InfoHub Logo

Men sizderdiń óz ómirlerińizben el ómirin tolyqqandy, sándi

jáne boıaýy qanyq ete alatyndaryńyzǵa kámil senemin.

Jańa ǵasyrǵa Qazaqstandy sizder alyp barasyzdar!

N.Á.Nazarbaev

Men bıylǵy jyly on bes jasqa qadam bastym. Bala deýge kelmeıtin, boıjetkendeýge jetpeıtin, jasóspirim kezeńge aıaq bastym. Bilgenimnen bilmeıtinim, kórgenimnen kórmegenim kóp. Men úshin jumbaq, tańsyq nárseler jeterlik. Ózgermeli qoǵamda, damyǵan zamanda bolashaǵymdy boljaı almasam da,keleshekke úlken senimmen, aldaǵy ómirge degen úkili úmitim bar.

XXI ǵasyrda bolashaqqa qaryshtap qadam basqan elimniń jetistikterin kúndelikti baspasóz betterinen oqyp tanysamyn, teledıdardan kórip marqaıamyn. Asqaqtaǵan Astanam, kókpen talasqan Báıteregim, jurttyń kóz-qýanyshyna aınalǵan týǵan jerimniń tabıǵaty men ony meken etken ulys pen ult ókilderiniń tatý-tátti turmysyn maqtan etemin.Kim kelse de qushaǵyn jaıa qarsalatyn, nanyn bólip jeýge daıar turatyn, qyzyn aıalaǵan, ulyn ardaq tutqan, beıbitshilikti tý etken erekshe eldiń perzenti bolǵanym úshin shattanamyn. Elimniń qaı túkpirin sóz etsem de týǵan jerge degen sezimim sana tórine san túrli oı, tolqynys ákeledi. 

Jer jánnaty Jetisý men kógildir Kókshe, Baıanaýyl men Qarqaraly, Altaı men Atyraý, Saryarqa men İle, Shý men Jaıyq,Ertis pen Esil boıyn jyrǵa qospaǵan aqyn,sóz etpegen jazýshy joq shyǵar, sirá. Al ózim dúnıege kelgen Syr boıy - baǵzy zamandardan beri meniń atamekenim, búgingi bizdiń, keshegi babalarymyzdyń qut-mekeni. Alyp "Qazaqstan" atty Uly memlekette mádenıeti, ádebıeti, ekonomıkasy jaǵynan qaryshtap damyp kele jatqan "Alashtyń anasy" bolyp tabylatyn Syr óńiriniń ózindik orny bar dep bilemin. Bul jerde óz taǵdyrynan urpaq taǵdyryn bıik sanaǵan ardaqty Asan qaıǵy jelmaıasymen jelip ótip, máńgilik ómirdi izdegen Qorqyt baba kúńirenip kúı shertken. San ǵasyr orys otarshyldarynyń qıanatyn kórip, hıýa, monǵol, jońǵar taıpalaryna Buqarbaı, Janqoja, Toǵanas batyrlar jer tósinen kúsh alyp, qaısarlyqpen toıtarys bergen, al kúmis kómeı, jez tańdaı Nartaı, Turmaǵambet syndy jyr-sańlaýlary kıeli mekeni, qasıetti topyraqtan nár alyp, terbelip ósip, jyr shertti emes pe?!

Al el basyna kún týyp,"buǵaýǵa" túsken zamanda Ult kóshbasshylary Ahmet Baıtursynov, Álıhan Bókeıhanov, Mirjaqyp Dýlatovtarmen birge jerlesim Mustafa Shoqaı ıyqtas turyp, derbestik pen táýelsizdiktiń týyn alǵash bolyp tigýge umtylsa, jalyndy jastardyń jetekshisi Ǵanı Muratbaevtyń "shyǵystyń jaryq juldyzy" atanǵany, árıne, meniń ǵana emes, kúlli "Men, qazaqpyn!" degen tekti urpaqtyń Uly maqtanyshy bolyp, el aıbaryna aınalǵanyna tarıh kýá.

Iá,"Myń ólip, myń tirilgen" qaıran elimniń jatsa da, tursa da esinen ketpegen armany - táýelsizdik. Táýelsizdik - azattyqtyń altyn dińgegi, ulttyq órleýdiń uly kóshi bolsa, "tún artynan jarqyraı tań atar" demekshi, seniń kúniń týdy. Seniń árbir tasyń, árbir gúliń, ózen-kóliń, tipti shóliń de men úshin qymbat, týǵan jer! Osynshama azǵantaı ýaqytta jasaryp, jarqyrap, bıikke kóterilgenińe jas júregimmen shattanamyn. Táýelsizdik alǵannan beri Syr óńiri de kúnnen-kúnge hor qyzyndaı túlep jańaryp, jasaryp, qulpyrýda. Búginde oblys ortalyǵy Qyzylorda qalasy óziniń sáýletimen, sánimen kelýshilerin tańdaı qaqtyrýda. Toǵyz joldyń torabynda turǵan alyp shahar túnde kórseń aspaly shamnan sáýle shashyp, alystan qol bulǵap, erekshe kóz tartady. Ata-baba kásibin ustaǵan elim, mal baǵýdy damytyp, aýyl sharýashylyǵyn órkendetýde. Jer asty men ústindegi qazba baılyqtaryn ıgerip, jer kindigi - Baıqońyrdy el ıgiligi úshin paıdalanýda. Bereke-birligi taımaǵan, eńbekte erleri qaınaǵan, óner men sportta el namysyn qorǵaǵan Syr óńiri osylaı alǵa qaraı damý ústinde.Al men osyndaı týǵan jerimniń perzenti retinde "teńizge tamshydaı..." úlesimdi qosyp kele jatqan elimniń erteńi bolar bir túlegimin. Men- jerimdi gúlge bólep, kógerter elimizdi kórkeıter, taısalmaı, talaı syndy basynan ótkerer, ózińdi maqtan eter qyzyń bolam, Týǵan jer! Sen - zańǵar bıiksiń, keńsiń, dostyǵy myzǵymas beriksiń, Týǵan jer! Al men seni kózimniń qarashyǵyndaı saqtar qorǵanyńmyn, tátti uıqyńdy, beıbit ómirińdi, tatý-tátti halqyńdy kúzeter saqshyńmyn, tarıhyńdy jyrlap óter, táýelsizdik shejiresin tolǵap óter rýhy myqty perzentiń bolamyn, o, súıikti týǵan jer!

Qarshyǵa Aıgerim, Qyzylorda

---