InfoHub Logo

Orys tildi mekteptiń 8 - synybyna arnalǵan sabaq.
Sabaqtyń taqyryby: Túrkistan qalasy. Pysyqtaýysh.

Sabaqtyń maqsaty:
• Qazaqstannyń ejelgi qalasy Túrkistan, Qoja Ahmet Iassaýı kesenesi týraly bilimderin tereńdetý
• Oqýshylardyń dúnıetanymyn keńeıtý, sózdik qorlaryn baıytý, oıyn júıeli túrde jetkize bilýge daǵdylandyrý.
• Tarıhı eskertkishterdi, ejelgi oryndardy qurmetteı bilýge, Otanyna, týǵan jerge degen súıispenshilik sezimderin oıatýǵa tárbıeleý.

Sabaqtyń túri: dástúrli
Sabaqtyń ádis - tásilderi: áńgimeleý, suraq - jaýap, jattyǵý, t. b.
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, Power Point baǵdarlamasynda
jasalǵan slaıdtar.
Pánaralyq baılanys: tarıh, geografıa.

Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý. 1. Amandasý
2. Oqýshy nazaryn sabaqqa aýdartý.
3. Sabaq maqsatymen tanystyrý.

II. Úı tapsyrmasyn pysyqtaý.
Muǵalimniń kirispe sózi:
- Oqýshylar, biz qazir qandaı modýlmen tanysyp jatyrmyz?
(Modýl: Týǵan jer - qasıetti mekenim)
- Modýldegi qandaı negizgi taqyryptarmen tanystyńyzdar?
(Keń baıtaq Qazaqstanym. Ońtústik Qazaqstan aımaǵy. Uly Jibek joly)
- Uly Jibek jolynyń Orta Azıadaǵy júrip ótken jolyn kartadan
kórsetip, qysqasha kim aıtyp beredi?
(Interaktıv taqtada Uly Jibek jolynyń kartasy shyǵady)
- Uly Jibek jolynyń boıynda ornalasqan qazaq dalasyndaǵy qandaı qalalardy bilesińder?

III. Jańa taqyrypty meńgertý:
Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Muǵalim sózi:- Jańa sabaǵymyzdy Elbasymyz N. Á. Nazarbaevtyń sózimen bastaǵaly turmyn:
"Biz ózimizdiń belgili tarıhymyz ben ózindik bolashaǵymyz bar eýrazıalyq elmiz"(Interaktıv taqtadan oqý)
- Osy sózderdiń ishindegi qaı sózder senderge oı salady?
(tarıhymyz ben bolashaǵymyz)
- Al tarıhymyz ben bolashaǵymyzdy ne baılanystyrady?
(tarıhı tulǵalar, eskertkishter, ejelgi qalalar)
- Qandaı ejelgi qalalardy bilesińder?
(Otyrar, Taraz, Túrkistan)
- Endeshe, búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby: Túrkistan qalasy.

IV. a) Oı qozǵaý: Túrkistan týraly óz biletinderin ortaǵa salý
b) Túrkistan qalasy týraly qosymsha málimet berý(slaıdtar arqyly muǵalimniń túsindirýi).

1 - slaıd:Túrkistan qalasy - Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Túrkistan aýdanynyń ortalyǵy.
2 - slaıd:Qalanyń burynǵy ataýlary.
3 - slaıd:Qoja Ahmet Iassaýı kesenesi: a) Qoja Ahmet Iassaýı
á) Iassaýıdiń máıiti
b) Kesene janyndaǵy ǵımarattar
v) Taıqazannyń qysqasha tarıhy
4 - slaıd: Halyqaralyq qazaq - túrik ýnıversıteti. (Beınefılmnen úzindi kórsetiledi)

V. Muǵalim sózi:- Al, endi osy kórgenimizdi mátinmen tolyqtyraıyq.
"Túrkistan" mátinimen jumys. 69 - 70 bet
a) mátindegi sózdermen jumys: qasıetti - sváshennyı
kóne - drevnıı
tarıhymen tyǵyz baılanysty – tesno svázan s ıstorıeı
saıası ortalyq - polıtıcheskıı sentr
ordasy bolǵan - byl sentrom
ǵıbadathana - molıtvennyı dom
sáýlet óneri - arhıtektýrnoe ıskýsstvo
keleshegi zor - ogromnoe býdýshee

b) sóz tirkesterin, sóılem qurastyrý
v) mátindi mánerlep muǵalimniń oqýy
g) oqýshylarǵa oqytý
d) mátindegi negizgi oıdy tabý

VI. Mátindi bekitý tapsyrmalary:
- Gramatıkadan qandaı taqyrypqa toqtaldyq?
- Pysyqtaýysh degenimiz ne?
- Pysyqtaýysh maǵynasyna qaraı neshe túrge bólinedi?

1) Berilgen sóılemderdi sóılem múshelerine taldaý, qurylymdyq erekshelikterin anyqtaý.

• Túrkistan – túrki halyqtarynyń rýhanı ortalyǵy.
(Jaı, habarly, jaqty, jaıylma, tolymdy)
• Túrkistan qalasy qazaqtyń tarıhymen tyǵyz baılanysty.
(Jaı, habarly, jaqty, jaıylma, tolymdy)
• Keseneniń janynda shyǵys monshasy bar.
• Iassaýı kesenesi – sáýlet óneriniń ozyq úlgisi.
• Kesene otyz bes bólmeden turady.

2) Sýret boıynsha berilgen sóılemderdiń aıtylý tártibin belgileńiz.
(Shashyrańqy ornalasqan sózderden ınteraktıv taqta qalamy arqyly qozǵap, sóılem qurastyrý)
• Jasalǵan, jeti túrli, taıqazan, metaldan.
• bolatyn, úlken, salmaǵy 2 tonna, taıqazan bar, osy bólmede.
• Ámir Temir, syılaǵan, jasatyp, kesenege, ony
• "qazandyq" dep, bar, atalatyn, bólme bar, Kesenede
• myńdaǵan, qazaqstandyq, bunda, jastar bilim alady.
• Ol, Qazaqstan men Túrkıa arasyndaǵy, kelisim negizinde qurylǵan, 1992 jyly 31 qazanda
• qazaq – túrik ýnıversıteti bar, Qalada Iassaýı atyndaǵy

3) Pysyqtaýyshtardy maǵynalyq túrlerine qaraı ajyratý
1. 1903 jyly Túrkistanǵa alǵash temir jol kelgen. (mezgil, meken)
2. Stýdentter qazaqsha, aǵylshynsha sóıleıdi. (qımyl - syn)
3. Jer astyna ǵıbadathana salynǵan. (meken)
4. Túrkistanǵa bilim alaıyq dep keldik. (meken, maqsat)
5. Túsine almaǵandyqtan mátindi aýdarý qıyn eken. (sebep)

4) Myna óleń joldarynyń uıqasyn tabaıyq.(ınteraktıv taqtadan uıqastardy qalammen kóterip, ornalastyrady) I deńgeı

Ol keshegi kórkem qala -...
Oırandalǵan ornynda endi - shoqylar.
Shyńǵys hannan shimirikpeı qorǵaǵan,
Babalardy qudaı ózi...
Bas ımegen batyr qala – Otyrar,
Onda erliktiń óshpeıtuǵyn oty...

Kerekti uıqastar: olar, Otyrar, qaraǵan, qoldaǵan, bar

5) II deńgeı "Bes joldy óleń"strategıasy
1. zat esim ( Shahar)
2. syn esim (2sóz)
3. etistik(3 sóz)
4. sóılem(4 sóz)
5. Zat esimge mándes sóz

6) Bekitý suraqtary:
1. Túrkistannyń burynǵy ataýy (Iasy)
2. Iassaýı kesenesi qaı qalada? (Túrkistan)
3. Jer asty meshiti (qylýet, ǵıbadathana)
4. Kesene bólmeleriniń biri (qazandyq)
5. Halyq Túrkistandy qalaı ataıdy? (Ekinshi Mekke)
6. Kesene janyndaǵy tarıhı ǵımarat (monsha)
7. Kesene sóziniń sınonımi (eskertkish)
8. Keseneni salǵyzǵan ataqty adam (Ámir Temir)
9. Iassaýıdiń qundy shyǵarmasy (Dıýanı Hıkmet)
10. Qazaq - túrik ýnıversıteti kimniń atynda? (Qoja Ahmet Iassaýı)

VII. Qorytyndy:"INSERT"strategıasy
- Ár halyqtyń qadir tutatyn jeri, bas ıer mekeni bar. Qazaq halqynyń sondaı qasıetti jeri - Túrkistan qalasy. Bul qala tek qazaq halqynyń ǵana emes, búkil túrki halyqtarynyń rýhanı ortalyǵy. Kesene týraly da bilimimizdi tolyqtyrdyq. Kesene senderdi qyzyqtyrdy ma? Onda barǵylaryń kele me? Múmkinshilik bolsa, osyndaı kıeli jerge baryp, qasıetti adamdardyń basyna taǵzym etip otyryńdar. Óıtkeni, tarıhsyz bolashaq joq. Bizdiń bolashaǵymyz - sendersińder. Sender osyndaı tarıhı eskertkishterdi qorǵap, kórkeıtip, arǵy urpaqtarymyzǵa jetkizetin, elimizdiń kórkeıip damýyna at salysatyn myna, sendersińder! Rahmet, saý bolyńdar!
VIII. Úı jumysy. Baǵalaý