InfoHub Logo

Qazaq handyǵynyń 550 jyldyq tarıhynda 18 ǵasyrdyń birinshi jartysynda Kishi júziń basqarǵan Ábilqaıyr hanyń úlken úlesi bar. 1993 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valútasy engizilgen kezde osy adamnyń portreti 50 teńge nomınalyna ornalastyryldy.
Munyń bári kezdeısoq emes edi. Kishi Júzdi han retinde 18-shi ǵasyrdyń birinshi jartysynda basqaryp, 1731 jyly Kishi júzdiń Reseı ımperıasyna kirýin bastady. Muhammed Ábilqaıyr Ǵazı Bahadýr Han Shyńǵys hannyń tikeleı urpaǵy bolǵan edi, ol qıyn jáne ádiletsiz 18 ǵasyrda ómir súrdi.

18 ǵasyrdyń basynda Sh.Sh. Ýálıhanov qazaq halqynyń jaǵdaıyn sıpattap berdi: «18 ǵasyrdyń alǵashqy onjyldyqtar qyrǵyz halqynyń (qazaq halqy dep atalatyn) ómirinde aýyr ýaqyt bolatyn edi. Jońǵarlar, Edil qalmaqtar, Jaıyq orys-kazak jáne bashqurttar túrli baǵyttardan shabýyl jasap, mal-múlkin joıyp, tutas otbasylarymen tutqynǵa aldy».

«18 ǵasyrdyń basynda Qazaq handyǵy saıası turǵyda bólshektelgen el boldy. Munda úsh júz bar edi, olar óz kezeginde birneshe kishkentaı handyqtardan turdy. El feodaldyq qaqtyǵystardan ajyrady. Ár túrli sultandar toptary qazaq dalasynda joǵarǵy bılik úshin jáne jaqsy jaıylymdar úshin kúres júrgizdi. Sultandardyń bıligi men separatızmine qarsy kúreste 18 ǵasyrdyń basynda Qazaq handyǵy syrtqy basqynshylyqqa ushyrady», — Sh. Ýálıhanov jazdy.

Eń qorqynyshty jońǵarlyq syrtqy qateri boldy. Jońǵar handyǵy Shyǵys Túrkistan (qazirgi Batys Qytaı) aýmaǵynda 1635 jyly qurylǵan edi. Sondaı-aq, qazaq handyǵy sıaqty, kóshpendi boldy. Kóshpeli mal sharýashylyǵynyń damýǵa baılanysty jaıylym jerdi turaqty keńeıtý kerek edi. Sonymen baılanysty jońǵarlardyń qazaq dalasynda shapqynshylyǵy. Jońǵar handyǵy Joǵary Bıleýshisi basqaratyn, qýatty ortalyqtandyrylǵan memlekettik, ıaǵnı, absolútti boldy, absolútti bıligi bar kóshpendi monarhıa. Qazaq handyǵynda áskeri mılısıa, al jońǵarda turaqty ásker bolǵan. Syrtqy shabýyldar men ishki daý-damaılardan búlingen jáne joıylatyn qazaq halqy sol kezdegi úlken apattar men qıynshylyqtardy bastan keshirdi.

Kishi Júzdiń hany Ábilqaıyr qazaqtardyń jońǵarlar basqynshylaryna qarsy qazaq halqynyń azattyq soǵysyn uıymdastyrý men júrgizýge belsene aralasty. 1710 jyly jazda Qaraqumdaǵy búkil el jınalysynda qazaq áskerleriniń qolbasshysy bolyp saılandy. Onyń basshylyǵymen qazaqtar Tashkent, Túrkistan, Saıram shaharlardy qorǵap shyqty. 1718 jyly Ábilqaıyr han, 30 myńǵa jýyq armıanyń basynda Qaıyp hanmen birge Aıagózdegi jońǵarlarmen shaıqasty. Osy ýaqytqa deıin ol Reseılik bılik ókilderimen alǵashqy qarym-qatynastaryna, sonymen qatar, Sibir gýbernatorlarymen Jońǵarıaǵa qarsy áskerı-saıası odaq qurý týraly kelissózder júrgizý kezinde qosyldy.

Ábilqaıyr han osy ýaqytqa deıin tájirıbeli memleket qaıratkeri jáne batyl áskerı qolbasshy retinde tanymal boldy, sondyqtan 1726 jyly Ordabasyda handardyń jalpy sultany, sultandar, bı jáne batyrlar týraly jalpy qazaq birlesken áskerlerdi basqarýǵa biraýyzdan senip tapsyryldy.

Búkil úsh júzdiń qazaq áskerleriniń basshysy 33 jasta bolatyn edi, ol jaýyngerlik daıyn qarýly kúshterdi qurý jáne qazaq halqyn jońǵarlardyń basqynshylaryn qýdalaý úshin jumyldyrýǵa kúsh saldy. 1728 jyly Ulytaýda, Qarasıyr jerinde, Býlanty ózeniniń mańynda, qazaq áskerleri sheteldik basqynshylarǵa qatty soqqy berdi. Jońǵar áskerleriniń jeńilmeıtindigi týraly mıf joqqa shyǵaryldy. Qazaq halqy óz jaý bolǵan kúshterin jeńdi.

1730 jyldyń kókteminde Balqash mańyndaǵy It-ishpes aýdanynda Ábilqaıyr hannyń basshylyǵymen qazaq áskeri qaıtadan jońǵarlarǵa qatty soqqy berdi. Jońǵar jáne qazaq handyǵy arasyndaǵy 100 jyldyq soǵysta túbegeıli ózgeris (qazaq úshin) boldy.

Sol kezde Bolat hany (Uly Júzdiń hany) qaıtys bolady jáne bılikke úmitkerler arasynda kúres kúsheıedi. Sol ýaqyttaǵy saıası dástúr boıynsha, uly sultan handarynyń ókili búkil qazaq hany saılanýǵa tıis, osyny eskere otyryp, Ábýlmámbet saılanady. Kishi júzdiń Ábilqaıyr hany jas sultandardyń áýletiniń ókili bolǵandyqtan, saılanbaıdy: ol qazaq áskerleriniń qolbasshysy qyzmetinen ketedi. Kishi júzge óziniń áskerlerimen oralady.

Bul úshin Ábilqaıyrdy aıyptaýǵa bolady, biraq umytpańyzdar: ol óz jazbaǵan minez-qulyq kodeksine jáne Shyńǵys hannyń áýletiniń urpaǵy retinde sondaı is-áreketke barǵan.

Kóp uzamaı Uly júz Orta júzben birlesip kúresýdi jalǵastyrdy, al tórt taraptan Kishi Júz jaýdyń qarsylas qorshaýynda — Edil qalmaqtary, Jaıyq orys-kazaktary, bashqurt men Hıýalyqtar kún bergen joq. Kishi Júz turǵyndary qatty qorlaýdan zardap shekti.

Osylaısha, jońǵar shabýylynan keıin qazaq handyǵynyń ishindegi jaǵdaı kúrdeli jáne apatty boldy. Jetisýdaǵy baı jaıylymdarynan aıyrylyp, qazaqtar materıaldyq jáne adamdyq shyǵyndarǵa ushyrady. Qazaqstan aýmaǵyndaǵy ǵasyrlar boıy kóship-qoný joldary endi buzylǵan edi. Jońǵarlardyń Qazaq rý-taıpalarynyń batys jáne soltústik-batys shekaralaryna, Edil men Jaıyq arasyndaǵy qonys aýdarý máseleni qıyndatyp jiberdi, Reseı sýbektileri bolyp tabylatyn Jaıyq orys-kazaktary men qalmaqtarymen turaqty qaqtyǵystar týǵyzdy.

Qazaq handyǵynyń batys shekarasynda beıbitshilikke qol jetkizý qazaq bıleýshileriniń negizgi syrtqy saıası maqsattarynyń biri boldy. Barlyq kúshterimizdi jońǵarlarmen kúresýge tolyq aýystyrý óte qajet boldy.

Bul asa mańyzdy jaǵdaı Kishi júziniń geosaıası jáne saıası jaǵdaıyn Ábilqaıyr hannan jańa túsindirýdi talap etkenin atap ótý kerek. 18 ǵasyrdyń birinshi shıreginde Reseıge basshylyq etken İ Petrdiń kezinde soltústik kórshisimen — Reseı ımperıasymen qarym-qatynas ornatý qajet ekeni anyq, sol kezde Reseı — Eýrazıa qurlyǵynyń jetekshi kúshteriniń biri boldy. 18 ǵasyrda kóptegen ımperıalyq memleketter quryldy: brıtandyq, fransýz, avstro-vengr, qytaı, orys jáne t.b. Bul qatygez ýaqyt kez-kelgen az halyqtardy uly derjavalarǵa baǵynýǵa ákeldi nemese joǵalyp ketti (bul keıinirek Jońǵarıamen bolǵan jaǵdaı).

1731 jyly 10 qazanda Kishi júzdiń qazaq aqsaqaldarynyń kezdesýinde Ábilqaıyr han, Búkenbaı, Eset, Qudaı-Nazar jáne taǵy Kishi Júzdiń 27 basqa qazaq feodaldary Reseıge erikti túrde qosylý týraly qujatqa qol qoıdy.

Ábilqaıyr hannyń osyndaı saıası qadamy soltústik kórshisiniń áskerı kúshterin jońǵarǵa qarsy jáne onyń kómegimen barlyq qazaqtardy jońǵar basqynshylarynan bosatý úshin saıasatkerdiń pragmatızminen paıda bolǵan eken. Árıne, ol jáne onyń jeke esepteri qazaq handyǵy boıynsha óz handyq bıligin nyǵaıtýǵa da kerek edi. Ábilqaıyr ortalyqtandyrylǵan qazaq memleketiniń qurylýy tek qazaq halqyna aman-esen ómir súrýge kómektesetinin jaqsy bildi. Biraq, Reseı saıasaty Kishi júzdiń hany — Ábilqaıyr hannyń myqty bıligine qarsy baǵyttalǵan edi.

Soǵan qaramastan, Ábilqaıyr han qazaqtyń jalpy ulttyq múddelerinen shyqqan jáne týǵan halqyna tynysh jáne beıbit ómir súrýdi qamtamasyz etýge tyrysty. Ábilqaıyr hannyń saıası jáne strategıalyq tańdaýy kez-kelgen iri saıası jáne memleket qaıratkeri úshin kúrdeli halyqaralyq saıası jaǵdaıdy ýaqytynda qozǵaltý, tutastaı aqyldy jáne konstrýktıvti geosaıasatty jáne tutastaı alǵanda saıasatty júrgizý, dostar men odaqtastar tabý úshin qanshalyqty mańyzdy ekendigin taǵy da dáleldeıdi.

Osylaısha, Kishi júzdiń Ábilqaıyr hany 18 ǵasyrdyń birinshi jartysyndaǵy uly memlekettik jáne saıası qazaq qaıratkeri men saıasatkeri bolyp tabylady, ol bizdiń Qazaqstanymyzdyń búgingi ómir súrýiniń negizin qalady. 18 ǵasyrdaǵy kúrdeli jáne qatal ómirde óz halqynyń jáne eliniń bolashaq damýyna strategıalyq, saıası jáne adamdyq tańdaý jasaýdy biletin saıasatker-adam bolǵan.

Kerimsal Jubatqanov tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty

---