Týǵan jer týraly jyr (qalmaq ertegisi)
Sabaqtyń taqyryby: Týǵan jer týraly jyr (qalmaq ertegisi)
Ádebıettik oqý 2 synyp
Sabaqtyń maqsaty: Mátin mazmunyn óz betimen túsinip oqýǵa jáne onyń ıdeıasyn ashýǵa jol salý.
Kútiletin nátıjeler:
Pándik nátıje: mátinmen jumys isteı bilýge, mátindegi negizgi oıdy taba bilýge jaǵdaı jasaý. Túsinip, júgirte oqı bilý, oıyn tolyq
jetkize bilýge mashyqtandyrý, aýyzeki sóıleý tilderin damytý.
Tulǵalyq nátıje: týǵan jerge degen súıispenshilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: ánshi qustar, tordaǵy qustardyń, týǵan aýlanyń, qalasynyń sýretteri.
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý.
Psıhologıalyq daıyndyq.
Úlkenge de – siz,
Kishige de – siz.
Sálem berdik sizderge,
Qurmetpenen biz.
Uranymyz:
Taýdaı bıik talabym,
Oqyp, bilim alamyn.
Úı tapsyrmasyn suraý.
Balalardyń baqyty. Syrbaı Máýlenov.
Máýlenov Syrbaı 1922 jyly Qostanaı oblysy, Jankeldın aýdany, Torǵaı poselkesinde dúnıege kelgen - aqyn. Tuńǵysh óleńi Jambyl oblysy "Kolhozshy" gazetinde 1937 jyly jarıalandy, "Óleńderi" atty alǵashqy jınaǵy 1948 jyly jaryq kórdi. Balalarǵa arnap "Barlaýshy bala" (1961), "Qulynshaq" (1963), "Bala jolbarys" (1963), "Qorqaq torpaq" (1966), t. b. óleńder men áńgimeler jazdy.
1. Óleńdi mánerlep oqý;
2. Ár shýmaq qandaı baqytqa arnalǵan;
3. “Baqyt” sózin toptastyrý;
Ákesi
Aǵasy Anasy
Bulaq
Otan
Tátesi
Móldir ózeni
Baıtaq dalasy
Sergitý sáti: Týǵan jer.
Óleńi: M. Nıazbekov
Týǵan jer qandaı kórkem móldiregen,
Jelegi jelmen oınap jelbiregen.
Aralap kúndiz - túni júrsem - daǵy,
Tynshymaı et júregim eljiregen.
Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Boljaý ádisi.
1. Qalmaqtar, syılapty, Qytaı, ımperatoryna, qus, ánshi.
2. Otyrdy, altyn, únsiz, torda, qus.
3. Qustyń, qaqpaǵyn, qoıa, ashyp, tordyń, berdi.
4. Myń, án, týǵan, jerin, shyrqapty, madaqtap, qus.
Osy sózder men sóz tirkesterin bir - birimen baılanystyra otyryp, mátin qurastyrý.
Jańa sabaq. Týǵan jer týraly jyr
Suraq jaýap
1. Qandaı ertegi ekenin anyqtaý.
2. Ánshi qus saıraýyn nelikten toqtatty?
3. Imperatordyń baǵy men qustyń týǵan jeriniń sıpatyn taýyp oqý.
4. Erteginiń qaı tusynda ımperatordyń ózi de qusqa uqsap qaldy.
Sózdik jumys.
Imperator – memleket bıleýshisi.
Jumaq – raqat ómir.
Ǵulama, danagóı – oqymysty, bilimdi adam.
Nóker – ımperatordyń kómekshisi.
Týǵan jer týraly maqal - máteldiń jalǵasyn tap.
Baqa kólin súıedi,
Buldyryq shólin súıedi,
_____________________
Ultaraqtaı bolsa da,
__________________
At tóbelindeı bolsa da,
____________________
Árkimniń óz jeri - _______
Qorytyndy:
Testtik tapsyrmany oryndaý.
1. Imperatordyń ertegi sońynda neni túsindi:
A) qustyń tar jerde otyrǵysy kelmeıtinin;
Á) qustyń týǵan jerde ǵana raqat ómir súretinin;
B) ǵajaıyp baýdyń ánshi qusqa unamaǵanyn
Úıge tapsyrma: Týǵan jer týraly jyr.
Baǵalaý:
Ádebıettik oqý 2 synyp
Sabaqtyń maqsaty: Mátin mazmunyn óz betimen túsinip oqýǵa jáne onyń ıdeıasyn ashýǵa jol salý.
Kútiletin nátıjeler:
Pándik nátıje: mátinmen jumys isteı bilýge, mátindegi negizgi oıdy taba bilýge jaǵdaı jasaý. Túsinip, júgirte oqı bilý, oıyn tolyq
jetkize bilýge mashyqtandyrý, aýyzeki sóıleý tilderin damytý.
Tulǵalyq nátıje: týǵan jerge degen súıispenshilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: ánshi qustar, tordaǵy qustardyń, týǵan aýlanyń, qalasynyń sýretteri.
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý.
Psıhologıalyq daıyndyq.
Úlkenge de – siz,
Kishige de – siz.
Sálem berdik sizderge,
Qurmetpenen biz.
Uranymyz:
Taýdaı bıik talabym,
Oqyp, bilim alamyn.
Úı tapsyrmasyn suraý.
Balalardyń baqyty. Syrbaı Máýlenov.
Máýlenov Syrbaı 1922 jyly Qostanaı oblysy, Jankeldın aýdany, Torǵaı poselkesinde dúnıege kelgen - aqyn. Tuńǵysh óleńi Jambyl oblysy "Kolhozshy" gazetinde 1937 jyly jarıalandy, "Óleńderi" atty alǵashqy jınaǵy 1948 jyly jaryq kórdi. Balalarǵa arnap "Barlaýshy bala" (1961), "Qulynshaq" (1963), "Bala jolbarys" (1963), "Qorqaq torpaq" (1966), t. b. óleńder men áńgimeler jazdy.
1. Óleńdi mánerlep oqý;
2. Ár shýmaq qandaı baqytqa arnalǵan;
3. “Baqyt” sózin toptastyrý;
Ákesi
Aǵasy Anasy
Bulaq
Otan
Tátesi
Móldir ózeni
Baıtaq dalasy
Sergitý sáti: Týǵan jer.
Óleńi: M. Nıazbekov
Týǵan jer qandaı kórkem móldiregen,
Jelegi jelmen oınap jelbiregen.
Aralap kúndiz - túni júrsem - daǵy,
Tynshymaı et júregim eljiregen.
Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Boljaý ádisi.
1. Qalmaqtar, syılapty, Qytaı, ımperatoryna, qus, ánshi.
2. Otyrdy, altyn, únsiz, torda, qus.
3. Qustyń, qaqpaǵyn, qoıa, ashyp, tordyń, berdi.
4. Myń, án, týǵan, jerin, shyrqapty, madaqtap, qus.
Osy sózder men sóz tirkesterin bir - birimen baılanystyra otyryp, mátin qurastyrý.
Jańa sabaq. Týǵan jer týraly jyr
Suraq jaýap
1. Qandaı ertegi ekenin anyqtaý.
2. Ánshi qus saıraýyn nelikten toqtatty?
3. Imperatordyń baǵy men qustyń týǵan jeriniń sıpatyn taýyp oqý.
4. Erteginiń qaı tusynda ımperatordyń ózi de qusqa uqsap qaldy.
Sózdik jumys.
Imperator – memleket bıleýshisi.
Jumaq – raqat ómir.
Ǵulama, danagóı – oqymysty, bilimdi adam.
Nóker – ımperatordyń kómekshisi.
Týǵan jer týraly maqal - máteldiń jalǵasyn tap.
Baqa kólin súıedi,
Buldyryq shólin súıedi,
_____________________
Ultaraqtaı bolsa da,
__________________
At tóbelindeı bolsa da,
____________________
Árkimniń óz jeri - _______
Qorytyndy:
Testtik tapsyrmany oryndaý.
1. Imperatordyń ertegi sońynda neni túsindi:
A) qustyń tar jerde otyrǵysy kelmeıtinin;
Á) qustyń týǵan jerde ǵana raqat ómir súretinin;
B) ǵajaıyp baýdyń ánshi qusqa unamaǵanyn
Úıge tapsyrma: Týǵan jer týraly jyr.
Baǵalaý:
You Might Also Like
-
Dúnıetaný páninen quzyrettilikke baǵyttalǵan tapsyrmalar
-
Toptamadaǵy sabaq josparlar tizimi:1. Baýyrjan Momyshuly «Ushqan uıa» (úzindi).2. Sábıt Muqanovtyń áńgimeleri «Esil boıynda», «Saıatshy Oraz»3. Elimniń baqytyn terbetken Táýelsizdik (tárbıe saǵaty)
