InfoHub Logo

SAÝAT ASHÝ
Taqyryby: V dybysy men árpi
Sabaqtyń maqsaty: Balalarǵa V dybysy men árpin tanystyrý. V dybys bar sózderge dybystyq taldaý jasata bilýge úıretý. Áriptiń baspa túrin jazǵyzý. Sýret arqyly óz oılaryn júıeli áńgimeleýge daǵdylandyrý. Adamgershilik qasıetterin, bilimge degen qyzyǵýshylyǵyn qalyptastyrý.
Túri: jańa sabaq
Ádisi: túsindirý, suraq – jaýap
Kórnekilikter: V árpiniń baspa túr, kespe áripter, túlki, Maqta qyz ben mysyq» ertegisindegi keıipkerler, shablon sýretteri

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
Psıhologıalyq daıyndyq.

Muǵalim balalardy shattyq sheńberine shaqyrady.
Qýanamyn men de,
Qýanasyń sen de.
Qýanamyz dostarym,
Araılap atqan kúnge.
Úlkenge de siz,
Kishige de siz.
Qonaqtarǵa qurmetpen,
Bas ıemiz biz.
- Qazir, balalar, qandaı sabaq? ( saýat ashý)
- Sıqyrly taqtanyń kómegimen sabaǵymyzdy bastaımyz.
- Maqta qyz ben mysyq ertegisindegi keıipkerlerdi(1 slaıd)

İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
- Búgingi sabaq erekshe bolmaq. Ol úshin biz «Maqta qyz ben mysyq» ertegisin Maqta qyz ben mysyq» ertegisi boıynsha 7 ótkelden ótemiz. Mysyqtyń qatyǵyn tabýǵa kómektesemiz. Mysyqpen birge tapsyrmany oryndaıyq.
1 - sıyrdyń tapsyrmasy: Ótken áripter men dybystardy esimizge túsireıik.
- Dybys degenimiz ne?
- Árip degenimiz ne?
- Iý dybysy qandaı dybys, mysal keltir?
- Taǵy sıyr ne suraıdy?- Japyraq
2 - terektiń tapsyrmasy: Perfokartamen jumys.
Ár oqýshy derbes oryndaıdy. ( sýrettegi zattardyń atyna dybystyq taldaý jasaıdy, býynǵa bóledi

İİİ. Jańa sabaq
Sóıtip mysyq sharshady, endeshe, biz mysyqty sergiteıik.(Sergitý sátin oryndaıyq)
- Mysyq sergip alyp, sý izdeýge jolǵa shyǵady.
Aldarynan kim kezdesedi?- Qyzdar
3 - qyzdardyń tapsyrmasy: Búgingi ótetin dybys pen árip týraly bileıik?
Al osy jerde mysyqqa men kómektesip jibereıin.
- Qane, balalar, «Qupıa jumyrtqany» ashý kerek. İshinde 1, 3 sandary jazylǵan kishkene qaǵaz shyǵady. Qaǵazda jumbaq jazylǵan.
Qosylǵan bir men úshtiń arasy.
Qandaı árip qarashy (V)
Olaı bolsa, bizdiń búgingi ótetin dybysymyz «V» dybysy men árpi.
«V» dybysyn hormen aıtqyzý
«V» dybysynyń tańbasyn kórsetip, daýyssyz dybys kók tekshemen belgilenetini aıtylady.

IV. Sýret boıynsha oqýshylardy sóıletý
Taqtadaǵy ilingen sýret attaryn atatý, býynǵa bóldirý
Avtobýs, televızor, vokzal, vaza
4 - dúkenshiniń tapsyrmasy: Jumbaq sheshý
1. Bir - bir qorap úıler tirkesip,
Qos súıreýmen ári beri júr kóship.
(vagon)
2. «Hosh keldińiz» - urany,
Bir sónbeıdi shyraǵy.
Jurttyń bárin qarsy alyp,
Shyǵaryp salyp turady.
(Vokzal)

Sergitý sáti.
- Al, balalar, dybysymen, árpimen tanystyq, endi osyny dápterge kórkem etip jazbas buryn boıymyzdy sergitip alaıyq.
1, 2, 3
Boıǵa jınap kúsh.
Qolǵa qalam alamyz,
4 pen 5 - ke jazamyz

V. Dáptermen jumys
5 - taýyqtyń tapsyrmasy «V» árpin jazyp úıreneıik. Aýada jazý. Jazý jolyndaǵy áripterdi jazý. J j árpin balalardyń ádemi, taza, saýatty jazýlaryn qadaǵalaý.

VI. Oıyn. «Sóz oıla, tez oıla»
6 - tyshqannyń tapsyrmasy:. V dybysyna baılanysty sózder aıtý
V → velosıped, avtobýs, vagon vokzal, tramvaı, vaza
Endi, mysyq kelgen jolymen qaıta qaıtady da, dánin ala otyryp keri júredi.
- Sonymen, ol Maqta qyzǵa kelgende, onyń tapsyrmasy bolyp shyqty.

VII. Sabaqty qorytyndylaý
7 - Maqta qyzdyń tapsyrmasy: Qandaı dybyspen tanystyq?
V dybysy qandaı dybys?
V dybysy sózdiń qaı jerinde kezdesedi?
- Mine balalar, osydan Maqta qyz mysyqqa bireýdiń eńbegine qol suqpa, úlkenderdiń tilin al, ádepti bolyp júr dep aqylyn aıtypty.
Al, olaı bolsa bizder qandaı bolýymyz kerek?- Biz ádepti, alǵan zatymyzdy ýaqytynda qaıtaratyn, adal bolýymyz kerek! Sender aqyldy balasyńdar. Saý bolyńdar.

VIII. Baǵalaý
- Balalar, ózderin kúnmen baǵalaý.
Oılanaıyq bir mezet,
Baqylaıyq, baıqaıyq,
Birimizge - birimiz.
Kún shýaǵyn syılaıyq.

- Oqýshylar búgingi sabaq unady ma?
- Qandaı jumys túrleri unady?
Suraq - jaýap arqyly sabaqtyń ótý barysy talqylanyp, sabaq aıaqtaldy.
Qýanyshty habarlama. Sabaqta «Kúlip turǵan kún» alǵan balalardy madaqtaý.