- 07 sáý. 2020 00:00
- 215
Turysbek kelgende
1918 jyly fevral aıynda «Aqmola ýezinde kedeıler ókimeti quryldy» degen habar keldi. Jumysshylardyń qýanyshy qoınyna syımaıdy. Qojaıyndardyń quty qashyp, berekesi kete bastady. Buryn 3 som ǵana jalaqy alsaq, endi 5 som, 6-7 somǵa deıin jalaqy alatyn boldyq.
Aqmoladan jańa ókimet qurylysymen kóp keshikpeı 1918 jyldyń aprel aıynda Qaraǵandyǵa da ókimet ýákilderi kele bastady. 1918 jyly apreldiń aıaq kezinde Qaraǵandy men Spass zaýytyna Turysbek Myńbaev keldi. Turysbek túsken úıge jumysshylar jınalysyp qaldy. Kelgender shapur-shupyr amandasyp jatyr. Jurttyń bári jańa ornaǵan ókimettiń jaıyn bilgisi keledi. Álden ýaqytta syrttan İlıas aqyn kirip keldi de mynadaı degen óleńmen:
— Júrsiń be, Turysbekjan, esen-aman,
Estidim kelgenińdi Aqmoladan.
«Kedeıdiń ókimeti ornady» dep,
Alyp ek bir habardy biz qaladan.
«Jaqsy sóz, jarym yrys» deýshi edi ǵoı,
Kánekı, sóıleshi endi bizge sodan, —
dep jurtshylyqtyń nazaryn birden Turysbekke aýdaryp qol alysyp amandasty. «Turysbek ne aıtar eken» dep jurt shylyqtyń qulaq túrýde. Súıtsek, kedeıler ókimetiniń ornaǵany ras eken. Sol betinde Turysbek Óspenge baryp qaıtty. Sodan bastap-aq qojaıyndardan erik ketip, esinen tana bastady ǵoı.
Qaraǵandy óndirisi toqtalǵannan keıin men aýyl arasynda boldym. Ol kezde qosshy uıymy degen boldy. Sonyń múshesi bolyp saılandym. Eń alǵash kolhozdastyrý bastalǵanda Nura ózeniniń Esen deıtin quıylysynan «Ashyq» kolhozyn uıymdastyrýǵa qatystym. Sodan kúni búginge deıin kolhozshymyn.