Túıme qyz
Ertede bir perzent kórmegen áıel boldy. Balam bolsa degen oı jatsa-tursa kókeıinen shyqpady. Biraq joq balany qaıdan alady. Kúnderdiń kúninde álgi áıel ózi sıqyrshy, balger kempirge kelip:
– Meniń jatsam da, tursam da oılaıtynym bir perzent boldy. Ony qaıdan tabýǵa bolady, sen sony aıtyp bershi, – dedi.
– Nesi bar, aıtsam aıtaıyn! – deıdi sıqyrshy kempir. – Má, mynaý arpanyń dáni, bul jaı dán emes. Dıqan jerge seýip nemese taýyǵyna beretin arpa deme; muny gúl ósiretin qumyraǵa otyrǵyz, sosyn ne bolatynyn óziń-aq kóresiń! Áıel sıqyrshy kempirge «raqmetin» jaýdyryp, on eki skıllıng berdi de, úıine kelip, arpanyń dánin gúl egetin qumyraǵa ekti. Sol sol-aq eken, álgi dánnen qyzǵaldaqqa uqsas ǵajap gúl ósip shyǵa keldi. Gúldiń japyraqshalary áli ashyla qoımaǵan gúl qaýyzy sıaqty jıyrylyp turady.
– Qandaı ǵalamat gúl! – dedi de áıel onyń sarǵylt jolaq túsken qyp-qyzyl japyraqshasynan súıip aldy.
Sol mezet birdeme tyrs ete qaldy da, gúl qaýyzy ashylyp ketti. Bul naǵyz qyzǵaldaq eken. Onyń naq ortasyndaǵy jasyl tekshede túımedeı ǵana qyz otyr. Ózi sonshalyq názik, úlkendigi túımedeı-aq. Onyń Túıme qyz aty sodan shyǵady.
Grek jańǵaǵynyń jalt-jult etkizip lak jalatqan qaýashaǵy oǵan besik bolsa, kógildir fıalka gúli tósenishke jarady. Al raıhan gúliniń bir japyraqshasyn kórpe etip jamyldy. Besigine ol túnde ǵana jatatyn. Al kún uzyn stol ústinde oınap júretin. Álgi áıel stol ústine tárelkemen sý qoıyp, onyń erneýine gúl shoqtaryn salyp qoıady. Gúlderdiń uzyn sabaqtary sýǵa malshynyp jatady. Al sýdyń jıeginde qyzǵaldaqtyń úlken bir japyraqshasy qalqyp júredi. Túıme qyz sol gúl japyraqshasyna minip alyp tárelkeniń ol shetinen bul shetine deıin júzip, eskek ornyna at quıryǵynan julyp alynǵan eki tal aq qyldy paıdalandy. Osynyń bári qandaı keremet edi deseńdershi! Túıme qyz syzyltyp án de salatyn. Mundaı názik te súıkimdi daýysty buryn-sońdy tiri jan estimegen edi! Bir kúni túnde Túıme qyz qannen-qapersiz besiginde uıyqtap jatqanda, ózi sondaı usqynsyz, ústi-basy alpy-salpy úlken baqa synǵan terezeniń tesiginen kirip keldi. Ol al qyzyl gúl japyraǵyn jamylyp, Túıme qyz uıyqtap jatqan stoldyń ústine sekirip tústi.
– Mine, mine, balama áıel de tabyldy! – dedi de baqa jańǵaqtyń qabyǵyn aldy da, terezeden baýǵa qaraı qarǵyp tústi.
Ol jaqta úlken, endi ózen bar edi. Onyń jaǵalaýy ylǵı laısań bolyp, baldyr basyp jatatyn. Baqa men balasy osy jerde turady eken. O-oı! Balasy da sondaı sıyqsyz da jaǵymsyz eken! Týra sheshesin soıyp qaptap qoıǵandaı.
Jańǵaq qabyǵynda otyrǵan qurtaqandaı sulýdy kórgende onyń:
– Koaks, koaks, brekke-ke-keks! – degenge ǵana tili keldi.
– Jaı sóıle! Áıtpese oıansa bizden qashyp ketedi, – dedi qart baqa. – Bul aqqýdyń júninen de jeńil! Muny ózenniń ortasyna úlken bir qumyra gúlge túsirip jibereıik. Bul úshin gúl japyraǵy úlken bir aralmen teń. Ári ol jerden qashyp ta kete almaıdy. Al oǵan deıin biz anaý, tómendegi uıamyzdy jıystyryp kelemiz. Óıtkeni endi sender sonda tamasha ómir súresińder ǵoı.
Ózende qumyra gúl óte kóp ósetin. Olardyń jaıalyqtaı jalpıǵan jasyl japyraqtary sý betinde qalqyp turady. Solardyń ishindegi jaǵalaýdan eń árirek jatqany úlken japyraq edi. Baqa sol japyraqqa júzip bardy da, ústine ishinde qyz bar qabyqty qoıdy.
Beıshara bolǵan tıtimdeı qyz tańerteń bir-aq oıandy.
Oıandy da, óziniń qaıda tap bolǵanyn kórgende eńirep jylap qoıa berdi. Óıtkeni tóńiregi túgel telegeı teńiz sý, qurǵaqqa shyǵý múmkin emes edi.
Kári baqa tómende, sý astyndaǵy uıasyn jıystyryp, jas kelin úshin úıin quraqpen, sarǵylt qumyra gúlmen áshekeıleýmen áýrelenip jatty. Sodan kelip ol óziniń usqynsyz ulymen birge Túıme qyz otyrǵan japyraqqa júzip keldi. Ondaǵy oıy qyzdyń ádemi tósegin alyp baryp qalyńdyqtyń otaý úıine salý edi. Kári baqa sýda otyryp qyzǵa barynsha eńkeıe tústi de:
– Meniń balam, seniń bolashaq kúıeýiń, mine, mynaý! Sender bizdiń úıimizde qyzyqty ómir súrip ketesińder.
– Koaks, koaks, brekke-ke-keks! – degenge ǵana tili keldi balasynyń.
Sóıtip olar qyzdyń ádemi tósegin aldy da, júze jóneldi. Al jasyl japyraqtyń ústinde japadan-jalǵyz qalǵan qyz kóz jasyn kól qyldy. Qyzdyń sumyraıdaı baqanyń úıinde turyp, onyń jeksuryn ulyna múlde kúıeýge shyqqysy joq edi. Sý astynda júzip júrgen kishkentaı balyqtar baqanyń balasymen júrgenin de, olardyń aıtqan sózin de túp-túgel estigen. Óıtkeni qurttaı qalyńdyqty kórý úshin bári de sýdan bastaryn qyltıtyp qarap alǵan. Olar qyzdy kórip, mynadaı súp-súıkimdi kishkentaı qyz endi sý astynda qaýsaǵan kári baqanyń ininde turatyn boldy-aý dep beısharany qatty aıady. Buǵan jol berýge bolmaıdy.
Balyqtar tómende, gúl sabaǵynyń tóńiregine topyrlap jınalyp aldy da, ony mújip-mújip tez-aq qıdy. Sóıtip, ústine qyz mingen japyraq aǵystyń yǵyna qaraı júzip, uzap bara jatty... Endi baqa tyrnaqtaı qyzǵa qaıtse de jete almaıtyn edi!
Túıme qyz ásem jaǵalaýlardyń janymen júzdi,butalarǵa qonyp otyrǵan kishkentaı torǵaılar ony kórgende:
– Qandaı jaqsy qyz! – dep ándetti.
Japyraq sol júzgennen júze bersin. Osylaısha Túıme qyz shetelge ótip ketti.
Sondaı kórkem aq kóbelek qyzdy aınalyp kóp ushty, aqyry kelip japyraqqa qondy. Sebebi ol Túıme qyzǵa qatty qyzyqty. Al qyzdyń da qýanyshynda shek bolmady. Tyrbańdaǵan tyryq baqa endi oǵan jete almaıdy, tóńirek túgel sulýlyq! Sýǵa túsken kún sáýlesi altyndaı jarqyraıdy! Túıme qyz beldigin sheship aldy da, onyń bir ushyn kóbelekke, bir ushyn gúl sabaǵyna baılap edi, japyraq burynǵysynan da jyldam júzetin boldy.
Janynan ushyp ótip bara jatqan zaýza qońyz qyzdy kóre salyp, onyń qyldyryqtaı belinen qapsyra qushaqtaǵan kúıi aǵashtyń basyna qaraı alyp ketti. Sońynan kóbelek te jóneldi. Óıtkeni ony japyraqtyń sabaǵyna belbeýmen tańyp qoıǵan edi ǵoı.
Ózin qońyz aǵash basyna ala jónelgende, beıbaqtyń záre-quty qalmady. Ásirese ol ózi japyraqtyń sabaǵyna baılap qoıǵan ádemi kóbelekti aıady. Endi ol bosanyp ketpese ashtan óletin boldy. Biraq zaýza qońyz ýaıym-qamsyz edi.
Ol tyrnaqtaı qyzdy kótergen boıy ushyp eń úlken jasyl japyraqqa qonyp aldy da, ony gúl shyrynymen tamaqtandyrdy. Sosyn kishkentaı qyzdyń zaýza qońyzǵa múlde uqsamaǵanymen sondaı ásem ekenin aıtty.
Sodan keıin bularǵa osy aǵashty mekendeıtin basqa zaýzalar kelip qaıtty. Olar qyzdy basynan aıaǵyna deıin túgel súzip qarady. Sosyn báıbishe qońyz murtyn jybyrlatyp bylaı dedi:
– Mynanyń eki-aq aıaǵy bar. Ózine qaraýdyń ózi aıanyshty!
– Qaraı gór, óziniń murty da joq!
– Beli qandaı jińishke! Fı! Adamnan aýmaıdy. Qandaı kóriksiz! – dedi bir aýyzdan urǵashy qońyzdar.
Túıme qyz teńdesi joq súıkimdi jan edi! Ony alyp kelgen zaýza qońyz da áýelde ólerdeı unatqan. Biraq tóńiregindegilerdiń bári de ol sondaı bádensiz deı bergen soń, endi ol da tezirek úıinen shyǵarýdy oılady. Ketsin, qaıda barsa onda barsyn. Ol qyzdy taǵy da qapsyra qushaqtaǵan kúıi ushyp tómen tústi de, shytyr gúline aparyp otyrǵyzdy. Sol sol-aq eken, tyrnaqtaı qyz: «Men sondaı kóriksiz ekem, tipti zaýza qońyzdar da birge turǵysy kelmeıdi», – dep al jylasyn! Al shyndyǵynda ol asa ǵajap jaratylǵan raıhan gúlindeı sonshalyq názik te súıkimdi edi.
Túıme qyz orman ishinde búkil jaz boıy japadan-jalǵyz ómir súrdi. Ol ózi úshin besik toqyp aldy da, ony etekteı túıe japyraqtyń astyna ildi. Onda jańbyr tımeıtin. Tyrnaqtaı qyz gúldiń til úıiretin tátti tozańyn jep, kún saıyn japyraqqa turyp qalatyn shyqtan ishetin. Osylaı jaz ben kúz de ótti. Biraq qylyshyn súıretip qys ta kelip qaldy. Ánshi qustar ketip, gúlder de, butalar da soldy. Túıme qyz panalap júrgen úlken túıe japyraq ta sarǵaıyp, qýrap, tútik sıaqtanyp shıratylyp qaldy. Al tyrnaqtaı qyz tońǵanda janyn qoıarǵa jer tappady. Kóılegi de ábden tozdy. Ózi de kip-kishkentaı, názik-aq edi. Aıazǵa qalaı tótep bersin! Qar tústi. Japalaqtap jaýǵan qardyń ár túıirshigi ol úshin bizge bir kúrek qar qalaı kórinse solaı kórinýshi edi. Biz úlkenbiz ǵoı. Al ol túımedeı ǵana qyz! Qaýdyraǵan qurǵaq japyraqqa oranyp alyp edi, onyń da jylýy joq eken. Tula boıy qaltyrap ketti. Ol meken etken ormannyń janynda úlken egistik bar edi. Onyń egisin áldeqashan jınap alǵan, ton bolyp qatqan ańyzdan eginniń qýraǵan sabaǵy ǵana qyltıyp kórinetin. Al Túıme qyzǵa bul beıne ný ormandaı elester edi. Ýh! Sýyq qandaı dirdektetip barady deseńdershi?! Baıǵus qyz tyshqannyń inine keldi. Ol esik ornyna qurǵaq saban men qyltanaq shóp paıdalanypty. Tyshqannyń tamaǵy toq, jataq orny jyly eken. Qýys-qýysty túgel dánge toltyryp alypty. Ac úıi men qambasy aýzy-murnynan shyqqan azyq! Túıme qyz tyshqannyń tabaldyryǵyna kelip qaıyrshy sıaqty bir túıir arpa ber – dep jalyndy. Eki kúnnen beri nár tatqan joq edi.
– Oı, beıshara! – dedi tyshqan. Ol bolmysynda qaıyrymdy kempir edi. – Beri kir, kire ǵoı. Áýeli jylynyp al, sosyn menimen birge otyryp tamaqtan!
Tyshqanǵa qyz unap qaldy. Sonda tyshqan:
– Sen osy jerde qystap shyqsań da bolady. Tek meniń bólmelerimdi tap-tuınaqtaı etip jınap, ertegi aıtyp berip otyrsań jetedi. Men ózim ertegige keremet qumarmyn, deıdi.
Sóıtip Túıme qyz tyshqannyń aıtqandaryn eki etpeı oryndap, jaıly ómir súrip jatty.
– Bizge jaqynda qonaq keledi, – dedi birde tyshqan.
Meniń kórshim aptasyna bir ret meıman bolyp ketetin ádeti bar. Ol menen áldeqaıda aýqatty. Zaldary da eresen keń, ózi ǵajap barqyt ton kıip júredi. Eger soǵan kúıeýge shyǵyp alsań ǵoı, shirkin! Onda kerim ómir súrer ediń! Bar kemshiligi kórsoqyrlyǵy, seni kóre almaıdy. Biraq sen biletin bar jaqsy ertegilerińdi aıtyp beresiń ǵoı.
Bul áńgime qyzdyń qaperine de kirgen joq. Óıtkeni kórshi kórtyshqanǵa tısem degen oı onyń túsine de kirip shyqqan emes. Aıtsa aıtqandaı, artynsha-aq kórtyshqan meımandyqqa keldi. Onyń qap-qara barqyt ton kıip júretini, ári baı, ári bilimdi ekeni de ras edi. Úı ıesi tyshqannyń aıtýyna qaraǵanda, kórtyshqannyń qonysy myna qyz turyp jatqan úıden jıyrma esedeı aýqymdy. Biraq ol kúnniń shýaǵyn da, ásem gúlderdi de jaratpaıtyn. Ylǵı ǵaıbattap otyratyn. Óıtkeni ol kún sáýlesin de, ásem gúlderdi de ǵumyrynda kórgen emes. Án aıtýyna týra kelgen soń qyz «Zaýza qońyz usha ǵoı» jáne «Monah shyqty shalǵynǵa» degen eki án salyp berdi. Onyń ándi sondaı áserli aıtqany sonsha, kórtyshqan sol zamatta-aq ǵashyq boldy. Biraq ol bul jóninde lám-mım dep tis jarmady. Sebebi ol óte ustamdy da salaýatty myrza edi.
Kórtyshqan taqaýda óz úıinen kórshi tyshqannyń esigine deıin jer asty kóshesin qazdy da, kórshisi men ásem qyz alańqaıda qansha serýendeımin dese de ruqsat berdi. Kórtyshqannyń bar aıtqany onda ólip jatqan qustan qoryqpańdar degen sóz boldy. Bul qaýyrsyny da, tumsyǵy da bar naǵyz qustyń ózi edi. Beıshara qus, sirá, úsip ólse kerek. Qyz qusty qatty aıap ketti. Ala jazdaı san qubyltyp ádemi án salyp bergen súıkimdi qustardy qyz óte jaqsy kóretin edi. Biraq kórtyshqan qusty myrtyq aıaǵymen ári ysyryp tastady da:
– Endi ysqyra qoımas! Tyqyldaq bolyp týý qandaı qorlyq! Áıteýir, meniń balalarymnyń ondaı bolmaǵanyna qudaıǵa shúkir. Torǵaıdyń shyqylyqtaýdan ózge bileri bar ma? Úsip ólmegende netsin!
– Iá, ıá, sózińiz aqıqat. Danalyq sózdi tyńdaý da ǵanıbet, – dedi kórshisi. – Sol shyqylyqtaǵannan ne paıda! Qysta aıaz ben ashtyqqa uryndyrady. Ózge ne berer deısiń. Men basqa jaqsylyǵyn kórip turǵanym joq!
Túıme qyz jumǵan aýzyn ashpady. Tek kórtyshqan men kempir tyshqan teris aınalǵan kezde qyz qustyń qaýyrsyndaryn olaı-bylaı ysyryp qoıdy da, eńkeıip baryp, jabyq turǵan kózinen súıip aldy. «Bálkim, jazda sondaı ǵajap saıraǵan qustyń tap ózi shyǵar!dep oılady qyz. Sen meni qanshama qýanyshqa kenelttiń, súıikti de sulý qus!»
Kórtyshqan ininiń tóbesindegi sańylaýdy taǵy da tyǵyndap tastady da, qyz ben kempirdi shyǵaryp saldy. Biraq qyz túni boıy kirpik ilmedi. Ol tóseginen turyp aldy da, qurǵaq qyltanaqtan úlken ádemi kilem toqydy. Sosyn ony jer asty jolyna alyp baryp ólgen qusty orap tastady. Sodan keıin tyshqannyń úıinen qustyń mamyǵyn taýyp aldy da, syzdy jerde jatqanda jylylaý bolsyn – dep qarlyǵashty qymtap qoıdy.
Qosh bol, súıkimdi qusym, – dedi Túıme qyz. – Qosh! Aǵash ataýly jap-jasyl bolyp, kún sondaı jarqyrap turǵan jaz aıynda ásem án salyp bergeniń úshin raqmet saǵan!
Basyn ıip qustyń keýdesine basty da, shorshyp tústi. Onyń ishinde birdeme dúrsildep turdy. Bul qustyń júregi edi. Ol ólgen joq edi. Sýyqtan jany ketip jatqan. Endi boıy jylynǵan soń jany kirdi.
Kúzde qarlyǵashtar jyly jaqqa ushyp ketedi. Eger birli-jarymy kesheýildep qalsa sýyqqa shydamaı siresip qulap túsedi de, jaýǵan qardyń astynda qalady.
Úreılengen qyz qalsh-qalsh etedi. Óıtkeni qus ózimen salystyrǵanda alyp sıaqty edi. Biraq sonda da bar batyldyǵyn jıyp, qarlyǵashty qymtaı tústi. Sosyn júgirip bardy da, ózi kórpe ornyna jamylyp júrgen jalbyzyn ákeldi de, qarlyǵashtyń basyna japty.
Keler túni Túıme qyz urlana basyp, taǵy da qarlyǵashqa jetti. Ol kádimgideı tirilip qalypty, biraq túk ál-dármeni joq eken. Sham ornyna kishkentaı kesektiń synyǵyn ustap, naq aldynda turǵan qyzdy kóreıin – dep edi, kózin ázer ashty.
– Myń mártebe raqmet saǵan, súıkimdi kishkentaı qyz! – dedi áljýaz qarlyǵash. Men sondaı jaqsy jylyndym. Endi kóp uzamaı-aq ońalarmyn. Sosyn taǵy da kún kózine ushyp shyǵamyn.
– Ah, – dedi qyz, – qar jaýyp tur, kún óte sýyq! Odan da jyly ornyńnan qozǵalma, keregińdi men ákelip turaıyn.
Túıme qyz oǵan gúl japyraqshasyna quıyp sý da ákelip berdi. Sýdy iship alǵannan keıin qarlyǵash óziniń qanatyn butaǵa qalaı soǵyp jaraqattap alǵanyn, sondyqtan ózge qarlyǵashtarmen birge jyly jaqqa ushyp kete almaǵanyn, sol qulaǵan kúıi jatyp qalǵanyn aıtyp berdi. Ol odan arǵysyn esine túsire almady. Tap bul jerge qalaı kelgenin de bilmeıtin.
Qarlyǵash osy jerde qystap shyqty. Al Túıme qyz ony kútýmen boldy. Muny kórtyshqan da, sur tyshqan da sezbedi. Olardyń qusty ólerdeı jek kóretinin bilesińder ǵoı.
Kóktem kelip kún jylynǵan soń, qarlyǵash ta qyzben qoshtasty. Túıme qyz ol ushyp shyǵý úshin kórtyshqan tesken sańylaýdy ashyp berdi.
Kún jarqyrap tur edi. Qarlyǵash qyzdan: «Menimen birge ushqyń kelmeı me, – dep surady. –Ushamyn deseń min, arqama. Jasyl ormanǵa tartyp otyramyz!»
Biraq Túıme qyz sur tyshqandy tastap ketkisi kelmedi. Óıtse ol kári tyshqannyń qatty kúıinetinin jaqsy biletin.
– Joq, olaı etýge bolmaıdy! – dedi qyz qarlyǵashqa.
– Qosh, qosh bol, súıkimdi qurttaı qyz, – dedi de qarlyǵash kúnge qaraı samǵap usha jóneldi.
Túıme qyz ol ushyp ketken jaqqa telmirip qaraǵan kúıi qaldy. Onyń kózin jas torlady. Ol músápir bolǵan qusqa ábden baýyr basyp ketken edi. Qarlyǵash: «Ýbeı-bıt, úbeı-bıt!» – dep shyqylyqtap qoshtasty da, jasyl ormanǵa sińip ketti.
Qyz qatty muńaıdy. Onyń kún kózine shyǵýyna múlde ruqsat bermedi. Al egistikke jup-jýan masaqty egin qaptap shyqty. Bul beıshara qyz úshin múlgigen qalyń ormannan bir de kem emes edi.
– Jazda endi sen ózińe jasaý ázirleýiń kerek! – dedi oǵan sur tyshqan.
Sóıtse barqyt ton kıgen baı kórshisi qyzǵa quda túsipti.
– Seniń bar keregiń jetkilikti bolýy tıis, al sosyn kórtyshqanǵa kúıeýge shyqsań joqshylyq degen túsińe de kirmes!
Sodan bastap qyz beıbaq erteden qara keshke deıin jip ıiretin boldy. Al kempir tyshqan tórt birdeı órmekshini jaldap, kúni-túni órmek toqydy.
Kórtyshqan sur tyshqannyń úıinen shyqpaıtyn boldy. Ár kesh saıyn kelip aıtatyny bir-aq áńgime jaqynda jaz da aıaqtalady. Kún de jerdi qazirgideı shyjǵyrmaıtyn bolady. Áıtpese jer tastaı qatyp qaldy. Biz de sol kezde toıymyzdy jasaımyz. Biraq qyz túk te qýanǵan joq. Oǵan enjar soqyr tyshqan múlde unamaıtyn. Túıme qyz ár kún saıyn kún shyǵarda jáne kún batarda tyshqannyń ininiń aldyna kelip turatyn. Keıde jel terbegen masaqtar basyn ıip shaıqalǵan kezde, Túıme qyz da alaqandaı aspandy kórip úlgeretin. «Dala qandaı jap-jaryq, qandaı tamasha!» – dep oılady qyz. Sóıtti de qarlyǵashty esine aldy. Onyń qarlyǵashty kórip, kezdeskisi kelip ketti. Biraq tóńirekte qarlyǵash kórinbedi. Ol, sirá, sonaý alysta, jasyl ormannyń ishinde ushyp júrgen shyǵar – dep oılady qyz.
Kúzge salym Túıme qyz bar jasaýyn ázirlep boldy.
– Endi bir aıdan keıin toıyń bolady! – dedi qyzǵa sur tyshqan. Biraq qyz jylap jiberdi de, kerenaý kórtyshqanǵa tıgisi kelmeıtinin aıtty.
– Qoı, bos sózdiń keregi ne! – dedi kempir tyshqan. Qıqarlanba. Áıtpese tistep alamyn, kórdiń be, meniń appaq tisterimniń qandaı ótkir ekenin? Seniń kúıeýiń tamasha jan. Onyń tonyndaı barqyt ton tipti koróldiń áıelinde de joq! Ári as úıi de, urasy da azyqqa toly! Mundaı kúıeý tapqanyń úshin táńirge táýba qyl!
Sóıtip toı bolatyn kún de jetti. Kórtyshqan qyzdy alyp ketýge keldi. Endi kórtyshqanǵa ilesip sonyń inine baryp, eshqashan kún kózine shyqpaı, tereń jer astynda ómir súrýi tıis. Óıtkeni kórtyshqannyń kún sáýlesinen jek kóretini joq. Al beıshara bolǵan tyrnaqtaı qyzǵa qyp-qyzyl Kúnmen birjola qoshtasý qandaı qıyn! Sur tyshqannyń úıinde júrgende aragidik bolsa da kún kózine shyǵyp turýshy edi.
Túıme qyz kúnge sońǵy ret qarap alý úshin syrtqa shyqty. Egindi de jıyp alyp ketipti. Baıaǵydaǵy jerde sıdıyp-sıdıyp qýraǵan saban ǵana kórinedi. Qyz inniń aýzynan árirek bardy da, kúnge qol sozdy.
– Qosh, jaryq kúnim, qosh bol!
Sosyn naq janynda ósip turǵan kishkentaı qyzyl gúldi qushaqtap alyp, oǵan:
– Eger kóre qalsań sol bir súıkimdi qarlyǵashqa men úshin basyńdy ıshi, – dep ótindi.
– Úbeı-bıt, úbeı-bıt! – dep shyqylyqtaǵan tanys daýys estildi kenet tas tóbeden.
Túıme qyz basyn kóterip edi, tap qasynan ushyp ótip bara jatqan qarlyǵashty kórdi. Qyzdy qarlyǵash ta kórdi, qatty qýanyp ketti. Al Túıme qyz tipti jylap jiberdi. Sosyn qarlyǵashqa óziniń jeksuryn kórtyshqanǵa tıip, eshqashan kún túspeıtin tereń jer astynda ómir súrgisi kelmeıtinin aıtyp berdi.
– Endi kóp uzamaı qaharly qys keledi, – dedi qarlyǵash. – Men túý alystaǵy jyly jaqqa ushyp ketemin. Menimen birge ushyp ketkiń kele me? Onda sen meniń arqama minesiń. Tek ózińdi myqtap baıla. Sonda ekeýimiz sıyqsyz kórtyshqannan alys túý kók teńizdiń arǵy jaǵyna, kúni jarqyrap turǵan jyly jaqqa, únemi tek jaz bolyp turatyn jáne ǵajap gúlder ósetin ólkege ushyp jetemiz! Júr, súıkimdi kishkentaı qyz, menimen ush! Qap-qarańǵy, sup-sýyq shuqyrda jatqanymda meni ólimnen arashalap qalǵan ediń, júr!
– Jaraıdy, jaqsy, men ushamyn senimen! – dedi Túıme qyz. Sosyn qarlyǵashtyń arqasyna mindi de, eki aıaǵyn onyń qanatyna tirep aldy. Jáne ózin beldigimen qarlyǵashtyń eń myqty bir qaýyrsynyna tańyp tastady.
Sol sol-aq eken, qarlyǵash aspanǵa oqtaı atylyp shyqty da, qara ormannyń, kók teńizdiń, qar basqan zańǵar taýlardyń ústimen ushyp ótti. Aspanda óte sýyq bolady eken. Túıme qyz qarlyǵashtyń jyp-jyly mamyǵynyń ishine tyǵylyp aldy. Tek jolshybaı kezdesken keremetterdi kórip otyrý úshin basyn ǵana qyltıtyp, jan-jaǵyna qarap otyrdy.
Aqyry jyly jaqqa da jetti! Bul jerdiń kúni de áldeqaıda jaryq, aspany da joǵary bolady eken. Al jyralar men sharbaqtardyń janynda jap-jasyl jáne qara júzim ósip tur. Baý toly pisken lımon men apelsın, mırtanyń hosh ıisi murnyńdy jarady. Al jol ústinde áp-ádemi balalar tompań qaǵyp, úlken alabajaq kóbelekterdi qýalap júr. Biraq qarlyǵash ári qaraı usha berdi, usha berdi. Neǵurlym uzaǵan saıyn jer kórki de qulpyra tústi. Ádemi kókpeńbek kóldiń jaǵalaýyndaǵy bup-buıra jasyl jelektiń ortasynda aq mármárdan salynǵan eski saraı bar eken. Onyń eńseli baǵanalaryna órmelep ósken júzim aǵashynda shoq-shoq júzim, al odan sál joǵaryraqta, shatyrdyń astynda qarlyǵashtyń uıasy kórinedi. Túıme qyzdy alyp kelgen qarlyǵashtyń uıasy da osynda bolyp shyqty.
– Mine, mynaý meniń úıim! – dedi Qarlyǵash. Al sen tómennen bir tańdaǵan ásem gúlińdi kórset. Men seni sonda alyp baryp otyrǵyzaıyn. Sóıtip, sen de tamasha ómir súrip ketesiń.
– Men qandaı qýanyshtymyn! – dedi de tyrnaqtaı qyz shattana qol soǵyp jiberdi.
Tómende úlken-úlken mármár synyqtary jatqan. Osyndaǵy bir baǵananyń joǵarǵy jaǵy qulap tússe kerek. Sol mármár synyqtarynyń arasynda iri-iri aq gúlder ósip tur edi. Qarlyǵash tómen tústi de, qyzdy álgi gúlderdiń ishindegi eń endisiniń birine otyrǵyzdy. Mine, keremet! Gúl qaýyzynyń naq ortasynda appaq hrýstaldaı jalt-jult etken móp-móldir kip-kishkene adam otyr edi. Onyń basyndaǵy altyn táji kózdiń jaýyn alady. Al arqasynda jyltyraq kanaty kórinedi. Ózi Túıme qyzdan úlken de emes. Bul elf edi. Ár gúldiń óz elfi bolady. Ol qyz nemese ul bolýy yqtımal. Al Túıme qyzdyń qasynda otyrǵan elfterdiń koroli bolatyn.
– Oı, mynaý qandaı kórkem! – dep sybyr ete qaldy Túıme qyz qarlyǵashqa.
Kishkentaı koról qarlyǵashty kórgende úreıi ushty.
Ol da sondaı názik te, kishkentaı edi. Qarlyǵash oǵan alyp báleket sıaqty elestedi. Al bizdiń tyrnaqtaı qyzymyzdy kórgende qýanyshy qoınyna syımady. Ol naq mynadaı súıkimdi qyzdy ómirinde kórgen emes! Ol basyndaǵy tájin sheship aldy da, Túıme qyzǵa kıgizdi, onyń atyn surady. Sosyn onyń ózine kúıeýge shyǵyp, elfter koroliniń zaıyby, ıaǵnı gúlder padıshasy bolǵysy keletin-kelmeıtinin bilgisi keldi. Mine, kúıeý – dep «syny aıtsa bolar! Baqanyń balasy nemese barqyt tondy kórtyshqan emes qoı bul! Qyz kelisimin berdi. Sol sol-aq eken, ár gúlden uly bar, qyzy bar bir-bir elf ushyp shyǵa keldi. Ózderi sondaı súıkimdi, qarasań kóz toımaıtyn! Olardyń bári de Túıme qyzǵa qushaq-qushaq syılyq alyp keldi. Solardyń ishindegi qyzǵa eń unaǵany jaltyraýyq shegirtkeniń qos qanaty edi. Ony qyzdyń arqasyna ornatyp berip edi, endi gúlden gúlge ol da ushyp qona alatyn boldy. Qyzdyń qýanyshynda shek joq! Al joǵaryda, uıasynda jatqan qarlyǵash ta shamasy kelgeninshe bilgen ánin aıtýmen otyrdy. Biraq ol óte jabyrqaý edi. Sebebi kishkentaı qyzdy ol da ólerdeı jaqsy kórgendikten ǵumyr boıy ajyraǵysy kelmeıtin.
– Endi budan bylaı seni eshkim de Túıme qyz – dep atamaıdy! – dedi Elf. – Ol at saǵan laıyq emes. Óıtkeni sen sonshalyq ádemisiń! Biz seni Maıa – dep ataımyz!
– Qosh, qosh bol! – dep sybyrlaǵan qarlyǵash endi jyly jaqtan sonaý alys Danıaǵa sapar shekti. Óıtkeni onyń Danıada bir úıdiń terezesiniń mańdaıshasynda kip-kishkentaı uıasy bolatyn. Al úı ıesi oǵan neshe túrli ertegiler aıtyp beretin. Qarlyǵash óziniń bar syryn sol adamǵa aıtyp beripti. Al biz bul hıkaıany sol ertegishiden estip bildik.
You Might Also Like
-
Otanym meniń - Qazaqstan, Ystyq qoı seniń topyraǵyń. Ormanyn, kólin, baý-baǵyń, Qasterlegen qazaǵym.
-
Antarktıda – syrly ári ǵajaıyp meken. Jeti qurlyqtyń ishinde adamdardyń mekendeýine eń qolaısyzy bolǵandyqtan eń az zerttelgen qurlyq. Nazarlaryńyzǵa ol jaıly 10 eń qyzyqty derekti usynamyz.&n...
