Tórt túlik
Synyby: 4
qazaq tili (orys mektebinde) Sabaqtyń taqyryby: Tórt túlik
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdik: úı janýarlary, olardyn tólderi týraly málimet berý, sózdik qoryn jańa sózdermen tolyqtyryp, sol sózderdi tildik qatynasta qoldanýdy úırenedi. Damytýshylyq: til damytý: oılaý, sóıleý qabiletterin arttyrý, sózdik qoryn molaıtý. Tárbıelik: úı janýarlaryn kútýge, olardy jaqsy kórýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, túsindirý. Sabaqtyń kórnekiligi: sýretter, slaıd.
Sabaqtyń barysy: I Uıymdastyrý.
İ. Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Psıhologıalyq daıyndyq.
Qatar - qatar tizilip,
Oqýshyǵa laıyq
Qolymyzdy jiberip
Túp - túzý bop turaıyq.
Ornymyǵa otyraıyq.
Sabaq bastar kez bop tur.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý. 6 - tapsyrma. Janýarlar.
1 Eń iri janýar – kók kıt.
2 Eń aýyr salmaqty janýar – pil.
3 Eń bıik janýar – kerik.
4 Eń júırik ań – gepard.
5 Eń úlken qus – afrıkalyq túıequs.
6 Eń iri qońyz – drovosek.
7 Eń iri kóbelek – agrıppına.
IIİ. Jańa sabaq. Tórt túlik.
Fonetıkalyq jattyǵý:
- Balalar, sender jumbaq sheshkendi unatasyńdar ma?
- Al endi myna metagrammalardy shesheıik:
Eger «I»- den bastasań,
Haıýanattyń birimin.
«I»- di alyp tastasań,
Áripterdiń birimin. (It - T)
Bastapqy árpi «Q» bolatyn, Mop - momaqan bir malmyn. (Qoı)
- Osy metagrammany sheshe otyryp, ne baıqadyńdar?
(Úı janýaryn)
- Jaqsy, osy sózderde qazaq tiliniń tól dybystary bar ma?
-«Q»- qatań daýyssyz dybys.
- Endi quramynda osy dybystar bar tórt túlik maldyń tólderin ataıyq
- Qozy, laq, qulyn. - Búgingi jańa sabaq ne jaıynda boldy?
Tórt túlikke neler jatady bilesińder me? Tórt túlikke úı janýarlary. Jylqy, qoı, sıyr, túıe, eshki jatady. Slaıd kórsetiledi. Tapsyrmalarmen jumys. Qazaq halqynda tórt túlik týraly maqal – mátelder kóp. 1 - tapsyrma Maqal – máteldi túsinip oqyp, kóshirip jaz.
1. Túıe atasy – nar.
2. At – adamnyń qanaty.
3. Mal baqsań – sıyr baq,
Sút ketpeıdi sharadan.
4. Mal ósirseń – qoı ósir, Ónimi onyń kól kósir.
5. Nar jolynda júk qalmas.
Baqyraýyq demeseń,
Baǵaly kólik túıe ǵoı.
2 - tapsyrma. İ - top Mátindi oqyp, aýdaramyz. Shól dalanyń ystyǵyna tek túıe shydaıdy. Onyń jalpaq tabany qumǵa batpaıdy. Tabanynan ystyq ta, sýyq ta ótpeıdi. Túıe eki - úsh sentner júk kóteredi. Túıe 40 - 50 shaqyrym joldy sý ishpeı, shóp jemeı – aq júrip ótedi. Túıe shólde ósetin ashshy, tiken shópterdi jeıdi. Ol 45 kúnge deıin sý ishpeı júre alady. Túıe 200 lıtr sý ishedi. 3 - tapsyrma. İİ - top. Dıalogty oqyp, aýdaramyz. 2. Taqtamen jumys. Jazbasha
1 - top: «Túıe» sózin septe. Fonetıkalyq taldaý jasa.
2 - top: «Jylqy» sózin septe. Fonetıkalyq taldaý jasa.
Semantıkalyq karta arqyly.
İÚ. Sergitý sáti.
4. «Shataq oıyn?» oıyny Maldardyń tólderin tap.
Jylqynyń qulyny bar
Qoıdyń qozysy bar.
Túıeniń botasy bar.
Eshkiniń laǵy bar. Sıyrdyń buzaýy bar.
Ú. Yıge tapsyrma berý: İ - top. Maqaldy jattaý İİ - top. 5 - tapsyrma jattaý. 186b
Úİ. Sabaqty bekitý: 4 - tapsyrma. Sandardy sóılet. Taqtaǵa sandar ilinedi. Sol boıynsha jaýap beredi. İ - top. 45, 200 sanyna, İİ - top. 40 - 50, 2 - 3 sandaryna jaýap beredi. 45 kúnge deıin sý ishpeı júre alady.
Túıe 200 lıtr sý ishedi.
Túıe 40 - 50 shaqyrym joldy sý ishpeı, shóp jemeı – aq júrip ótedi.
Túıe 2 - 3 sentner júk kótere alady.
- Balalar, ıaǵnı, tórt túlik mal adam úshin ishse sýsyn, jese tamaq, kıse kıim, minse kólik. Búgin sabaqta qandaı úı janýarlary bar, olardyń qandaı paıdasy bar jáne solar týraly maqaldar, óleńder bar ekenin bildik. Tapsyrmalaryn qorytyndylap, juldyzshalaryna baılanysty qaı top jeńgenin aıtyp, baǵalaımyn.
Refleksıa. «Besbarmaq» ádisi boıynsha refleksıa júrgiziledi. Taqyrypty jaqsy unasa, barmaqty joǵary, ortasha unasa barmaqty kóldeneń, unamasa barmaqty tómen túsiredi.
Yİİ. Baǵalaý:
qazaq tili (orys mektebinde) Sabaqtyń taqyryby: Tórt túlik
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdik: úı janýarlary, olardyn tólderi týraly málimet berý, sózdik qoryn jańa sózdermen tolyqtyryp, sol sózderdi tildik qatynasta qoldanýdy úırenedi. Damytýshylyq: til damytý: oılaý, sóıleý qabiletterin arttyrý, sózdik qoryn molaıtý. Tárbıelik: úı janýarlaryn kútýge, olardy jaqsy kórýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, túsindirý. Sabaqtyń kórnekiligi: sýretter, slaıd.
Sabaqtyń barysy: I Uıymdastyrý.
İ. Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Psıhologıalyq daıyndyq.
Qatar - qatar tizilip,
Oqýshyǵa laıyq
Qolymyzdy jiberip
Túp - túzý bop turaıyq.
Ornymyǵa otyraıyq.
Sabaq bastar kez bop tur.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý. 6 - tapsyrma. Janýarlar.
1 Eń iri janýar – kók kıt.
2 Eń aýyr salmaqty janýar – pil.
3 Eń bıik janýar – kerik.
4 Eń júırik ań – gepard.
5 Eń úlken qus – afrıkalyq túıequs.
6 Eń iri qońyz – drovosek.
7 Eń iri kóbelek – agrıppına.
IIİ. Jańa sabaq. Tórt túlik.
Fonetıkalyq jattyǵý:
- Balalar, sender jumbaq sheshkendi unatasyńdar ma?
- Al endi myna metagrammalardy shesheıik:
Eger «I»- den bastasań,
Haıýanattyń birimin.
«I»- di alyp tastasań,
Áripterdiń birimin. (It - T)
Bastapqy árpi «Q» bolatyn, Mop - momaqan bir malmyn. (Qoı)
- Osy metagrammany sheshe otyryp, ne baıqadyńdar?
(Úı janýaryn)
- Jaqsy, osy sózderde qazaq tiliniń tól dybystary bar ma?
-«Q»- qatań daýyssyz dybys.
- Endi quramynda osy dybystar bar tórt túlik maldyń tólderin ataıyq
- Qozy, laq, qulyn. - Búgingi jańa sabaq ne jaıynda boldy?
Tórt túlikke neler jatady bilesińder me? Tórt túlikke úı janýarlary. Jylqy, qoı, sıyr, túıe, eshki jatady. Slaıd kórsetiledi. Tapsyrmalarmen jumys. Qazaq halqynda tórt túlik týraly maqal – mátelder kóp. 1 - tapsyrma Maqal – máteldi túsinip oqyp, kóshirip jaz.
1. Túıe atasy – nar.
2. At – adamnyń qanaty.
3. Mal baqsań – sıyr baq,
Sút ketpeıdi sharadan.
4. Mal ósirseń – qoı ósir, Ónimi onyń kól kósir.
5. Nar jolynda júk qalmas.
Baqyraýyq demeseń,
Baǵaly kólik túıe ǵoı.
2 - tapsyrma. İ - top Mátindi oqyp, aýdaramyz. Shól dalanyń ystyǵyna tek túıe shydaıdy. Onyń jalpaq tabany qumǵa batpaıdy. Tabanynan ystyq ta, sýyq ta ótpeıdi. Túıe eki - úsh sentner júk kóteredi. Túıe 40 - 50 shaqyrym joldy sý ishpeı, shóp jemeı – aq júrip ótedi. Túıe shólde ósetin ashshy, tiken shópterdi jeıdi. Ol 45 kúnge deıin sý ishpeı júre alady. Túıe 200 lıtr sý ishedi. 3 - tapsyrma. İİ - top. Dıalogty oqyp, aýdaramyz. 2. Taqtamen jumys. Jazbasha
1 - top: «Túıe» sózin septe. Fonetıkalyq taldaý jasa.
2 - top: «Jylqy» sózin septe. Fonetıkalyq taldaý jasa.
Semantıkalyq karta arqyly.
İÚ. Sergitý sáti.
4. «Shataq oıyn?» oıyny Maldardyń tólderin tap.
Jylqynyń qulyny bar
Qoıdyń qozysy bar.
Túıeniń botasy bar.
Eshkiniń laǵy bar. Sıyrdyń buzaýy bar.
Ú. Yıge tapsyrma berý: İ - top. Maqaldy jattaý İİ - top. 5 - tapsyrma jattaý. 186b
Úİ. Sabaqty bekitý: 4 - tapsyrma. Sandardy sóılet. Taqtaǵa sandar ilinedi. Sol boıynsha jaýap beredi. İ - top. 45, 200 sanyna, İİ - top. 40 - 50, 2 - 3 sandaryna jaýap beredi. 45 kúnge deıin sý ishpeı júre alady.
Túıe 200 lıtr sý ishedi.
Túıe 40 - 50 shaqyrym joldy sý ishpeı, shóp jemeı – aq júrip ótedi.
Túıe 2 - 3 sentner júk kótere alady.
- Balalar, ıaǵnı, tórt túlik mal adam úshin ishse sýsyn, jese tamaq, kıse kıim, minse kólik. Búgin sabaqta qandaı úı janýarlary bar, olardyń qandaı paıdasy bar jáne solar týraly maqaldar, óleńder bar ekenin bildik. Tapsyrmalaryn qorytyndylap, juldyzshalaryna baılanysty qaı top jeńgenin aıtyp, baǵalaımyn.
Refleksıa. «Besbarmaq» ádisi boıynsha refleksıa júrgiziledi. Taqyrypty jaqsy unasa, barmaqty joǵary, ortasha unasa barmaqty kóldeneń, unamasa barmaqty tómen túsiredi.
Yİİ. Baǵalaý:
You Might Also Like
