- 05 naý. 2024 04:12
- 317
Ýaqyt. Aı. Apta. Táýlik. Tańerteń. Sáske. Tús. Besin. Kesh. Tún.
Uıymdastyrylǵan oqý is - áreketi: Matematıka
Taqyryby: Ýaqyt. Aı. Apta. Táýlik. Tańerteń. Sáske. Tús. Besin. Kesh. Tún.
Maqsattary:
a) bilimdiligi: Jalpy ýaqyt ólsheýishteri týraly baǵdar berý. Tórt jyl mezgili, aı, apta kúnderi, kúndizgi, túngi mezgildi qamtıtyn 24 saǵattyń da ýaqyt ólsheýishteri ekendigine maǵlumat berý.
á) damytýshylyǵy: Ýaqytty baǵdarlaı bilý qabiletterin damytý.
b) tárbıeligi: zeıinderin, baıqaǵyshtyqtaryn, óz betinshe jumys isteı bilý daǵdylaryn damytý.
Kórnekiligi: Balanyń kún rejımi sýreti
Ádis - tásili: túsindirý, kórsetý.
Uıymdastyrýshylyq - oıatýshylyq
Balalardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
«Qaıyrly kún!»jattyǵýy arqyly psıhologıalyq daıyndyq.
«Kidirmeı, jyldam jaýap ber» oıyny
- Jyldyń qaı mezgili?
- Táýliktiń qandaı bóligi?
- Bir qolymyzda neshe saýsaq bar?
- Aspanda qansha kún bar?
- Ittiń neshe kózi bar?
Aspanda qansha juldyz bar?
Bul sabaq "Kún rejımi" taqyrybyna arnalǵan áńgimeden bastalady. Balanyń bir táýlik boıyna jasaıtyn is - áreketi áńgimelenedi. İs - áreket algorıtmin túzý, ýaqytpen sanasý, ony únemdeý, uqypty paıdalanýdyń paıdasy, ýaqyt ólsheýishi — táýlik týraly maǵlumattar beriledi. Kún rejımin áńgimeleýde: tańerteń, sáske, tús, besin, kesh, ymyrt, tún uǵymdary paıdalanylady.
Uıymdastyrýshylyq - izdenýshilik.
Tapqyshbek tapsyrmasynda aǵashtardyń kóleńkesine qaraı qaı mezgil ekendigi ajyratylady. Ýaqyt ólsheýishterin bildiretin basqa da sýretter saldyrýǵa bolady. Sabaqta ýaqyt ólsheýishi — táýlikpen, bir táýlik ishindegi: tańerteń, sáske, tús, besin, kesh, ymyrt, tún uǵymdary - men, bir táýliktegi balanyń is - áreketiniń retimen tanystyrý. Táýlik, saǵat, apta, aı, jyl jaıly maǵlumattar berilip, dúnıe tanymyn keńeıtý, ýaqytty uqypty, únemdep paıdalanýǵa úıretý kózdeledi.
Ýaqyt ólsheýishteri: "Kúz, qys, kóktem, jaz. Ne ózgeredi?" suraǵyna jaýap berý. Aı attaryn úıretý. Ár jyl mezgilinde úsh aı bolatyny aıtylady. Jyl mezgilderiniń ulttyq dúnıetanymmen baılanysy, adamnyń tórt saýsaǵy jyldyń tórt mezgili. Suq saýsaq — kóktem, ortańǵy saýsaq — jaz, aty joq saýsaq — kúz, shynashaq — qys. Ár saýsaqtyń úsh býyny — úsh aı. Aptada jeti kún bar, apta kúnderimen tanystyrý.
Ýaqyt. Aı. Apta. Táýlik. Tańerteń. Sáske. Tús. Besin. Kesh. Tún. júkteý
Taqyryby: Ýaqyt. Aı. Apta. Táýlik. Tańerteń. Sáske. Tús. Besin. Kesh. Tún.
Maqsattary:
a) bilimdiligi: Jalpy ýaqyt ólsheýishteri týraly baǵdar berý. Tórt jyl mezgili, aı, apta kúnderi, kúndizgi, túngi mezgildi qamtıtyn 24 saǵattyń da ýaqyt ólsheýishteri ekendigine maǵlumat berý.
á) damytýshylyǵy: Ýaqytty baǵdarlaı bilý qabiletterin damytý.
b) tárbıeligi: zeıinderin, baıqaǵyshtyqtaryn, óz betinshe jumys isteı bilý daǵdylaryn damytý.
Kórnekiligi: Balanyń kún rejımi sýreti
Ádis - tásili: túsindirý, kórsetý.
Uıymdastyrýshylyq - oıatýshylyq
Balalardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
«Qaıyrly kún!»jattyǵýy arqyly psıhologıalyq daıyndyq.
«Kidirmeı, jyldam jaýap ber» oıyny
- Jyldyń qaı mezgili?
- Táýliktiń qandaı bóligi?
- Bir qolymyzda neshe saýsaq bar?
- Aspanda qansha kún bar?
- Ittiń neshe kózi bar?
Aspanda qansha juldyz bar?
Bul sabaq "Kún rejımi" taqyrybyna arnalǵan áńgimeden bastalady. Balanyń bir táýlik boıyna jasaıtyn is - áreketi áńgimelenedi. İs - áreket algorıtmin túzý, ýaqytpen sanasý, ony únemdeý, uqypty paıdalanýdyń paıdasy, ýaqyt ólsheýishi — táýlik týraly maǵlumattar beriledi. Kún rejımin áńgimeleýde: tańerteń, sáske, tús, besin, kesh, ymyrt, tún uǵymdary paıdalanylady.
Uıymdastyrýshylyq - izdenýshilik.
Tapqyshbek tapsyrmasynda aǵashtardyń kóleńkesine qaraı qaı mezgil ekendigi ajyratylady. Ýaqyt ólsheýishterin bildiretin basqa da sýretter saldyrýǵa bolady. Sabaqta ýaqyt ólsheýishi — táýlikpen, bir táýlik ishindegi: tańerteń, sáske, tús, besin, kesh, ymyrt, tún uǵymdary - men, bir táýliktegi balanyń is - áreketiniń retimen tanystyrý. Táýlik, saǵat, apta, aı, jyl jaıly maǵlumattar berilip, dúnıe tanymyn keńeıtý, ýaqytty uqypty, únemdep paıdalanýǵa úıretý kózdeledi.
Ýaqyt ólsheýishteri: "Kúz, qys, kóktem, jaz. Ne ózgeredi?" suraǵyna jaýap berý. Aı attaryn úıretý. Ár jyl mezgilinde úsh aı bolatyny aıtylady. Jyl mezgilderiniń ulttyq dúnıetanymmen baılanysy, adamnyń tórt saýsaǵy jyldyń tórt mezgili. Suq saýsaq — kóktem, ortańǵy saýsaq — jaz, aty joq saýsaq — kúz, shynashaq — qys. Ár saýsaqtyń úsh býyny — úsh aı. Aptada jeti kún bar, apta kúnderimen tanystyrý.
Ýaqyt. Aı. Apta. Táýlik. Tańerteń. Sáske. Tús. Besin. Kesh. Tún. júkteý