- 05 naý. 2024 04:02
- 201
Ustazym
Ustazym
Ustaz degen - jaryq kúni ǵalamnyń,
Ustaz degen - anasy ol adamnyń.
Búkil álem moıyndaıdy eńbegin,
Bilimi men táliminen nár aldyń.
Ustaz degen - ulylardyń ulysy,
Qasıettep bas ıelik máńgilik!
Shyǵarma: Meniń anam asyl adam
Árbir adamnyń jaryq dúnıedegi eń jaqyny, janashyry, qadirlisi, qamqorshysy aq sútin berip aıalaǵan, janyn da aıamaǵan ardaqtysy - ol asyl ana. Ana meırimi men mahabbaty eń aldymen balaǵa aq sútin berip álpeshtep ósirgen ana júreginiń jylýynan bastalady. Al, sodan keıin ananyń názik úni, jumsaq aıaly alaqany, jan jylýymen aıalaýy bizdi jubatady.
Balasy úshin ana ne istemeıdi? Ana bolý - búkil ómirine ketetin uly rýhanı kúsh pen eren eńbek.
«Balapandy torǵaılar órt bolmasyn tileıdi, Balalarǵa analar dert bolmasyn tileıdi.»- dep ata - babamyz aıtpaqshy árbir ana balasy úshin bárine daıyn.
Kez kelgen balanyń asyl anasy bar. Meniń anamnyń esimi Ǵalıa. Ol óte eńbekqor, aqyldy, aq kóńil, júregi jumsaq, meırimdi adam. Óz anama qarap, ana bir qolymen álemdi, bir qolymen besikti terbetýshi jer betindegi eń qasıetti adam ekenine senemin. Sebebi, aýyrǵanymda tún uıqysyn tórt bólip, ýaıymdap, emimdi tappaıynsha janyn jerge qoımaıdy. Óse kele anamnan ózimniń kishkentaı kezimde qandaı bolǵanymdy kóp suraımyn. Anamnyń áńgimelerinen ózimniń qyrsyq, ári erke - buzyq bolǵanymdy baıqaımyn. Sodan keıin anamnyń tózimdiligine tamsanyp tańqalamyn. Men anamdy óte qatty jaqsy kóremin jáne syılaımyn. Bolashaqta anamnyń úmitin aqtap, baqytty etýine bar kúshimdi salamyn. Anashym bizdiń baqytymyz úshin aman júrińizshi.
Ivan Trýbısyn atyndaǵy №17 JBBMG
4 synyp oqýshysy Qarman Symbat
Ustaz degen - jaryq kúni ǵalamnyń,
Ustaz degen - anasy ol adamnyń.
Búkil álem moıyndaıdy eńbegin,
Bilimi men táliminen nár aldyń.
Ustaz degen - ulylardyń ulysy,
Qasıettep bas ıelik máńgilik!
Shyǵarma: Meniń anam asyl adam
Árbir adamnyń jaryq dúnıedegi eń jaqyny, janashyry, qadirlisi, qamqorshysy aq sútin berip aıalaǵan, janyn da aıamaǵan ardaqtysy - ol asyl ana. Ana meırimi men mahabbaty eń aldymen balaǵa aq sútin berip álpeshtep ósirgen ana júreginiń jylýynan bastalady. Al, sodan keıin ananyń názik úni, jumsaq aıaly alaqany, jan jylýymen aıalaýy bizdi jubatady.
Balasy úshin ana ne istemeıdi? Ana bolý - búkil ómirine ketetin uly rýhanı kúsh pen eren eńbek.
«Balapandy torǵaılar órt bolmasyn tileıdi, Balalarǵa analar dert bolmasyn tileıdi.»- dep ata - babamyz aıtpaqshy árbir ana balasy úshin bárine daıyn.
Kez kelgen balanyń asyl anasy bar. Meniń anamnyń esimi Ǵalıa. Ol óte eńbekqor, aqyldy, aq kóńil, júregi jumsaq, meırimdi adam. Óz anama qarap, ana bir qolymen álemdi, bir qolymen besikti terbetýshi jer betindegi eń qasıetti adam ekenine senemin. Sebebi, aýyrǵanymda tún uıqysyn tórt bólip, ýaıymdap, emimdi tappaıynsha janyn jerge qoımaıdy. Óse kele anamnan ózimniń kishkentaı kezimde qandaı bolǵanymdy kóp suraımyn. Anamnyń áńgimelerinen ózimniń qyrsyq, ári erke - buzyq bolǵanymdy baıqaımyn. Sodan keıin anamnyń tózimdiligine tamsanyp tańqalamyn. Men anamdy óte qatty jaqsy kóremin jáne syılaımyn. Bolashaqta anamnyń úmitin aqtap, baqytty etýine bar kúshimdi salamyn. Anashym bizdiń baqytymyz úshin aman júrińizshi.
Ivan Trýbısyn atyndaǵy №17 JBBMG
4 synyp oqýshysy Qarman Symbat