı qoıylady.
1 - toptyń ertegisi: "Aqyldy laq₺
2 - toptyń ertegisi: "Symbatty sıyr jaıly hıkaıa"
Ertegi keıipkerlerdiń jaǵymdylaryn atap, qaısysynan úlgi alyp, qaısysynyń isiniń durys emes ekenin taldaý.
VӀ kezeń. "Bilimdi myńdy jyǵady, bilekti birdi jyǵady" Top basshylaryna suraq qoıylady.
Suraqtar: 1. Úı janýarlary men tórt túliktiń aıyrmashylyǵy nede?
2. Malǵa baılanysty tyıymdy sózder aıt.
3. Sıyrdyń sútinen qandaı ónimder aıtylady?
4. Adamdar tólge qandaı qamqorlyqtar jasaıdy?
5. Qymyzdyń qandaı paıdasy bar?
6. Qoı qandaı túlik?
7. Jylqydan qandaı ónimder alynady?
8. Tóldi qalaı shaqyrady?
9. Nelikten túıe, sıyr, jylqy, qoı, eshki tórt túlik dep ataıdy?
10. Shubat ónimi qaı tólden alynady?
VӀӀ kezeń. "Úı tapsyrmasy" Ár top ózderiniń úıden ákelgen taǵamnyń qaı tólden alynǵanyn jáne onyń qalaı daıyndalatynyn aıtyp túsindirý.
1 - top: Bujy - bul maldyń ishi maıynan jasalady. Áýeli maıdy usaqtap týraımyz da, sodan keıin oǵan burysh, tuz jáne un aralastyramyz. Sosyn sý quıyp ıleımiz de, maldyń ishegine (búıenge) salamyzda, sýǵa pisiremiz. Jarylyp ketpeý úshin tesip qoıamyz.
Qýyrdaqty pisirý úshin etti týrap, odan keıin jýamyz. Sodan keıin maıǵa qýyramyz. Ústine tuz, jýa týrap salamyz.
Brynza sıyrdyń sútin saýyp alyp, sol sútti qozynyń máıegimen uıytyp alamyz. Sodan keıin arnaıy qaltaǵa quıyp, ústinen aýyr zatpen basyp sýyn shyǵaramyz. Ábden sýy shyqqan kezde, ony qaltadan shyǵaryp, tuzdy sýǵa salamyz.
Al, irimshikti sıyrdyń uıytylǵan sútin, qazanǵa salyp sýdan bólinip shyqqansha, sýy sarqylǵansha qaınatamyz. Tátti bolý úshin oǵan seker salamyz. Keıde oǵan nan salyp jeıdi.
- Ár toptyń upaı sandaryn eseptep, marapattaý úshin, sózdi oqý isiniń meńgerýshisi --------------------apaıǵa sóz kezegin beremiz.
Jeńimpaz top marapattalyp, jaqsy qatysqan oqýshylarǵa maqtaý qaǵazy tapsyrylady.
- Sonymen balalar, búgingi saıysymyzda neler týraly áńgime qozǵadyq?
- Tórt túlik
- Tórt túlik bizge kerek pe eken?
- Sondyqtan da biz tórt túlikti qurmettep, kútip - baǵýymyz kerek eken.
- Osymen búgingi bizdiń " Tórt túligim – yrysym " atty ashyq tárbıe saǵatymyz aıaqtaldy. Qurmetti qonaqtar, ýaqyttaryńyzdy bólip kelgen úshin kóp - kóp rahmetimizdi aıtamyz.
Sabaqtyń maqsaty: Tórt túlik týraly óleńder, maqal - mátelder, yrym – tyıym sózder, jumbaqtar jattaý. Oqýshylardy mánerlep oqýǵa daǵdylandyrý jáne akterlik qabiletin damytý. Tórt túlikti qurmettep, kútip – baǵýǵa tárbıeleý.
Sabaqty4 kórnekiligi: Maqaldar, syzba, tórt túliktiń sýreti jáne olardan alynatyn
ónimder, kıimder, ertegige kerekti zattar, t. b.
Sabaqtyń túri: saıys sabaq
- Qurmetti qonaqtar búgingi «Tórt túligim – yrysym» atty ashyq tárbıe saǵatyna qosh kelipsizder!
- Balalar, barlyǵymyz taqtaǵa qaraıyqshy. Taqtadan biz neni kórip turmyz?
- Endi osy maqaldardyń ishinen jasyryn sóz bar. Sol sózderdi taýyp kórelik.
... – túlik tóresi. (túıe)
...- túlik patshasy. (jylqy)
Mal ósirseń,... ósir,
ónimi onyń kól kósir.
Maldy baqsań,... baq,
Sút ketpeıdi sharadan
- Endi, balalar, jylqy, túıe, qoı, sıyrlardy bir sózben qalaı ataımyz? (tórt túlik)
- Durys aıtasyńdar, endeshe myna syzbaǵa qaraıyq. (Syzba boıynsha taqyrypty túsindirip shyǵamyn.)
- Tórt túlikke eshki, sıyr, qoı, jylqy, túıe jatady. Olardyń úı janýarlarynan aıyryp ataý sebebi ne dep oılaısyńdar?
- Durys, olardyń sútin, etin, júnin, terisin, kúshin t. b. zattaryn paıdalanatyn bolǵandyqtan tórt túlik dep ataıdy. Tórt túlikti denesine qaraı otyryp, ekige bóledi: İri qara, usaq. Denesi iri bolǵandyqtan túıe, sıyr, jylqyny iri qara dep ataımyz. Sondyqtanda túıe, sıyr, jylqyny kólik retinde paıdalanǵan. Al, eshki men qoıdy usaq malǵa jatqyzady jáne bul ekeýiniń órisi bir bolǵandyqtan ekeýi únemi birge aıtylyp, bir tól túrinde esepteledi. Ata - babalarymyz sonaý zamannan tórt túlikti qolǵa úıretip, ózderine kerekti ónimderin alyp otyrǵan. Aıta ketetin bolsaq, túıeniń sútinen balqaımaqty qaınatý arqyly alsa, sútti uıytý arqyly shubat alady. Shubat shıpaly sýsyn retinde paıdalanylady. Qazirgi kezde gazet - jýrnaldardyń aqparattaryna súıensek ókpe aýrýynyń kóp ekenine kóz jetkizemiz. Sol ókpe aýrýyna birden - bir emdik sýsyn retinde qoldanylady. Mysalǵa aıta ketetin bolsaq, ózimizdiń Mańǵystaý oblysymyzdaǵy Tushshybek sanatorıasynda ókpe aýrýyn emdeý kezinde shubatty paıdalanady.
Ár maldyń sútiniń ár túrli emdik qasıeti bar. Mysaly: eshkiniń súti jeńil bolǵandyqtan jas nárestelerdiń qarny ashqan kezde ana sútiniń ornyna beredi. Óıtkeni eshki sútiniń quramy ana sútimen birdeı. Jylqynyń sútin ₺saýmaldyq₺ dep ataıdy. Osy saýmaldyqty ashytyp, qymyz daıyndaıdy. Qymyzdy ókpe aýrýyna jáne asqazandy emdeýge paıdalanylady. Etinen - qazy aınaldyrady, jal - jaıa alady. Jylqynyń maıyn adamnyń súıekteriniń synǵan jerleri durys bitpegende, buzyp, qaıta salýǵa jáne sarysý ılengende paıdalanady. Maldyń terisinen qamshy, etik, ton, bas kıim tigiletin bolsa, júninen kıiz úıdiń jabdyqtarynan: baý - basqur, alashalar toqyp, úzik, týyrlyq, irgelik, t. b. kıizderin, tekemetterdi basqan jáne ár túrli kıimder toqyǵan. Mysaly: jempir, telpek, qolǵap, baıpaq. Maldyń júninen toqylǵan kıimder óte jyly bolady.
Ata - babalarymyz maldan keregin ǵana alyp qana qoımaı, sonymen birge óleńder, jumbaqtar, maqal - mátelder, jańyltpashtar, ánder - kúıler, sanamaqtar arnaǵan. Tórt túlikke baılanysty jyrlardy biz ana tili sabaǵyndaǵy «Atadan qalǵan - asyl sóz» bóliminen oqyp tanysqanbyz. Taǵy bir aıta ketetini ata - babalarymyz balalaryn erkeletkende qulynshaǵym, botam, qozym dep tórt túlikpen baılanystyryp otyrǵan. Tórt túliktiń júris - turysyna qarap aýa raıynda boljaǵan.
- Endeshe, balalar, búgin biz osy tórt túlik týraly bilgenderimizdi ortaǵa salyp, eki top bolyp jarysatyn bolamyz.
(Oqýshylar eki topqa bólý, toptyń atyn taǵaıyndaý.)
- Osy saıysqa ádil baǵa beretin ádil qazylar alqasyn taǵaıyndap alaıyq. Oqý isiniń meńgerýshisi ------------------apaıdy, tárbıe jumysynyń meńgerýshisi --------------- apaıymyzdy jáne birlestik jetekshisi ---------------- apaılarymyzdy saılaımyz.
- Endeshe saıysymyzdyń birinshi kezeńi «Tanystyrý». Ár top basshysy óz tobynyń atyn tanystyrady.
1 - top basshysy -------------------
Bilim men óner jıyp boıymyzǵa, Jeńiste alda kóriný oıymyzda. Tórt - túliktiń tóresi, ₺Arýana₺dep atadyq tobymyzdy. Qazaqqa tán minezi bar boıynda, Asyqpaı - aq jeter óz oıyna. Arýanadan úırenip sabyrlyqty, Aldaryńa kelip turmyz saıysýǵa
2 - top basshysy -------------------
Saıys bolsa bizdiń sabaq túrimiz, Saıysýǵa kelip turmyz búgin biz. Amandasyp kelip turǵan sizdermen
Eren júırik, ₺Sáıgúlikter₺ tobymyz. Tórt túliktiń – patshasy,
Er qanaty at desedi
Upaı sandarymen baǵalaý.
ӀӀ kezeń. "Bilgenge - marjan, bilmegenge – arzan!" Bul kezeńde ár top tórt túlikpen belgilengen uıashyqtardy tańdap, suraqtarǵa jaýap berý.
Suraqtar:
1. Tórt túlikke neler jatady?
2. İri qara tólderdi ata. Nelikten iri qara dep ataǵan?
3. Eshki men qoı únemi nege birge atalady?
4. Qoıdyń jasyna qaraı ataýyn aıt.
5. Tórt túliktiń pirlerin ata.
6. Túlik balasyn qalaı súıedi?
7. Túlikke baılanysty yrym - tyıym sózder bilesińder?
8. Jylqy jasyna qaraı qalaı atalady?
9. Tórt túlikke baılanysty qandaı taqpaqtar bilesińder?
10. Sıyrdyń jasyna qaraı qalaı atalady?
11. Tólder balasyn qalaı súıedi?
12. Jylqynyń súti qalaı atalady? Odan ne alýǵa bolady?
ӀӀӀ kezeń. "Jalǵastyr"
1 - top maqaldyń basyn aıtsa, 2 - top maqaldy jalǵastyrady. Sodan keıin eki top oryndaryn aýystyryp aıtady.
Upaı maqaldyń durys aıtylýyna qaraı qoıylady.
1 - toptyń maqal - mátelderi:
Mal ósirseń, qoı ósir.
Ónimi onyń kól - kósir
Qoıdyń súti qorǵasyn,
Qoıdy urǵan ońbasyn.
Sıyrlynyń úıi aıran, Sıyrsyzdyń úıi syrdan.
Baqyraýyq demeseń, Baǵaly kólik túıe ǵoı.
2 - toptyń maqal - mátelderi:
Áńgime buzaý emizer,
Buzaý taıaq jegizer.
Jalǵyz eshki laqtap,
Ýyzyna jarytpas.
Qasapshyǵa mal qaıǵy,
Qara eshkige jan qaıǵy.
Eki qoshqardyń basy,
Bir qazanǵa syımaıdy.
ӀV kezeń. "Júz bir jumbaq"
Eki top bir - birine jumbaq aıtyp, sheshýin tabý. Jumbaqtyń sheshýin taba almaǵan topqa upaı berilmeıdi. Bir jumbaqqa bir upaı beriledi.
V kezeń.
- Kel tyńdaıyq ertegi,
Estigen jan eltedi.
Talaı ǵajap oqıǵa,
Qyzyq sherin shertedi - dep kelesi kezeńge ótemiz. Bul kezeń "Ertegiler eline saıahat" dep atalady.
Eki top ózderi daıyndap kelgen, ertegilerin kórsetedi. Bul kezde upaı oqýshylardyń ártistik qabiletine qaraı qoıylady.
1 - toptyń ertegisi: "Aqyldy laq₺
2 - toptyń ertegisi: "Symbatty sıyr jaıly hıkaıa"
Ertegi keıipkerlerdiń jaǵymdylaryn atap, qaısysynan úlgi alyp, qaısysynyń isiniń durys emes ekenin taldaý.
VӀ kezeń. "Bilimdi myńdy jyǵady, bilekti birdi jyǵady" Top basshylaryna suraq qoıylady.
Suraqtar: 1. Úı janýarlary men tórt túliktiń aıyrmashylyǵy nede?
2. Malǵa baılanysty tyıymdy sózder aıt.
3. Sıyrdyń sútinen qandaı ónimder aıtylady?
4. Adamdar tólge qandaı qamqorlyqtar jasaıdy?
5. Qymyzdyń qandaı paıdasy bar?
6. Qoı qandaı túlik?
7. Jylqydan qandaı ónimder alynady?
8. Tóldi qalaı shaqyrady?
9. Nelikten túıe, sıyr, jylqy, qoı, eshki tórt túlik dep ataıdy?
10. Shubat ónimi qaı tólden alynady?
VӀӀ kezeń. "Úı tapsyrmasy" Ár top ózderiniń úıden ákelgen taǵamnyń qaı tólden alynǵanyn jáne onyń qalaı daıyndalatynyn aıtyp túsindirý.
1 - top: Bujy - bul maldyń ishi maıynan jasalady. Áýeli maıdy usaqtap týraımyz da, sodan keıin oǵan burysh, tuz jáne un aralastyramyz. Sosyn sý quıyp ıleımiz de, maldyń ishegine (búıenge) salamyzda, sýǵa pisiremiz. Jarylyp ketpeý úshin tesip qoıamyz.
Qýyrdaqty pisirý úshin etti týrap, odan keıin jýamyz. Sodan keıin maıǵa qýyramyz. Ústine tuz, jýa týrap salamyz.
Brynza sıyrdyń sútin saýyp alyp, sol sútti qozynyń máıegimen uıytyp alamyz. Sodan keıin arnaıy qaltaǵa quıyp, ústinen aýyr zatpen basyp sýyn shyǵaramyz. Ábden sýy shyqqan kezde, ony qaltadan shyǵaryp, tuzdy sýǵa salamyz.
Al, irimshikti sıyrdyń uıytylǵan sútin, qazanǵa salyp sýdan bólinip shyqqansha, sýy sarqylǵansha qaınatamyz. Tátti bolý úshin oǵan seker salamyz. Keıde oǵan nan salyp jeıdi.
- Ár toptyń upaı sandaryn eseptep, marapattaý úshin, sózdi oqý isiniń meńgerýshisi --------------------apaıǵa sóz kezegin beremiz.
Jeńimpaz top marapattalyp, jaqsy qatysqan oqýshylarǵa maqtaý qaǵazy tapsyrylady.
- Sonymen balalar, búgingi saıysymyzda neler týraly áńgime qozǵadyq?
- Tórt túlik
- Tórt túlik bizge kerek pe eken?
- Sondyqtan da biz tórt túlikti qurmettep, kútip - baǵýymyz kerek eken.
- Osymen búgingi bizdiń " Tórt túligim – yrysym " atty ashyq tárbıe saǵatymyz aıaqtaldy. Qurmetti qonaqtar, ýaqyttaryńyzdy bólip kelgen úshin kóp - kóp rahmetimizdi aıtamyz.
You Might Also Like
