Tórt túlik týraly jyrlar
Ádebıettik oqý 3 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Tórt túlik týraly jyrlar
Sabaqtyń maqsaty: Aýyz ádebıeti túrleriniń biri - tórt túlik jyrlary týraly túsinikterin keńeıtý. Oqýshylardyń synı turǵydan oılaý qabiletterin damytý. Ujymmen yntymaqtasa birlese jumys isteýge tárbıeleý. Daryndy balalardy anyqtaý.
Oqýshylar úshin oqý nátıjeleri Tapsyrmalarmen jumys jasaýǵa, taldaýǵa úırenedi. Uıymshyl bolýǵa, synı turǵydan oılaýǵa úırenedi. Óz betterinshe izdený arqyly belsendiligi artady, birin - biri baǵalaýdy úırenedi.
Negizgi maqsat: Sarqylmas qazyna taraýyn AKT - ny paıdalana otyryp, synı kózqarasyn qalyptastyrý. Oqýshynyń jas ereksheligine qaraı tapsyrmalar bere otyryp, daryndy oqýshylardy anyqtaý.
Kórnekilikter: Interbelsendi taqta, sýreter. poster, marker
Sabaqtyń túri: Aralas
Ádis - tásilder: STO (sáıkestendirý, sózjumbaq, tikeleı efır), postermen jumys «Konstantınopol» ádisi, álternatıvti test.
Oqýshylarǵa psıhologıalyq ahýal týǵyzý
(5 mın) 1. Yntymaqtastyq atmosferasyn qalyptastyrý. Oqýshylar óz esiminiń bas árpinen bastalatyn jaqsy qasıet aıtýy tıis. Bir - birine sáttilik tileıdi. Mys: Men jaqsylyqqa janyqumar Juldyzbyn.
Asyqtardyń túsine baılanysty topqa bólý.
Jumbaq sheshý
1. Eki aınasy bar, eki naızasy bar.
Tórt jyltyrmaǵy bar,
bir shybyrtqysy bar.(sıyr)
2. Qamys qulaq, tostaǵan tuıaq,
Minseń qanat, súti dári, eti tamaq (jylqy)
3. Basynda taıaǵy
Tórt aıaǵy bar. Segiz tuıaǵy bar,
Ieginde saqaly bar. (eshki)
4. Kishkentaı ǵana boıy bar.
Aınaldyryp kıgen tony bar. (qoı)
5. Kezekti bir janýar,
Ústinde eki taý bar. (túıe)
Baǵalaý ádisi týraly túsinik berý.
«5» - óte jaqsy
«4» - jaqsy
«3» ortasha
Tirshilikke nár bergen
Ómirine sán bergen.
Túıe, sıyr, jylqy, qoı
Qasıetti tórt túlik
Qasterlep ony qazaǵym.
«Mal janyń aman bolsyn» - dep sabaǵymyzdy jalǵastyraıyq.
Qyzyǵýshylyqty oıatý
(10 mın) Al, endi, balalar úı tapsyrmasyn eske túsireıik. «Tikeleı efır»
1. Besik jyrynyń tárbıelik máni nede?
2. Besiktiń qandaı paıdasy bar?
3. Besik jyrynan úzindi aıtyp ber.
Álternatıvti test
1. Besik tazalyq kepili
2. Besikke balany oń jaqtan bóleıdi
3. Besikti ashyq qaldyrmaıdy
4. Besik barsha qazaqtyń qundylyǵy.
Mıǵa shabýyl Sózjumbaq sheshý arqyly sabaqtyń taqyrybyn ashý.
Maǵynany taný (25mın)
Tórt túlik jyrlary.
«Mal baqqanǵa bitedi» deıdi halqymyz. Ata kásibi malǵa mura. Qazaq ejelden mal sharýashylyǵymen aınalysqan halyq. Ǵasyrlar boıy qalyptasqan baı tájirıbesi boıynsha olar maldyń órisin, tirshilik tabıǵatyn, qadir - qasıetin ábden zerttep bilgen. Keń dalany malsyz elestetý múmkin bolmaǵan. Qazaq jeri mal ósirýge asa qolaıly. «Malym janymnyń sadaǵy, janym - arymnyń sadaǵasy» degen ata - babamyz.
Endeshe 1 - tapsyrma:
- Tórt túlik jaıly ne biletinimiz
jóninde, oı qozǵap kóreıik.
Tórt túlik + tólimen
Tórt túlik + pirimen
Qazir «Tólin tap», «Pirin tap» oıynyn oınaıyq.
• Jylqy tólin qalaı ataımyz? Túıe tóli....., Qoı tóli..., Sıyr tóli...
«Daýysynan ajyrat» oıynyn oınaıyq.
• Balalar bul neniń daýysy? Tyńdap kóreıikshi.
• Jaqsy ( kisineıdi, bozdaıdy, mańyraıdy, móńireıdi).
• Bul neniń daýysy eken, túıeniń daýysyn estip kórippe edińder? Bul erekshe daýys túıeniń bozdaǵany eken.
Sáıkestendirý «Tórt túlikti qalaı shaqyramyz»
Oqýlyqpen jumys: 2 – tapsyrma
Al endi, oqýlyqtaryńdy ashyp, 1 - top «Tory qulyn» óleńin, 2 - top «Sıyr» óleńin tizbekteı oqyp shyǵyńdar. Balalar senderge túsiniksiz sózder kezdesse qaryndashpen túrtip qoıyńdar. 1 mın ýaqyt beriledi.
Ár toptan bir oqýshy turyp, mánerlep oqyp bersin.
- Káne 1 - toptan kim oqıdy? Balalar, senderge qandaı túsiniksiz sózder kezdesti. (Jup - jumyr, bultıyp)
1 - top: Jup - jumyr - typ - tyǵyz, tyǵyrshyqtaı terisi tartylyp tur, artyq eshteńesi joq, symbatty, sulý.
Bultıyp - erkelegen bala sıaqty, tompıyp, burtıyp turǵan turysyn aıtady.
2 - top, senderge qandaı túsiniksiz sózder kezdesti?
Sergitý sáti
(Oqyra, sáıgel, móńkigen, jóńkigen degen qandaı sózder?)
- Bul sózderdiń maǵynasyn biletin balalar bar ma? Káne kim biledi?
Sózdik jumysy:(reportaj mal dárigerimen)
Sáıgel, oqyra - jazdyń ystyq kúnderinde sıyr malyna tıetin sona tárizdi jándik.
Sáıgel - qýǵan sıyrlarda es joq, quıryqtaryn shoshaıta, kózderin shatynata tym - tyraqaı qasha beredi, móńkıdi, jóńkıdi, ashýlanshaq bolady.
Oqyra - sıyr terisiniń astynda ósip jetiletin qurt jáne osy qurttan paıda bolatyn sáıgel. Ystyq - sýyqqa birdeı shydamy joq sıyrlar daladan oqyra qýyp kelse, aýylda da tynyshtyq taba almaıdy.
Móńký - týlaǵysh, ashýlanshaq, basyn tómenge jiberip, artqy aıaqtaryn joǵary kóterip tebinýin móńký dep aıtady.
Jóńký - úrikken mal, josý, júıtký, jekelený, keń dalaǵa syımaı ketý. Dápterge osy sózderdi jazamyz.
3 – tapsyrma «Mazmundy syzbamen jumys»
• Qazir men bes topqa tapsyrma beremin. Al endi balalar, 1 - top jylqy malyn sıpattaý. Jylqy malynan alynatyn ónimder. Jylqynyń etinen ázirlenetin taǵamdar. Qymyz jáne onyń túrleri.
Qazy Jal – quıryq (qyl)- arqan jip, súzgi toqý, tuzaq esý Ýyz qymyz - bıe baý
Qarta Qobyz shegi Bal qymyz, besti qymyz,
Shyrtyldaq - ettiń sary maıy Taıtuıaq aspaby, asataıaq Dónen, jýas, qunan qymyz
Tomyrtqa - ettiń sorpasy Jylqy qylyn terimen qaptap - kópshik, bóstek Qysyryq, tý qymyz,
Qaryn Tuıaǵy - dári alynady Qysyr, sary qymyz
Jal - jaıa Bylǵary - ámıan, sómke, etik... Sirge jıar qymyz, túneme qymyz
•Qymyz derek kózderinen – qymyzdyń jasalýy jáne paıdaly qasıetteri (vıdeo)
• Jalpy kúsh beretin sýsyn
• Quramynda A, V, S, E dárýmeni bar.
• Qymyz bıe sútinen(saýmaldan) jasalady
• Qymyz týraly alǵash ret bizdiń dáýirimizge deıingi 4 - ǵasyrda aıtylǵan
• Skıfterdiń súıikti sýsyny
• Qymyz daıyndaý tehnologıasy 21 - ǵasyrda da saqtalyp otyr
• Aldymen saýmal jınalady
• 1 – saýý 200 ml - ge teń(jıi - jıi saýady)
• Bıe kúnine 4 – 6 ret saýylady
• Saýmal. Aǵash ydys bóten ıis pen dámnen qorǵaıdy • Qor túnemel
• Pisýi: 1 – saǵat, 20 - gradýstyq jylylyqta
• Qymyz jyly orynda ózdiginen ashıdy
• Ashýy: sútti – qyshqyldy
• Kúshtiligi: saqtalý uzaqtyǵyna baılanysty
• 1 – táýlikte sál qyshqyl, 2 - táýlikte qyshqyl jáne ashshy
• 3 – táýlikte óte qyshqyl
• Qymyzdyń 100 ml - i 40 kılokalorıaǵa teń keledi
• Almada 70 kılo kalorıa
• Qymyz tez sińedi
• Zararsyzdandyratyn qasıeti bar
• Qan aınalymyn jaqsartady
• As qorytýdy qalpyna keltiredi
• Qymyz – qunarly sýsyn
2 - top al senderdiń tapsyrmalaryń sýretke qaraı otyryp, sıyr malyn sıpattaý. Sıyr malynan alynatyn ónimder. Sıyrdyń etinen ázirlenetin taǵamdar. Sıyrdyń sútinen ázirlenetin taǵamdar.
Qaımaq, aıran Mási, kebis, etik, shalbar, beldik Qımaı, shujyq
Qurt, irimshik Qalqan, torsyq, saba Besbarmaq, Maı, kilegeı Tulyp, ishik, ton, súzbe Dabyl, taspa, qaıys, qapshyq qýyrdaq, qatyq Shider, júgen, aıyl, qorjyn borsha, Sary sý Toqym, erturman, kópshik, Orama, tushpara, manty.
3 - top Túıe malyn sıpattaý.
4 - top Qoı malyn sıpattaý alynatyn ónimderi.
5 - top Eshki malyn sıpattaý. Qandaı paıdasy bar?
4 - tapsyrma «Konstantınopol» ádisi boıynsha «Janýarlar» sózinen birneshe sózder tabý.
Tórt túlikke baılanysty maqal - mátel aıtý
1. Qutty qonaq kelse, qoı egiz tabady.
2. Qoıdyń súti qorǵasyn, qoıdy soqqan ońbasyn.
3. Sıyrlynyń úıi aıran
4. Sıyrdy teppeıdi, sútti tókpeıdi.
5. Jylqy - janym, qymyz - qymyranym.
6. At adamnyń qanaty.
7. Túıe atasy - nar, aǵash atasy – shynar.
Tórt túlikke baılanysty tıym sózder.
1. Qoı qyrqatyn qyryqtyqty ıesine bos qaıtarmaıdy. Júnge orap beredi.
2. Maldyń aldynan bos ydyspen shyǵýǵa bolmaıdy.
3. Jas maldyń tisterin sanamaıdy.
4. Túnde mal sanamaıdy, eshkimge mal bermeıdi.
5. Maldy bireýge syılaǵandy ıakı satqanda noqta – júgen bas jibin berilmeıdi.
6. Jas botany birden kózge túsirmeıdi. Ol bir aı shymyldyqtyń ne shı qorshaýdyń ishinde saqtalady.
«Qaınazar aýylyndaǵa №1 orta mektep»
Bastaýysh synyp muǵalimi
Kýrmangalıeva Jýldyz Talǵatqyzy
Tolyq nusqasyn júkteý
Sabaqtyń taqyryby: Tórt túlik týraly jyrlar
Sabaqtyń maqsaty: Aýyz ádebıeti túrleriniń biri - tórt túlik jyrlary týraly túsinikterin keńeıtý. Oqýshylardyń synı turǵydan oılaý qabiletterin damytý. Ujymmen yntymaqtasa birlese jumys isteýge tárbıeleý. Daryndy balalardy anyqtaý.
Oqýshylar úshin oqý nátıjeleri Tapsyrmalarmen jumys jasaýǵa, taldaýǵa úırenedi. Uıymshyl bolýǵa, synı turǵydan oılaýǵa úırenedi. Óz betterinshe izdený arqyly belsendiligi artady, birin - biri baǵalaýdy úırenedi.
Negizgi maqsat: Sarqylmas qazyna taraýyn AKT - ny paıdalana otyryp, synı kózqarasyn qalyptastyrý. Oqýshynyń jas ereksheligine qaraı tapsyrmalar bere otyryp, daryndy oqýshylardy anyqtaý.
Kórnekilikter: Interbelsendi taqta, sýreter. poster, marker
Sabaqtyń túri: Aralas
Ádis - tásilder: STO (sáıkestendirý, sózjumbaq, tikeleı efır), postermen jumys «Konstantınopol» ádisi, álternatıvti test.
Oqýshylarǵa psıhologıalyq ahýal týǵyzý
(5 mın) 1. Yntymaqtastyq atmosferasyn qalyptastyrý. Oqýshylar óz esiminiń bas árpinen bastalatyn jaqsy qasıet aıtýy tıis. Bir - birine sáttilik tileıdi. Mys: Men jaqsylyqqa janyqumar Juldyzbyn.
Asyqtardyń túsine baılanysty topqa bólý.
Jumbaq sheshý
1. Eki aınasy bar, eki naızasy bar.
Tórt jyltyrmaǵy bar,
bir shybyrtqysy bar.(sıyr)
2. Qamys qulaq, tostaǵan tuıaq,
Minseń qanat, súti dári, eti tamaq (jylqy)
3. Basynda taıaǵy
Tórt aıaǵy bar. Segiz tuıaǵy bar,
Ieginde saqaly bar. (eshki)
4. Kishkentaı ǵana boıy bar.
Aınaldyryp kıgen tony bar. (qoı)
5. Kezekti bir janýar,
Ústinde eki taý bar. (túıe)
Baǵalaý ádisi týraly túsinik berý.
«5» - óte jaqsy
«4» - jaqsy
«3» ortasha
Tirshilikke nár bergen
Ómirine sán bergen.
Túıe, sıyr, jylqy, qoı
Qasıetti tórt túlik
Qasterlep ony qazaǵym.
«Mal janyń aman bolsyn» - dep sabaǵymyzdy jalǵastyraıyq.
Qyzyǵýshylyqty oıatý
(10 mın) Al, endi, balalar úı tapsyrmasyn eske túsireıik. «Tikeleı efır»
1. Besik jyrynyń tárbıelik máni nede?
2. Besiktiń qandaı paıdasy bar?
3. Besik jyrynan úzindi aıtyp ber.
Álternatıvti test
1. Besik tazalyq kepili
2. Besikke balany oń jaqtan bóleıdi
3. Besikti ashyq qaldyrmaıdy
4. Besik barsha qazaqtyń qundylyǵy.
Mıǵa shabýyl Sózjumbaq sheshý arqyly sabaqtyń taqyrybyn ashý.
Maǵynany taný (25mın)
Tórt túlik jyrlary.
«Mal baqqanǵa bitedi» deıdi halqymyz. Ata kásibi malǵa mura. Qazaq ejelden mal sharýashylyǵymen aınalysqan halyq. Ǵasyrlar boıy qalyptasqan baı tájirıbesi boıynsha olar maldyń órisin, tirshilik tabıǵatyn, qadir - qasıetin ábden zerttep bilgen. Keń dalany malsyz elestetý múmkin bolmaǵan. Qazaq jeri mal ósirýge asa qolaıly. «Malym janymnyń sadaǵy, janym - arymnyń sadaǵasy» degen ata - babamyz.
Endeshe 1 - tapsyrma:
- Tórt túlik jaıly ne biletinimiz
jóninde, oı qozǵap kóreıik.
Tórt túlik + tólimen
Tórt túlik + pirimen
Qazir «Tólin tap», «Pirin tap» oıynyn oınaıyq.
• Jylqy tólin qalaı ataımyz? Túıe tóli....., Qoı tóli..., Sıyr tóli...
«Daýysynan ajyrat» oıynyn oınaıyq.
• Balalar bul neniń daýysy? Tyńdap kóreıikshi.
• Jaqsy ( kisineıdi, bozdaıdy, mańyraıdy, móńireıdi).
• Bul neniń daýysy eken, túıeniń daýysyn estip kórippe edińder? Bul erekshe daýys túıeniń bozdaǵany eken.
Sáıkestendirý «Tórt túlikti qalaı shaqyramyz»
Oqýlyqpen jumys: 2 – tapsyrma
Al endi, oqýlyqtaryńdy ashyp, 1 - top «Tory qulyn» óleńin, 2 - top «Sıyr» óleńin tizbekteı oqyp shyǵyńdar. Balalar senderge túsiniksiz sózder kezdesse qaryndashpen túrtip qoıyńdar. 1 mın ýaqyt beriledi.
Ár toptan bir oqýshy turyp, mánerlep oqyp bersin.
- Káne 1 - toptan kim oqıdy? Balalar, senderge qandaı túsiniksiz sózder kezdesti. (Jup - jumyr, bultıyp)
1 - top: Jup - jumyr - typ - tyǵyz, tyǵyrshyqtaı terisi tartylyp tur, artyq eshteńesi joq, symbatty, sulý.
Bultıyp - erkelegen bala sıaqty, tompıyp, burtıyp turǵan turysyn aıtady.
2 - top, senderge qandaı túsiniksiz sózder kezdesti?
Sergitý sáti
(Oqyra, sáıgel, móńkigen, jóńkigen degen qandaı sózder?)
- Bul sózderdiń maǵynasyn biletin balalar bar ma? Káne kim biledi?
Sózdik jumysy:(reportaj mal dárigerimen)
Sáıgel, oqyra - jazdyń ystyq kúnderinde sıyr malyna tıetin sona tárizdi jándik.
Sáıgel - qýǵan sıyrlarda es joq, quıryqtaryn shoshaıta, kózderin shatynata tym - tyraqaı qasha beredi, móńkıdi, jóńkıdi, ashýlanshaq bolady.
Oqyra - sıyr terisiniń astynda ósip jetiletin qurt jáne osy qurttan paıda bolatyn sáıgel. Ystyq - sýyqqa birdeı shydamy joq sıyrlar daladan oqyra qýyp kelse, aýylda da tynyshtyq taba almaıdy.
Móńký - týlaǵysh, ashýlanshaq, basyn tómenge jiberip, artqy aıaqtaryn joǵary kóterip tebinýin móńký dep aıtady.
Jóńký - úrikken mal, josý, júıtký, jekelený, keń dalaǵa syımaı ketý. Dápterge osy sózderdi jazamyz.
3 – tapsyrma «Mazmundy syzbamen jumys»
• Qazir men bes topqa tapsyrma beremin. Al endi balalar, 1 - top jylqy malyn sıpattaý. Jylqy malynan alynatyn ónimder. Jylqynyń etinen ázirlenetin taǵamdar. Qymyz jáne onyń túrleri.
Qazy Jal – quıryq (qyl)- arqan jip, súzgi toqý, tuzaq esý Ýyz qymyz - bıe baý
Qarta Qobyz shegi Bal qymyz, besti qymyz,
Shyrtyldaq - ettiń sary maıy Taıtuıaq aspaby, asataıaq Dónen, jýas, qunan qymyz
Tomyrtqa - ettiń sorpasy Jylqy qylyn terimen qaptap - kópshik, bóstek Qysyryq, tý qymyz,
Qaryn Tuıaǵy - dári alynady Qysyr, sary qymyz
Jal - jaıa Bylǵary - ámıan, sómke, etik... Sirge jıar qymyz, túneme qymyz
•Qymyz derek kózderinen – qymyzdyń jasalýy jáne paıdaly qasıetteri (vıdeo)
• Jalpy kúsh beretin sýsyn
• Quramynda A, V, S, E dárýmeni bar.
• Qymyz bıe sútinen(saýmaldan) jasalady
• Qymyz týraly alǵash ret bizdiń dáýirimizge deıingi 4 - ǵasyrda aıtylǵan
• Skıfterdiń súıikti sýsyny
• Qymyz daıyndaý tehnologıasy 21 - ǵasyrda da saqtalyp otyr
• Aldymen saýmal jınalady
• 1 – saýý 200 ml - ge teń(jıi - jıi saýady)
• Bıe kúnine 4 – 6 ret saýylady
• Saýmal. Aǵash ydys bóten ıis pen dámnen qorǵaıdy • Qor túnemel
• Pisýi: 1 – saǵat, 20 - gradýstyq jylylyqta
• Qymyz jyly orynda ózdiginen ashıdy
• Ashýy: sútti – qyshqyldy
• Kúshtiligi: saqtalý uzaqtyǵyna baılanysty
• 1 – táýlikte sál qyshqyl, 2 - táýlikte qyshqyl jáne ashshy
• 3 – táýlikte óte qyshqyl
• Qymyzdyń 100 ml - i 40 kılokalorıaǵa teń keledi
• Almada 70 kılo kalorıa
• Qymyz tez sińedi
• Zararsyzdandyratyn qasıeti bar
• Qan aınalymyn jaqsartady
• As qorytýdy qalpyna keltiredi
• Qymyz – qunarly sýsyn
2 - top al senderdiń tapsyrmalaryń sýretke qaraı otyryp, sıyr malyn sıpattaý. Sıyr malynan alynatyn ónimder. Sıyrdyń etinen ázirlenetin taǵamdar. Sıyrdyń sútinen ázirlenetin taǵamdar.
Qaımaq, aıran Mási, kebis, etik, shalbar, beldik Qımaı, shujyq
Qurt, irimshik Qalqan, torsyq, saba Besbarmaq, Maı, kilegeı Tulyp, ishik, ton, súzbe Dabyl, taspa, qaıys, qapshyq qýyrdaq, qatyq Shider, júgen, aıyl, qorjyn borsha, Sary sý Toqym, erturman, kópshik, Orama, tushpara, manty.
3 - top Túıe malyn sıpattaý.
4 - top Qoı malyn sıpattaý alynatyn ónimderi.
5 - top Eshki malyn sıpattaý. Qandaı paıdasy bar?
4 - tapsyrma «Konstantınopol» ádisi boıynsha «Janýarlar» sózinen birneshe sózder tabý.
Tórt túlikke baılanysty maqal - mátel aıtý
1. Qutty qonaq kelse, qoı egiz tabady.
2. Qoıdyń súti qorǵasyn, qoıdy soqqan ońbasyn.
3. Sıyrlynyń úıi aıran
4. Sıyrdy teppeıdi, sútti tókpeıdi.
5. Jylqy - janym, qymyz - qymyranym.
6. At adamnyń qanaty.
7. Túıe atasy - nar, aǵash atasy – shynar.
Tórt túlikke baılanysty tıym sózder.
1. Qoı qyrqatyn qyryqtyqty ıesine bos qaıtarmaıdy. Júnge orap beredi.
2. Maldyń aldynan bos ydyspen shyǵýǵa bolmaıdy.
3. Jas maldyń tisterin sanamaıdy.
4. Túnde mal sanamaıdy, eshkimge mal bermeıdi.
5. Maldy bireýge syılaǵandy ıakı satqanda noqta – júgen bas jibin berilmeıdi.
6. Jas botany birden kózge túsirmeıdi. Ol bir aı shymyldyqtyń ne shı qorshaýdyń ishinde saqtalady.
«Qaınazar aýylyndaǵa №1 orta mektep»
Bastaýysh synyp muǵalimi
Kýrmangalıeva Jýldyz Talǵatqyzy
Tolyq nusqasyn júkteý
You Might Also Like
-
Uzaq merzimdi jospardyń taraýy:«Táýelsizdik - qasıet tunǵan uly uǵym»Mektep:№3 Q. Qoshmambetov at OMKúni: Muǵalim: Dýrjanova BSynyp: 6páni: qazaq ádebıeti ...
-
Aǵylshyn tili – XXI ǵasyrdyń tili. Aǵylshyn tili qazirgi tańda halyqaralyq qarym - qatynas tili jáne de dúnıe júzine keń taralǵan til bolyp tanylady. Bul til qazaqty dúnıege tanytatyn, álemdik deńgeı...
